2-10-13776/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi osalisel õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Kohtuotsuse avalikult avaldamise aeg ja koht 25. augustil 2010. a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-13776 Tsiviilasi G.K. hagi R.S. vastu elatusraha nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G.K. Kostja R.S. Asja lahendamise viis Põhinedes hagi osalisele õigeksvõtmiisele kohaldades TsMS § 440 lg 1 RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 96, § 97 p 1,§ 100 lg 2, § 101 lg 1, § 102 lg 2 ja § 108 ning TsMS § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 440 lg 3, § 444 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas. Rahuldada G.K. hagi elatise nõudes täielikult välja mõista R.S. ’lt igakuuline elatisraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni G.K. kasuks alates 01. oktoobrist 2009.a kuni 23. märtsini 2010.a. ja 10. augustist 2010.a. kuni A.S. isikukood xxxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni 23.06.2024a. ja välja mõista R.S.’lt riigituludesse riigilõiv, mille tasumiselt kohus hageja vabastas, summas 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäta kostja kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

2 (2) menetluses.

Hageja nõude aluseks olevad asjaolud

Poolte kooselust sündis xx xx xxxx laps tütar A.S., kes eluneb hageja juures ja on hageja kasvatada ja ülal pidada. Lapse isa, kostja ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust.. Hageja varaline olukord ei võimalda last üksi ülal pidada. Lapse vajadused ühes kuus on ravimid 700 krooni, vaba aja sisustamisele koos lasteaia maksuga 1500 krooni, riietusele 500 krooni eluruumile 600 krooni ja söögile 1000 krooni, kokku 4200 krooni.

Hagejal on raske majanduslik olukord. Hageja ei õpi ega tööta. Hagejal ei ole ka vanemaid, kes aidata saaksid. Hageja taotleb elatisraha miinimummääras summas 2175 krooni alates 01.10.2009.a.

Hageja palub hagi tagamise korras elatise väljamõistmist kostjal kohtumenetluse lõpuni.

Kostja arvamus tema vastu esitatud hagi kohta.

Kostja on nõus hagiga osas, et lapsele tuleb elatisraha maksta. Kostja väidab, et on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja pole nõus elatise miinimummääraga, kuna tema sissetulek on käesoleval ajal 4000 krooni. Kostja pole nõus maksma elatist tagasiulatuvalt, kuna oli selle ajal töötu.. Kostja väitab, et toetas oma last võimaluste piires.

Kohtu õiguslik põhjendus.

Kostja võttis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 3 kohaselt osaliselt õigeks oma vastavasisulise avaldusega vastuses kohtulekostja on nõus, et elatist tuleb maksta (tl. 41). Eeltoodu alusel loeb kohus hagi tõendatuks ja leiab, et vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 p 1,§ 100 lg 2, § 101 lg 1, § 102 lg 2 ja § 108 võib elatise hagi rahuldada täielikult.

Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud. Seega ei saa kohus antud vastuväiteid arvestada..

Kohus ei tuvastanud seaduslike alused vähendamaks kostjalt väljamõistetavat elatusraha määra alla miinimummäära. Asjaolu, et laps ei käi lasteaias pole elatusraha määra vahendamise aluseks

Rein Pokk

Kohtunik