2-10-24326/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-24326

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2010.a., Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Dominus Inkasso hagi Merit Arumäe vastu 7274.38

krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3650 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja: OÜ Dominus Inkasso (rk 11449068, asukoht

Narva mnt 11E, Tallinn 10151; info@dominusinkasso.ee)

-

kostja: Merit Arumäe

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Merit Arumäe´lt OÜ Dominus Inkasso kasuks põhivõlgnevus 3650 krooni

ning viivis 3624.38 krooni.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte hagejale ja kostjale.

Menetluskulud

5. Jätta kõik menetluskulud Merit Arumäe kanda. Välja mõista Merit Arumäe´lt OÜ

Dominus Inkasso kasuks menetluskuluna 2250 krooni.

6. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

7. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul

(TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa,

mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte

rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

8. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS

§ 442 lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

10. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

11. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist 0,131 % päevas põhinõudest

alates 11.05.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise

väljamõistmise nõuet põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et hagi esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 23 520.74 krooni, kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest

3624.38 krooni, sidudes kõrvalnõuete suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et

võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on

rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole antud olukorras

lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud ka kahju olemasolu suuremas ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise

väljamõistmiseks.

12. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida

järgmist. TsMS §-i 162, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik

menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes

tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 2250 krooni järgmiselt:

12.1. menetluse käigus tasutud riigilõiv 1250 krooni;

12.2. hageja õigusabikulu 1000 krooni. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu

summas 1500 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu,

et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 1000 krooni (TsMS § 175 lg 1).

Kohtunik