2-10-17924/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-17924

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-17924 Tsiviilasi Axxxxx Vxxxxxx nõue Axxx Hxxxxxxxx vastu isaduse tuvastamise ja lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxxxx Vxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx Kostja: Axxx Hxxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg

03.05. ja 10.06.2010.a RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Hagi rahuldada. Tuvastada, et Axxxx Vxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx põlvneb Axxx Hxxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Välja mõista Axxx Hxxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) elatis Axxxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Axxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus. Elatist tuleb tasuda alates 20.04.2010.a kuni Axxxx Vxxxxxxxxtäisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Põlvnemise tuvastamise nõude menetluskulud jätta poolte kanda. Elatise nõude menetluskulud jätta AxxxxHxxxxxxxxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus tuvastas:

Hageja nõuded ja põhjendused, kostja väited Axxxxx Vxxxxx esitas 20.04.2010.a kohtule hagiavalduse Axxx Hxxxxxxxxx vastu. Axxxxx Vxxxxx soovib tuvastada, et Axxx Hxxxxxxxx on tema lapse Axxxx Vxxxxxx isa ja mõista Axxx Hxxxxxxxxxxx välja elatis lapse Axxxx Vxxxxxx ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus. Hageja kohtuistungil seletas, et pooled elasid koos kaks aastat enne lapse sündi. Kooselu ajal sündis laps Axxxx. Kostja ei ole last vaatamas käinud ega rahaliselt toetanud. Kostja Axxx Hxxxxxxxx kohtuistungitele ei ilmunud, helistas ja teatas, et tal ei ole sõiduraha. Kohus kohustas kostjat esitama omapoolne kirjalik seisukoht hagi kohta. Axxx Hxxxxxxxx esitas kohtule 16.06.2010 kirjaliku seisukoha, millest nähtub, et ta isaduse tuvastamisele vastu ei vaidle, on soovinud korduvalt Axxxxx näha. Kostja palub end vabastada elatise tasumisest, kuna töökoht puudub ja tema ülalpidamisel on veel lapsi..

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et haginõuded on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

xxxxx Vxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a, tema ema on Axxxxx Vxxxx. Lapse suhtes ei ole isadust tuvastatud.

Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud sättest nähtuvalt tuleb isaduse tuvastamise ja elatise nõuded lahendada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse järgi.

Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PkS §

42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hageja on kinnitanud, et Axxxx Vxxxxx põlvneb AxxxxHxxxxxxxxxxx. Axxx Hxxxxxxxx ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Eeltooduga saab lugeda tuvastatuks, et Axxxx Vxxxxx põlvneb Axxx Hxxxxxxxxxxx.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps Axxxx Vxxxxx elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja pole ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja on taotlenud elatist 2000 krooni kuus, mis on vähem kui PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise alammäär, mis on ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2008.a määrusele nr 90 on alates 01.01.2009.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb maksta, on 2175 krooni. Axxx Hxxxxxxxxxon elatise nõudele vastu vaielnud. Vastuväite kohaselt on Axxx Hxxxxxxxxxx elukaaslasega kaks last ja kolmas tulekul, elukaaslasel on eelmisest kooselust kaks last, Axxx Hxxxxxxxxxxxöl ei käi, elatakse lastetoetustest summas 4200 krooni kuus. Rahvastikuregistri andmetel on Axxx Hxxxxxxxxxx kaks last – xxxxxxxxxxxa sündinud Axxx Hxxxxxxxxxja xxxxxxxxxx.a sündinud Axxx Hxxxxxxxx. Tartu Maakohtu 06.05.2008.a maksekäsuga on Axxx Hxxxxxxxxxxx välja mõistetud elatis Rxxxx Rxxxxxxxx Axxx Hxxxxxxxxx ülalpidamiseks summas 3000 krooni kuus. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatist vähendada alla alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude elatise saamiseks alla alamäära. Hagejal on veel xxxxxxxxxx.a sündinud tütred Kxxxx Lxxxxja Kxxxx Lxxx, keda kasvatab koos nende isaga. Hageja on töötu ja kaksikutest tütarde isa töötasu on 4000 krooni kuus. Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja varaline seis on enam-vähem võrdne. Arvestades, et kostja ülalpidamisel on juba kaks last ning praegu kostjal sissetulek puudub, tuleb väljamõistetava elatise summat vähendada 1500 kroonini kuus. Asjaolude muutumisel võib hageja esitada uue elatise nõude.

PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 20.04.2010.a ja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb põlvnemise tuvastamise menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda ja elatise menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik