2-09-55040/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Kohtuasja number 2-09-55040

Otsuse kuupäev 23. august 2010.a.

Kohtunik Tiia Mõtsnik

Kohtuasi O M hagi V M vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O M (isikukood xxx, elukoht xxx), Kostja: V M (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 16. august 2010.a., avalikul kohtuistungil.

Istungil osalenud isikud Hageja O M, Tema lepinguline esindaja Arina Liskman-G

Resolutsioon 1. Lahutada O M ja V M abielu, mis on sõlmitud xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. 2. Mõista V Mlt Eesti Vabariigi kasuks välja kohtukulu riigilõiv summas 5 000 (viis tuhat) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 221023778606, Swedbank või 10220034796011 SEB Pank, viitenumber 2900078444). 3. Muud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hageja esitas kohtule hagi V M vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud. Hageja peab perekondlike suhete taastamist võimatuks ning palub abielu lahutada.

Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles võtab hagi õigeks ja palub abielu lahutada. Kostja palub asja arutada ilma tema kohalolekuta, kuivõrd pika vahemaa tõttu pole tal võimalik tulla kohtuistungile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde.

Kohus, ära kuulanud hageja seletuse, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled sõlmisid abielu xxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis, nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega nr XXX. Arvestades asjaolusid, et nii hageja väidete kui ka kostja kirjaliku seisukoha kohaselt on abielusuhted lõppenud ning pooled elavad eraldi, mõlemad abikaasad ei pea abielusuhte taastamist võimalikuks, hageja soovib abielu lahutada ning kostja nõustus oma kirjalikus seisukohas abielu lahutamisega, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.

TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hus kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesolevas asjas andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja 30.11.2009 määrusega riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest. Kuivõrd kohus hagi rahuldas tuleb riigilõiv summas 5 000 krooni kostjalt riigituludesse välja mõista. Muud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hus tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Tiia Mõtsnik Kohtunik