3-10-770/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-770

Haldusasi

I.I.’i kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus I.I.’ile läbivaatamatult HKMS § 11

lõike 4 alusel.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8,

§ 471).

ASJAOLUD

1. 19.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule I.I.’i kaebus, milles kaebaja selgitas, et

Justiitsministeerium ei ole vastanud tema 22.12.2009 avaldusele. Seega on möödunud

vastamiseks ettenähtud 30 päeva ning tegemist on seaduse rikkumisega. Kaebaja palub võtta

kaebus

menetlusse,

selgitamaks

välja

seaduserikkumise

asjaolud

ning

kohustada

Justiitsministeeriumi vastama tema avaldusele.

2. 16.04.2010 kohtunõudega palus kohus edastada Justiitsministeeriumil pädevuse

kontrollimiseks I.I.’i 22.12.2009 avaldus ning märkida seejuures, millena Justiitsministeerium

avaldust käsitles. 20.04.2010 vastuses selgitas Justiitsministeerium, et I.I. ei ole esitanud

22.12.2009 ühtegi kirja. Justiitsministeerium lisas, et I.I. võis silmas pidada 28.12.2009

täitmiskohtunik

Tatjana

Bogdanovale

saadetud

kirja,

mis

edastati

29.12.2009

Riigiprokuratuurile ja 31.12.2009 Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium loobus kirjale

vastamisest 19.04.2010 kirjaga.

3. 02.06.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, selgitades kaebajale võimalikke taotlusi

ning riigilõivu tasumise kohustust. Kohus märkis, et kaebuse esitajal tuleb kaebuse täienduses

täpsustada, millised konkreetsed taotlused ta kohtule soovib esitada. 14.06.2010 saabus kohtule

kaebaja avaldus, milles kaebaja selgitas, et taotleb kriminaaluurimise algatamist kinnipeetava J.

K.’i surma asjaoludega seoses.

KOHTU SEISUKOHT

4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lõikele 1 kontrollib

kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p 1

kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Täpsustavalt

sätestab HKMS § 3 lõige 2, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

5. Kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel olnud

kriminaalmenetluse algatamise saavutamine. Sellist eesmärki ei ole kaebuse esitajal

halduskohtus võimalik saavutada. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kriminaalmenetluse

algatamise otsustamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 195 lõikele 1 esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile

suuliselt või kirjalikult. KrMS § 16 lõige 1 sätestab, et kriminaalmenetluse menetlejad on

kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. KrMS § 31 lõike 1 kohaselt on uurimisasutused oma

pädevuse piires politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet ja

Sõjaväepolitsei ning lõige 2 täpsustab, et peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud

uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon,

Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või

õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Samas on vastavalt

KrMS § 31 lõikele 3 käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud asutused kohustatud andma

kriminaalasja materjalid viivitamata üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevale

asutusele vastavalt uurimisalluvusele. KrMS § 212 lõike 1 kohaselt toimetavad kohtueelset

menetlust politseiasutus ning Kaitsepolitseiamet. Seega tuleb Justiitsministeeriumi vanglate

osakonnale

kuriteoteate

esitamisel

neil

edastada

see

vastavalt

uurimisalluvusele

politseiasutusele või Kaitsepolitseiametile. Kohus lisab, et KrMS § 198 lõige 1 sätestab, et

uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul

teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku §

199 lõike 1 või 2 kohaselt.

6. Kohus peab lisaks vajalikuks selgitada järgmist. Justiitsministeerium on kaebajale tema

28.12.2009 avalduse tagastanud tõlkimiseks, selgitades et nad loobuvad pöördumisele

vastamisest, kuna see ei ole eesti keeles. Vastavalt keeleseaduse § 3 lõikele 1 on riigiasutuse,

kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste (edaspidi kohaliku omavalitsuse) asjaajamiskeel ning

Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel eesti keel. Lisaks sätestab keeleseaduse § 8 lõige

1, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu

dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti

keelde, välja arvatud käesoleva seaduse § -s 10 sätestatud juhul. Kaebaja on kohtule suutnud

esitada eestikeelse kaebuse ning lisanud kaebuse täiendusele kaaskinnipeetavate eestikeelsed

tunnistused. Kohus märgib, et kui kaebaja soovib enda kuriteoteatele kiiret vastust ja

reageerimist, tuleks kaebajal kuriteoteade esitada eesti keeles. Kohtule ei ole teada kaebaja

varaline olukord ega ka asjaolu, kas kaebaja vanglas töötab ja saab selle eest tasu, kuid

ebapiisava eesti keele oskuse korral on kaebajal võimalik lasta kuriteoteade tõlkida. Kohus

lisab, et kaebajal on tõlkimiseks võimalik kasutada ka kaaskinnipeetavate abi või kuriteoteate

võivad esitada ka kaaskinnipeetavad, kelle eestikeelsed tunnistused kaebaja kohtule edastas

ning kes soovivad tunnistustest nähtuvalt samuti kuriteoteadet esitada.

7. HKMS § 11 lõike 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb

pöörduda. Käesoleval juhul ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis oleks lahendatav

halduskohtus ja kaebus tuleb seega selle esitajale läbivaatamatult tagastada. Kohus selgitab, et

kaebajal on võimalik kuriteoteate esitamiseks pöörduda politseiasutuse või Kaitsepolitseiameti

poole või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poole, kes on kohustatud edastama see

vastavalt uurimisalluvusele politseiasutusele või Kaitsepolitseiametile.

Kadriann Ikkonen

kohtunik