3-10-1621/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1621 Haldusasi Politseija Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo taotlus

O. T. (C.) väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo, esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– O. T. (C.), esindaja Aleksander Strelov Kohtuistungi toimumise aeg

19. august 2010. a RESOLUTSIOON Pikendada luba O. T. (C.; sünd. xx.xx.xxxx Eestis) väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 21. oktoobrini 2010. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 30 lg 2, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. 21.06.2010.a. kell 21.45 pidasid Politseija Piirivalveameti (PPA) ametnikud Harju maakonnas Peterburi teel kinni 2000. aastast alates ebaseaduslikult Eestis viibiva O. T. (sünd. xx.xx.xxxx Eestis).

Tallinna Halduskohus andis 23.06.2010 määrusega loa O. T. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks, kuid mitte kauemaks kui 21.08.2010.

2. Politseija Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo (KMO) esitas 17.08.2010 Tallinna Halduskohtule taotluse O. T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Taotluse põhjendused olid järgmised.

O. T. saabus Eestisse 11.10.2000 viisa nr EST0156790 alusel läbi Ikla piiripunkti. Viisaga lubatud viibimisaja lõppedes (29.11.2000) O. T. Eestist ei lahkunud. O. T.le tehti 07.09.2001 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 8 lg 1, § ja § 11 lg 1 alusel ettekirjutus nr 93B010172 Eestist lahkumiseks 14 päeva jooksul, s.o mitte hiljem kui 20.09.2001. Ettekirjutuse vormistamise ajaks oli O. T. Eestis viibinud seadusliku aluseta 9 kuud ja 9 päeva. O.

T. ei ole ettekirjutust vaidlustanud. Tulenevalt VSS § 13 lg-st 1 kehtib ettekirjutus haldusakti teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni.

O. T. viibib käesoleva ajani ilma seadusliku aluseta Eestis. Isiku sõnul elab ta Eestis koos T. F.ga ja on oma endisest abikaasast lahutatud. Väidetavalt elas O. T. Eestis põhilise aja oma elukaaslase

T. F. juures aadressil Tallinn, XXXXXXXX XX-XX ja töötas seisuga 23.04.2009 Tallinnas SKY Raadios. Alates 23.04.2009 on Tallinna migratsioonibüroo inspektorid O. T.t korduvalt otsimas käinud, kuid tulemusteta. 23.04.2009 toimunud telefonivestluses lubas isik KMA-sse tulla, ent ei tulnud.

14.09.2001 esitas O. T. KMA Sõle büroole erandina tähtajalise elamisloa taotluse sooviavalduse, mille rahuldamisest keelduti. Väidetavalt ei võetud tollal elamisloa taotlust isikult vastu, kuna KMA oli talle teinud ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. 03.03.2009 esitas O. T. posti teel sooviavalduse elamisloa taotlemiseks erandkorras. KMA 13.03.2009 kirjaga nr 15.3-09/11908-1 vastati, et Eesti kodaniku abikaasana ei vaja ta erandit ja peab pöörduma isiklikult KMA-sse. O. T. esitas 03.06.2009 taas sooviavalduse erandina elamisloa taotlemiseks, KMA 29.06.2009 vastuses nr 15.3-09/30724-1 paluti pöörduda Tallinna migratsioonibüroosse.

O. T. väljasaatmine pole perspektiivitu, kuna Vene Föderatsiooni näol on tegemist isiku kodakondsusjärgse riigiga ja isikut on võimalik välja saata. Isikul on olemas elukoht Venemaal XXXXXXXXXXXX oblastis XXXXXXXXXXXXX aadressil XXXXXXXXXXXX X-XXX, mille ta on avaldanud Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase toimiku ankeedil.

06.07.2010 toimus vestlus KMO ametniku ja O. T. vahel. O. T.le pakuti võimalust pöörduda Vene Föderatsiooni kodanikuna Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole dokumenteerimise palvega, kuid isik keeldus KMO-ga koostööd tegemast.

07.07.2010 pöördus KMO Välisministeeriumi poole palvega edastada Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele taotlus O. T. dokumenteerimiseks Vene Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise tagasivõtulepingu art 2 lg 1 alusel. Käesolevaks ajaks ei ole Vene Föderaalne Migratsiooniteenistus Välisministeeriumile vastanud.

Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et O. T. väljasaatmine ei ole käesoleval ajal võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu, taotleb KMO luba vastavalt VSS §-le 25 O. T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra.

KOHTUISTUNG

3. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. O. T. vaidles taotlusele vastu ja palus jätta taotlus rahuldamata. O. T. on haritud ja seaduskuulekas isik, ta on Eestis sündinud ja koolis käinud, tal puudub kriminaalne minevik. O. T. ei ole Eesti riigile ohtlik, ta ei ole väljasaatmisest kõrvale hoidnud ja on teinud PPA-ga koostööd, püüdes oma Eestis viibimist legaliseerida. O. T. on asunud taotlema Eesti Vabariigi kodakondust. Vene Föderatsiooni kodaniku passi O. T.l ei ole ja ta ei soovi seda ka taotleda. O. T.l on Eestis eakas haige ema, kes vajab poja hoolitsust. Kõik apellandi majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed on Eestis. O. T. elab Eestis perekonnaelu koos T. F.ga. Vene Föderatsiooniga puuduvad tal igasugused sidemed - seal sõlmitud abielu on lahutatud, puudub igasugune vallasja kinnisvara. O. T.t on Eestis ebaseadusliku viibimise eest karistatud rahatrahviga. Täiendav karistus väljasaatmiskeskuses viibimise näol ei ole põhjendatud. Sisuliselt võrdub väljasaatmiskeskuses kinnipidamine vangistusega, mida ei tohi kohaldada ilma kohtuotsuseta. Määramata on periood, mille vältel võib isikut väljasaatmiskeskuses kinni pidada. Kaebaja tervislik seisukord nõuab dieettoitu ja arstiabi, mida väljasaatmiskeskus ei ole kaebajale võimaldanud. Väljasaatmiskeskuse režiimi ja tingimusi arvestades on tegemist piinava ja inimväärikust alandava kohtlemisega. O. T.t ei ole mõistliku aja jooksul välja saadetud ja praegu ei täida väljasaatmine enam eesmärki. O. T. taotlus elamisloa saamiseks on PPA-s läbivaatamisel. Menetluskulud palus O. T. jätta PPA kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et taotlus O. T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. O. T.l ei ole Eestis viibimiseks elamisluba ega muud seaduslikku alust. Uus taotlus elamisloa saamiseks on väidetavalt esitatud, kuid selle suhtes ei ole PPA otsust teinud. KMA on teinud 07.09.2001 O. T.le lahkumisettekirjutuse, mis muutus sundtäidetavaks 21.09.2001. Lahkumisettekirjutust O. T. vaidlustanud pole. VSS § 13 lg 1 kohaselt kehtib ettekirjutus selle teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Seega ei ole O. T.l õigust Eestis viibida ja kuna ta pole täitnud lahkumisettekirjutusega temale pandud kohustust Eestist lahkuda, kuulub ta Eestist väljasaatmisele.

6. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 23 sätestab, et kui väljasaatmist pole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus andis 23.06.2010 määrusega loa O. T. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kaheks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 21.08.2010. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.08.2010 määrusega halduskohtu määruse muutmata.

7. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi. VSS § 24 lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et (lahkumis)ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel. Käesoleval juhul puuduvad VSS § 24 lg-tes 2 või 3 sätestatud väljasaatmiskeskusest vabastamise alused.

8. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks ei ole alust ka siis, kui väljasaatmine on muutunud perspektiivituks või väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseadusega kaitstud õigustesse, nt õigusesse perekonnaelule (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-45-06, p 10-13).

9. KMO põhjendas O. T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise vajadust taotluses ja kohtuistungil sellega, et isiku väljasaatmine ei ole jätkuvalt võimalik, kuna O. T.l puudub riigipiiri ületamist võimaldav reisidokument; isik on keeldunud KMO-ga koostööd tegemast ja Vene Föderatsiooni Suursaatkonnalt reisidokumente taotlemast; KMO on 07.07.2010 palunud Välisministeeriumil pöörduda Vene Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise tagasivõtulepingu art 2 lg 1 alusel Vene Föderaalse Migratsiooniteenistuse poole O. T. dokumenteerimise taotlusega, kuid vastust ei ole veel saabunud.

Kohus leiab, et need põhjendused on asjakohased. O. T. on Vene Föderatsiooni kodanik, seega on põhimõtteliselt olemas riik, kuhu isikut välja saata. Väljasaatmiseks vajaliku reisidokumendi taotlemine sõltub O. T.st. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt peab väljasaadetav kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. O.

T. on selle kohustuse täitmisest keeldunud, kinnitades ka kohtuistungil, et ei soovi Vene Föderatsiooni passi saada ega selleks vajalikke toiminguid teha. KMO on astunud pärast O. T. väljasaatmiskeskusesse paigutamist samme O. T. väljasaatmise korraldamiseks. Vene Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise tagasivõtulepingu art 2 lg 2 kohaselt on reisidokumendi väljastamine põhimõtteliselt võimalik ka ilma väljasaadetava poolse taotluseta. Kuna Vene Föderaalne Migratsiooniteenistus ei ole Välisministeeriumi taotluse suhtes veel seisukohta võtnud, puudub kohtul alus arvata, et taotluse rahuldamisest keeldutakse. Vene Föderatsiooni ametivõimud ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks taotlusele vastamisega ka ebamõistlikult viivitanud. Seetõttu ei saa O. T. väljasaatmist pidada perspektiivituks vastuvõtva riigi puudumise tõttu.

10. Kohtu arvates ei ole väljasaatmiskeskuses kinnipidamine ka ebaproportsionaalne. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on haldussunni vahend, mis peab tagama sundtäidetavaks muutunud lahkumisettekirjutuse täitmise ja selle kaudu välistama, et isikud viibivad Eestis ebaseaduslikult. Tegemist ei ole karistusega. O. T. on viibinud väljasaatmiskeskuses üksnes kaks kuud ja seda aega saa pidada ebamõistlikult pikaks. Kohtus jagab KMO kahtlust, et väljasaatmiskeskusest vabastamisel võib O. T. väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. O. T. ei ole temale tehtud lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitnud, on ennast migratsioonijärelevalveametnike eest varjanud ja keeldunud väljasaadetava kaasaaitamiskohustuse täitmisest. Kaasaaitamiskohustusena ei saa käsitleda toiminguid, mida on O. T. teinud Eestis viibimise seadustamiseks (nt taotlused elamisloa saamiseks) või ettevalmistusi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks.

11. Kaebaja väitel elab ta Eestis perekonnaelu koos T. F.ga ja Eestis elab ka hoolitsust vajav haige ema, side Vene Föderatsiooniga puudub. Kohtu arvates tuleb neid asjaolusid hinnata eelkõige viibimisaluse andmisel või lahkumisettekirjutuse tegemisel, kuid märgib siiski, et O. T.l on Vene Föderatsiooni kodakondsus ja Ameerika Ühendriikide abiprogrammi raames eraldati talle Vene Föderatsioonis korter. Vene Föderatsioonis elab kohtule teadaolevalt O. T. alaealine poeg. Seetõttu on alusetu väita, et tal puuduvad Vene Föderatsiooniga igasugused sidemed.

12. Kohus märgib, et kui väljasaatmiskeskuses ei tagata O. T.le õigusaktides ettenähtud korras arstiabi või dieettoitu, on väljasaatmiskeskuse haldusakte või toiminguid võimalik halduskohtus eraldi vaidlustada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kinnipidamistingimused väljasaatmiskeskuses oleks inimväärikust alandavad või et O. T. tervislik seisund välistaks väljasaatmiskeskuses viibimise.

13. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba O. T. (C.) väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra, s.o 21.08.2010 kuni 21.10.2010. O. T. menetluskulud jäävad HKMS § 91 lg 1 alusel tema enda kanda.

Monika Laatsit