2-10-4664/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

19. august 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-4664 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind HROsaühingu (endise ärinimega VVOsaühing) hagi MKja N K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

62 018,95 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja HROsaühing (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja esindaja vandeadvokaat Armand R kostja M K (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja N K (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M K ja N K solidaarselt võlgnevus 83 577,54 krooni (kaheksakümmend kolm tuhat viissada seitsekümmend seitse krooni ja viiskümmend neli senti) HROsaühingu kasuks.

3. Välja mõista M K ja N K solidaarselt HROsaühingu kasuks viivis 0,07 % põhivõlalt (s.o 62 018,95 kroonilt) päevas alates 27.01.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista M K ja N K solidaarselt menetluskulud 14 500 (neliteist tuhat viissada) krooni HROsaühingu kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik VVOsaühing (uue ärinimega HROsaühing) esitas 29.01.2010.a kohtule hagi MK ja N K vastu, milles palus kostjatelt välja mõista põhivõla 62 018,95 krooni, viivise 21 558,59 krooni ja viivise 0,07% põhivõlalt päevas alates 27.01.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja M K , olles hagimaterjalid kätte saanud 01.03.2010.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostja N K saadetud hagimaterjalid on 09.03.2010.a antud N K edasiandmiseks kostja isale. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale, N K , kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 sätestatud viisil. Kostja N K kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjaid on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 62 018,95 krooni ja viivis 21 558,59 krooni, kokku 83 577,54 krooni. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07 % põhinõudelt päevas alates 27.01.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 8500 krooni ja lepingulise esindaja kulu katteks 6000 krooni, kokku 14 500 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik