3-10-1395/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-1393

3-10-1394

3-10-1395

1

K o h t u m ä ä r u s

Pärnus

16. august 2010

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi E. P´i, K. Pi ja A. Ki loobumisavaldused Tallinna Linnavolikogu otsusele nr 98 „ Estonia pst 15 a ja Kentmanni 4/Sakala 10 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ esitatud kaebuses ning kolmanda isiku menetluskulude nõuded

t e g i k i n d l a k s :

Tallinna Linnavalitsuse 24.05.2006 korraldusega nr 1035-k „Estonia pst 15 maa osaline tagastamine“ otsustati tagastada Kesklinna linnaosas, Estonia pst 15 asuvast õigusvastselt võõrandatud maast 1399 m2 (endine kinnistu nr 1101 kogupindalaga 2598,14 m2 ) A. Ki’le 1/5 mõttelist osas, E. P’ile 1/30 mõttelist osas, K. P’ile 1/30 mõttelist osas, AS S 19/30 mõttelist osa ja AS-le Ple 1/10 mõttelist osa. Eelpool nimetatud korralduse punkt 4 kohaselt lahendatakse ülejäänud endise kinnistu nr 1101 maa-ala, suurusega 1199, 14 m2, osas maa tagastamise taotlus järgnevates Tallinna Linnavalitsuse korraldustes (tl 31).

19.04.2002 esitas E Osaühing Tallinna Linnavalitsusele avalduse Estonia pst 15a krundile ehitusõiguse määramiseks kuni 6- korruselise ärija eluhoone rajamiseks ja detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õigus on 20.10.2006 sõlmitud lepinguga nr DP-24-K-06 antud üle S OÜ’le (tl 24).

22.04.2010 otsusega nr 98 „Estonia pst 15a ja Kentmanni tn 4 // Sakala tn 10 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ otsustaski Tallinna Linnavolikogu kehtestada Kesklinnas asuva 0,18 suuruse maa-ala kohta koostatud Estonia pst 15a ja Kentmanni tn 4 // Sakala tn 10 kinnistute detailplaneeringu. Detailplaneeringuga oli ette nähtud muuta Estonia pst 15a ning Kentmanni tn 4 // Sakala tn

10 kinnistute piire ja mõlema krundi maakasutuse sihtotstarvet ärimaaks ning määratud ehitusõigus Kentmanni tn 4 // Sakala tn 10 krundile maa-aluse ja kuni 6 maapealse korrusega ärihoone rajamiseks ning Estonia pst 15a krundil olevale hoonele ühe korruse peale ehitamiseks ja kruntide kasutamise tingimused (tl 12-29).

Kaebajatele kuulub Estonia pst 15 maal asuv ehitis ning kaebajad on tunnistatud Estonia pst

15 maa tagastamise õigustatud subjektideks. Osaliselt on maa tagastatud. Kaebajate väidete kohaselt kavandatakse Estonia pst 15a ja Kentmanni tn 4/Sakala tn 10 kinnistu detailplaneeringu alale hoonestus ca 1 meetri kaugusele Estonia pst 15a ning Estonia pst 15 krundi piirist, mis tähendaks kaebajatele seda, et tulevikus enda maale hoonestust planeerides jääks praegu kogu tuleohutusala (7 meetrit) kaebuse esitaja maa-alale, mis võtaks kaebuse esitajatelt õiguse Estonia pst 15 alal hoonestust rajada (sh olemasolevat hoonestust laiendada) ja piiraks oluliselt nende omandi vaba kasutamist (tl 7).

3-10-1393

3-10-1394

3-10-1395

2 Detailplaneeringus ei ole Estonia pst 15 poolsele hoonestusele ette nähtud tuletõkkekonstruktsioone, mis võimaldaks hooneid ehitada teineteisele lähemale kui 8 meetrit. Kehtiv detailplaneering lubaks hoonestust rajada Estonia pst 15a maale selliselt, et selle hoonestuse kuja jääks Estonia pst 15 maa-alale. Kuja tõttu Estonia pst 15 maal asuv kitsendus vähendaks oluliselt Estonia pst 15 maa väärtust maa tagastamise menetluses (tl 9).

17.06.2010 määrusega jäeti kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse meetme rakendamise taotlus rahuldamata. Kohus viitas oma määruses, et kaebus võib olla esitatud ennatlikult. Omandireformi õigustatud subjektidel ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse esitamisest hoolimata õiguspärast ootust vara tagastamisele. Vara võib olla tagastamisele mittekuuluv, mistõttu võib osutuda vajalikuks otsustada hoopis vara kompenseerimise küsimus. Määrusega osundati ka, et hoolimata hoone kavandamisest detailplaneeringuga kaebajate krundipiiri lähedale ei piira see avaldajate etteheidetes planeeringu õiguspärasusele välja toodud õigust Kentmanni tn 2 hoonestamisele kuivõrd sõltumatult detailplaneeringust limiteerivad ehitamist sellel krundil piirangud, mis on seotud maa-alal asuva arhitektuurija ajaloomälestise ning selle kaitsevööndiga (Muinsuskaitseseadus § 25). Detailplaneeringu kehtestamisest ei tulene lisapiiranguid ehitamisele krundile, mille suhtes nad on tunnistatud õigustatud subjektiks ja selle täitmise peatamisega pole võimalik avaldajate väidetavalt rikutud õigust kaitsta. Määruses märgiti (viitega Riigikohtu lahendile 3-3-1-35-07, p 9), et planeerimismenetluse läbiviimist enne tagastamise otsustamist seadus ei keela.

16.07.2010 esitasid kaebajad taotluse kaebusest loobumise kohta (tl 67). E. P, K. P ja A. K märkisid oma avaldustes, et nende eesmärgiks ja õiguste kaitseks sobivam ja efektiivsem viis on pöörduda linna poole taotlusega otsustada lähema mõistliku aja jooksul Estonia pst ülejäänud maa tagastamise küsimus. Kaebajate huviks on saada tagasi võimalikult suures osas õigusvastaselt võõrandatud vara. Kaebuse esitajate huviks ei ole takistada kolmanda isiku arengutegevust naaberkinnisasjal.

27.07.2010 esitas vastustaja oma seisukohad, milles teatab, et ei oma vastuväiteid haldusasja nr 3-10-1393 menetluse lõpetamisele seoses kaebusest loobumisega. Vastustajal puuduvad menetluskulud.

29.07.2010 teatas ka kolmas isik S OÜ seisukoha vastuväidete puudumistest kaebustest loobumisele. Samas esitati menetluskulude väljamõistmise taotlus summas 31 312.00.- krooni (19 advokaaditundi a 1600 krooni + kantseleikulud 912 krooni = 31 312 krooni). Menetluskulude kandmise tõendamise kohta on esitatud OÜ AB Pohla ja Hallmägi arve nr 101346 koos spetsifikatsiooniga ja 14.07.2010 maksekorraldusega, millest nähtub Tallinna Halduskohtu haldusasjades nr 3-10-1393, 3-10-1394, 3-10-1395 osutatud õigusteenuse sisu ja maht. S OÜ hinnangul on kantud menetluskulud vastavuses haldusasja nr 3-10-1393 keerukuse ja mahukusega. Kohtupraktikas on menetluskulude hüvitamise kontekstis nenditud, et planeeringuvaidluste näol on tegemist mahuka ja spetsiifilisi teadmisi nõudva valdkonnaga, mis tulenevalt asjaga seotud materjalide paljususest on tavapärasest haldusvaidlustest reeglina ajakulukam. Taotluses märgiti, et TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

3-10-1393

3-10-1394

3-10-1395

3 põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd aga S OÜ on käibemaksukohustuslane ning saab kantud menetluskuludelt käibemaksu tagasi, siis on taotluse menetluskulude hüvitamiseks esitatud käibemaksuta netosummas.

12.08.2010 laekusid kohtusse kaebajate seisukohad kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise taotlusele. Kaebuste esitajate hinnangul ei ole kolmanda isiku poolt haldusasjas taotletavad menetluskulud vajalikus ja põhjendatud suuruses.

E. P, K. P ja A. Ki märgivad, et kolm esitatud kaebust põhinesid samadel asjaoludel ning olid samasuguste põhjendustega. Erinevused olid põhimõtteliselt vaid kaebuse esitaja nimedes. Seda on kinnitanud ka kolmas isik oma taotluses. Kaebuse esitaja on loobunud kaebustest kohtumenetluse algstaadiumis. Alles on kaebused võetud kohtu menetlusse ning menetlusosalistel (sh kolmandal isikul) pole seetõttu olnud tarvis isegi veel kaebusele oma seisukohti esitada. Seda põhjendamatum tundub sellises olukorras kolmanda isiku lepingulise esindaja kulude hüvitamise nõue kaebuse esitaja vastu üheksateistkümne advokaadi töötunni hüvitamiseks. Kohus on selgitanud kaebuse esitajatele kaebusega seotud perspektiive, mille tagajärjel on kaebuse esitajad kaebustest loobunud, et vältida aeganõudvat ning kulukat kohtumenetlust menetlusosaliste (sh ka kolmanda isiku) jaoks. Nimetatut saab pidada heauskseks käitumiseks. Heauskseks käitumiseks ei saa aga pidada kolmanda isiku poolt esitatud lepingulise esindaja kulude hüvitamise nõuet, mille esitatud suurus ja kulude kooseis on menetluses ilmselt ülepaisutatud. Taotluse rahuldamine sellisel kujul tekitaks kaebuse esitajatele kahju, pannes nad tasuma kolmanda isiku lepingulise esindaja menetluskulusid palju suuremas summas, kui see tegelikult põhjendatud oleks. Enamik kolmanda isiku advokaadist esindaja poolt väljatoodud õigusabitoimingud kas ei ole asja lahendamiseks mõistlikult võttes olulised, kordavad juba varasemalt tehtud toiminguid või pole suures osas kontrollitavad.

K o h t u s e i s u k o h t

20.07.2010 esitasid kaebajad taotlused kaebustest loobumiste kohta.

HKMS § 21 lg 1 järgi on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

Kohus leiab, et kaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Asjast ei nähtu, et loobumine kahjustaks mingil viisil teiste isikute õigusi või vabadusi.

HKMS § 92 lg 6 järgi kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud; sama paragrahvi lg 7 järgi kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

Kolmanda isikuna protsessi kaasatud S OÜ taotleb kantud menetluskulude hüvitamist summas 31 312.00 krooni, millisest summast tuleks igal kaebajal kanda 10 437.33 krooni. Arve nr 101346 spetsifikatsiooni järgi kujunes sellel kajastatud summa järgmiselt:

1. Telefonivestlus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajaga E. P ./. K. P ./. A. K esialgse õiguskaitse taotlustest, korduvad telefonivestlused kohtuga S kaasamiseks kolmanda isikuna ja S seisukoha küsimiseks, 02.06 – 0,5 t.

3-10-1393

3-10-1394

3-10-1395

4

2. E-kirja vahetus kliendiga, 02.06 – 0,2 t.

3. telefonivestlus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajaga E. P ./. K. P ./. A. K taotluste edastamiseks S OÜ-le, 03.06 – 0,2 t.

4. E-kirja koostamine kliendile Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 98 vaidlustamisest, vaidlustamisega kaasnevatest tagajärgedest, 03.06 – 1,3 t.

5. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 98 „Estonia pst 15 ja Kentmanni tn 4 // Sakala tn 10 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas“ õiguslik analüüs, 04.06 – 1,5 t.

6. E-kirja vahetus kliendiga, 04.06 – 0,2 t.

7. E. P ./. K. P ./. A. K kaebustega ja taotlustega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tutvumine, detailplaneeringu materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, Riigikohtu lahendite analüüs, 04.06 – 4,2 t.

8. Nõupidamine kliendiga E. P ./. K. P ./. A. K ./. Tallinna Linnavolikogu ./. S asjas,

04.06 – 1,3 t.

9. Vastuste koostamine E. P ./. K. P ./. A. K taotlustele esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusasjades nr 3-10-1393, 3-10-1394, 3-10-1395, 07.06 – 4,9 t.

10. E-kirja vahetus kliendiga S õiguslikust positsioonist, vastuse kujundamisest E. P ./. K. P ./. A. K taotlustele ja kaebusele, 03-07.06 – 1,0 t.

11. Memo kliendile vaidluse sisust, perspektiividest, poolte õiguslikest positsioonidest ja poolte argumentidest, 08.06 – 1,3 t.

12. Memo kliendile Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 17.06.2010. a. kohtumäärusest esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluste rahuldamata jätmise kohta,

18.06 – 0,5 t.

13. Telefonivestlus kohtuga Tallinna Halduskohtu Pärnu Maakohtu 17.06.2010. a. kohtumääruse jõustumisest, 29.06 – 0,2 t.

14. E-kirjad kliendiga, 29.06 – 0,1 t.

15. Nõupidamine kliendiga vastuse koostamisest E. P ./. K. P ./. A. K kaebustele, 29.06 – 0,9 t.

16. Memo kliendile Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 17.06.2010. a. kohtumääruse jõustumise kohta, edasisest menetlusest, 30.06 – 0,7 t.

HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebajate seisukohtade järgi on aktsepteeritavateks kuludeks: 1) tutvumine taotluse, kaebuse motiivide ja detailplaneeringu materjalidega ning õigusliku positsiooni väljatöötamine koos asjakohaste kohtulahendite analüüsiga (pos 7) Samas ei pea kaebajad põhjendatuks kogu selleks tegevuseks märgitud ajakulu 4,2 tundi, arvestades, et kogenud advokaadile pidi tema poolt kasutatud levinud kohtupraktika kindlasti juba varasemast teada olema;

2) esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamine (pos 9, kuigi selleks kulutatud aega 4,9 t tuleks mõneti vähendada, arvestades, et õiguslik positsioon oli juba varem välja töötatud.

3) memo kohtumääruse kohta (pos 12), millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuid seda koostamise kestusega mõni minut, mitte pool tundi;

4) telefonivestlus kohtuga määruse jõustumisest (pos 13) põhjendatud kestusega mõni minut, mitte 0,2 t;

3-10-1393

3-10-1394

3-10-1395

5 Ülejäänud õigusabitoimingud kaebajate arvates kas ei ole asja lahendamiseks mõistlikult võttes olulised, kordavad juba varasemalt tehtud toiminguid või pole suures osas kontrollitavad. Menetluse tulemus olnuks sama ka ilma nende kuludeta, mis spetsifikatsiooni kohaselt on põhjustatud kolmanda isiku ja tema esindaja vahelistest kohtumistest ja kirjavahetusest. Kantseleikulude ollakse arvamusel, et on kulu iseloom ja seotus lepingulise esindaja tööga on arusaamatu.

Kohtu seisukohalt antud asjas õigusabikulu peamine element seisneb esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu taotlusele seisukohtade koostamises 4 leheküljel koos kogutud lisadega kolmel lehel (pos 9), samuti on põhjendatud ajakulu seisukohtade koostamisele eelnenud kaevatava otsuse analüüs (pos 5), kaebuste ja taotlusega, vaidlustatud detailplaneeringu materjalide ning Riigikohtu asjakohase praktikaga tutvumine koos järgneva õigusliku positsiooni kujundamisega (pos 7) ja nõupidamised kliendiga (pos 8). Abitöödest kuuluvad hüvitamisele kulud telefonikõnedele ja e-kirjavahetusele kokku 0,5 tunni ulatuses.

Arvestades, et planeeringuvaidluse puhul on tegemist keskmisest keerulisema haldusasjaga, mille põhiprobleemidega puutus kolmas isik kokku juba õiguskaitsetaotluse lahendamisel, võib põhjendatud ajakuluks tööde mahtu ja keerukust arvestades positsioonides 5, 7, 8 ja 9 kajastatud tegevuste puhul lugeda kokku 7,6 tundi ning 0,4 tunni kulutamist telefonikõnedele ja e-kirjavahetusele, millele vastav rahaline vaste moodustab 12 800 krooni (8 x tunnihinne a 1600 krooni). Asjas nr 3-3-1-55-05 on Riigikohus leidnud, et õigusabikulude väljamõistmisel ei saa kohus arvestada esindaja kogemustega nagu kaebajad on soovinud, sest advokaadibürooga õigusabilepingu sõlmimisel ei saa klient neid asjaolusid ette näha. Kantseleikuludeks kui advokaadibüroo tegevuskuludeks loetakse kulutatusi paberile, toonerile bürootehnika üldkulumit jmt. Samas on sellised üldkulud büroopidajale juba advokaadi tunnihinde kaudu kompenseeritavad ega ole vaadeldavad menetlusosalise esindaja ega üldse kohtuvälise kuluna HKMS § 83 mõttes mistõttu need eraldi väljamõistmisele kaebustest loobujatelt ei kuulu. Seega moodustava põhjendatud menetluskulud kokku 12 800 krooni ehk jagatuna kaebajate vahel 4 266,67 krooni isiku kohta

Kohus osundab, et vastavalt HKMS § 24 lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik enam samas asjas kohtusse pöörduda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 2, lg 3, § 92 lg 6, § 93 lg 5 ja § 84 lg 4 p 4 kohtunik

m ä ä r a s :

1. Lõpetada menetlus haldusasjades

a) nr 3-10-1393 (avaldaja E. P);

b) nr 3-10-1394 (avaldaja K. P) ja

.

c) nr 3-10-1395 (avaldaja A. K).

2. Mõista OÜ S kasuks välja kantud menetluskulud kokku summas 12 800 krooni, sealhulgas:

3-10-1393

3-10-1394

3-10-1395

6

E. Pilt 4 266 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kuus krooni) ja 67 senti;

K. Pilt 4 266 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kuus krooni) ja 67 senti ning

A. Kilt 4 266 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kuus krooni) ja 66 senti.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Aivar Koppel halduskohtunik