2-10-25084/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19. august 2010, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Janrix Grupp pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-10-25084

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ Janrix Grupp (rk 10946770; asukoht

Pärna 6-35, Tartu)

võlgniku esindaja: juhatuse liige Jaanus Sutt

ajutine pankrotihaldur: Jüri Truuts (ik XXX; postiaadress

Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post truuts@autente.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. juuni 2010

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Janrix Grupp (rk 10946770) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Jüri Truutsil (ik XXX) likvideerida OÜ Janrix Grupp kahe kuu

jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

3. Vabastada OÜ Janrix Grupp ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts kohustustest pärast OÜ Janrix

Grupp likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Janrix Grupp dokumentide hoidjaks Jaanus Sutt (ik XXX).

5. Määrata ajutise halduri Jüri Truutsi tasu suuruseks (bruto) 10328.40.- krooni (kümme tuhat

kolmsada kakskümmend kaheksa krooni ja 40 senti), millele lisandub sotsiaalmaks 3408

krooni, ning hüvitada OÜ-le Autente kulutused 1263.60 krooni (üks tuhat kakssada

kuuskümmend kolm krooni ja kuuskümmend senti).

Välja maksta Tartu Maakohtu deposiitarvelt (Jaanus Sutt on tasunud menetluskulu

ettemaksuks 28. juunil 2010 5500 krooni, 12. juulil 2010 5500 krooni ja 1. augustil 2010

4000 krooni Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034799018, viitenumber 3100057455)

ajutise halduri tasu 10328 krooni (bruto) Jüri Truutsi kontole nr 10010075394019) ja

kulutuste hüvis 1263.60 krooni kanda OÜ-le Autente (konto nr 221015144565 AS-is

Swedbank). Määrus saata selles osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

6. Jätta muud menetluskulud OÜ Janrix Grupp kanda.

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, toimetada

2/5

määrus kätte menetlusosalistele, saata Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 29 lg 4, §

39 lg 1).

8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

9. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib

esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul menetluse lõpetamise

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada

määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, §

29 lg 6, 7, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

26.05.2010 esitas juhatuse liige Jaanus Sutt kohtule OÜ Janrix Grupp pankrotiavalduse (tlk 4).

28.05.2010 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas OÜ Janrix Grupp

ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi (tlk 52-53).

28.06.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande ning taotluse tasu saamiseks ja

kulutuste hüvitamiseks (tlk 58-66, 67-68). Kui võlausaldaja(d) ei tasu kohtu deposiiti raha

pankrotimenetluse kulude katteks, siis palub ajutine haldur lõpetada Janrix Grupp OÜ

pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palub määrata

oma tasu suuruseks 14 850 krooni ja hüvitada OÜ-le Autente kulud 1263.60 krooni.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku varad ja kohustused

Võlgniku varaks on kassajääk 333.75 krooni. Võlgnikul on 2003. a lõpust nõue Norras elava

H.G. vastu summas 70 560.- Norra krooni, kuid selle edukas sissenõudmine on ebatõenäoline.

Võlgnik tasus 15.05.2009 Barclay Invest OÜ-le (esindaja Lätis elav Vladimirs Belugins)

kaminapuude soetamiseks ettemaksu 140 000.- krooni; Barclay Invest OÜ puid ei tarninud,

kontakti ei ole õnnestunud temaga saada, nõudel puudub väärtus. On alust arvata, et Vladimirs

Belugins on kas kelm või tankist, kes tegeleb probleemsete firmade „matmisega“.

Võlgnikul on kohustusi kokku 404 900.- krooni: maksuvõlad 153 598.- krooni ja maksuintressid

251 302.- krooni. Maksuvõlg tuleneb pärast kohtuvaidlusi jõustunud maksuotsusest ja aastate

jooksul arvutatud intressist. Võlgniku andmetel on võlgnikul kohustus juhatuse liikme Jaanus

Suti ees summas 325 418.- krooni, mis tuleneb võlgniku poolt Jaanus Sutile väljastatud

kreeditarvetest. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole kreeditarvete esitamine õigustatud.

Majandustegevus, raamatupidamine ja maksejõuetus

Võlgniku asutasid 2003. a sügisel Jaanus Sutt ja Risto Tralla. Osalus jagunes asutajate vahel

järgmiselt: Jaanus Sutt 75% (30 000.- krooni), Risto Tralla 25% (10 000.- krooni). Risto Tralla

võõrandas oma osa 2004. a lõpus Jaanus Sutile. Sellest ajast on Jaanus Sutt olnud võlgniku 100%

osanik ja ainuke juhatuse liige. Jaanus Sutt ei ole äriregistri andmetel seotud teiste äriühingutega.

Võlgniku raamatupidamise probleemiks on kuluarvestuse lohakas pidamine, mis ei võimaldanud

maksuhalduril saada ülevaadet kulude seotusest võlgniku ettevõtlusega.

Võlgniku põhitegevus oli pärast asutamist kuni 2003. a lõpuni kaminapuude tootmine. Esimene

koorem saadeti Norrasse, sealt jäi kokkulepitud raha saamata, pärast seda majandustegevus

sisuliselt puudus. Äriühing tegeles juhatuse liikmele Jaanus Sutile maja ehitamisega (Järvepõllu

kinnistu, Haaslava vald), Jaanus Suti korteri (Kaunase pst 52-32) ja tema ema korteri (Lootuse

25-14) remontimisega või ehitusmaterjalide vahendamisega neile objektidele. Tehtud on ka

üksikuid muid tehinguid kinnisvara valdkonnas.

Vastavalt kogutud informatsioonile olid võlgniku olulisemad majandusnäitajad järgmised:

3/5

Aasta

Bilansimaht

Müügitulu

sh müük juhatuse liikmele

Kasum

Omakapital

2006

282 633

295 917

250 354

-138 065

257 474

2007

219 843

-51 431

206 641

2008

204 641

77 381

77 381

1 402

204 641

2009

140 395

-778 436

-573 735

Müügitulu koosneb valdavas osas Jaanus Sutile müüdud ehitusmaterjalidest. 2009. a on eelnevad

müügitehingud kreeditarvetega tühistatud. Kreeditarve esitamist põhjendas võlgnik sellega, et

vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2009 lahendile asjas nr 3-06-1624 ei ole võlgnik

tegelikult Jaanus Sutile ehitusmaterjale müünud ning seega ei ole ka varasemalt esitatud arved

õigustatud ja need tuleb tühistada. Ajutine haldur kohtulahenditest selliseid juhtnööre ei leidnud.

Ilmelt on Jaanus Suti selgituse põhjuseks asjaolu, et ta ajab omavahel segi maksuõiguslikud

suhted võlgnik vs Maksu- ja Tolliamet ning võlaõigussuhted võlgnik vs Jaanus Sutt.

Praktiliselt kogu äriühingu kasum, mis on läbi aastate hoidnud võlgniku omakapitali seaduses

ettenähtud piirides, on teenitud 2005. a tehingust, millega Jaanus Sutt müüs endale kuuluva

kinnistu (Raatuse 55) 175 000 krooni eest võlgnikule ja võlgnik võõrandas selle

soetusmaksumusest oluliselt kallimalt (830 000 krooni eest), teenides kasumit 655 000 krooni.

Maksu- ja Tolliamet on revisjoniaktis selle tehingu eemärgiks pidanud kinnistu müümist läbi

äriühingu, et varjata füüsilise isiku Jaanus Suti tulu ja hoida kõrvale füüsilise isiku tulumaksu

tasumisest. See seisukoht ei jäänud hilisemates kohtuvaidluses kehtima.

2009. majandusaasta suur kahjum tuleneb jõustunud kohtulahendi põhjal maksude ja

maksuintresside arvele võtmisest ning juhatuse liikmega tehtud materjali müügi tehingute

tühistamisest.

Vastavalt Jaanus Suti selgitustele oli Järvepõllu kinnistu äriplaan järgmine: võlgnik ehitab Jaanus

Suti kinnistule maja, mis valmimisel müüakse. Maja müügil jagatakse saadud tulud võlgniku ja

Jaanus Suti vahel vastavalt objekti panustatud rahale. Lähtudes sellest, tehti ka kulusid, mis võeti

raamatupidamise aruandluses arvele varudena. Tulu oleks tekkinud objekti võõrandamisel,

paraku selleni ei jõutud, kuna maksurevisjon (ajakulu) lõhkus äriplaani toimimise.

Maksu- ja Tolliametiga toimunud vaidluse lühikokkuvõte: võlgnik ehitas Jaanus Sutile kuuluvale

Järvepõllu kinnistule maja, remontis tema ema korteri Lootuse 25-14 ja Jaanus Suti korteri

Kaunase pst 52-32. Tööde kulud kaeti vähemalt osaliselt võlgniku vahenditest. Soetatud

materjalilt arvutati tagasi käibemaks. Maksu- ja Tolliameti revisjoni käigus andis võlgnik

vasturääkivaid seletusi, ei esitanud õigeaegselt dokumente, mis tõendaksid ehituse ja remondi

seost võlgniku ettevõtlusega. Põhiliselt sellest (lisaks ka muudest, hiljem mitte kinnitust leidnud

asjaoludest) tulenevalt määrati võlgnikule revisjoni otsusega täiendavalt tasumisele kuuluvad

maksud. Maksurevisjoni akt koostati 17.05.2006. Sellest ajast kuni 29.10.2009 toimus võlgniku

ja Maksu- ja Tolliameti vahel kohtuvaidlus, mille käigus vaieldi ehitusmaterjalide soetamisest

tuleneva maksukohustuse üle. 29.10.2009 Tartu Ringkonnakohtu lahendi põhjal, mida võlgnik

enam edasi ei kaevanud, jäi võlgnikul tasuda ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu

112 803.- krooni ja käibemaksu 53 670.- krooni; sellele on lisandunud intress (ca 250 000

krooni). Maksuotsuse kehtima jäämise põhjuseks oli mh asjaolu, et maksuotsuse õiguspärasust

tuleb kohtulikul kontrollimisel hinnata selle väljaandmise seisuga. Võlgnik rikkus seadusest

tulenevat maksurevisjonile kaasaaitamise kohustust sellega, et ei esitanud õigeaegselt dokumente

ning seega ei saanud maksuhaldur teha teistsugust otsust. Maksuotsuse tegemise ajal ei olnud

maksuhaldurile esitatud võlgniku poolt hiljem avaldatud andmeid, kuidas soetatud

ehitusmaterjale kasutatakse võlgniku ettevõtluses.

Maksuvaidluse objektiks olnud Jaanus Suti ja tema ema kinnistutele paigutatud ehitusmaterjalid

müüs võlgnik pärast revisjoniakti saamist Jaanus Sutile. Kohus ei ole neid müügitehinguid

pidanud maksuotsuse kohtulikul kontrollimisel otsuse tühistamise aluseks, kuna maksuotsuse

tegemise ajaks ei olnud võlgnik maksuhaldurile avaldanud, et ta plaanib need materjalid müüa.

4/5

Materjali müügi arved tasus Jaanus Sutt osaliselt tasaarvestustega (võlgnikule varasematel

aastatel antud laen) ja osaliselt sularahas.

Jaanus Sutilt laekunud raha 140 000.- krooni maksti 2009. a mais OÜ Barclay Invest esindajale

Vladimirs Beluginsile vastavalt kaminapuude ostmise ettemaksu lepingule. Tehingu kohta on

dokumentatsioon korralikult vormistatud. Ajutisele haldurile on arusaamatu, miks tehti

ärimaastikul täiesti tundmatule isikule nii suur usaldusväärse tagatiseta makse.

Käesoleval hetkel on võlgniku majanduslikud näitajad mitterahuldaval tasemel. Võlgniku vara ei

kata selgelt tema kohustusi ning võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Majandustegevus puudub ja selle taaskäivitamine ei ole tõenäoline. Töötajad puuduvad. Puudub

võimalus prognoosida, millal maksevõime võiks taastuda. Võlgniku suutmatus oma kohustusi

täita ei ole ajutine, samuti ei ole ajutine seisund, kus võlgniku vara ei kata kohustusi. Võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust eeldatakse. Võlgnikul

puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada ebausaldusväärset äripartnerit Norras, maksuhalduri poolt

täiendavalt määratud makse ja ettemaksu tegemist ebausaldusväärsele äripartnerile OÜ-le

Barclay Invest. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Siiski võivad

majandustehingute (eelkõige kulude) halb dokumenteerimine, mis tõi kaasa maksukohustuse

tekkimise, ja suur ettemaks kontrollimata äripartnerile olla juhtimisvead.

Kuna kõik võlgniku kohustused tulenevad 2009. a sügisel jõustunud kohtulahendist, peab ajutine

haldur maksejõuetuse tekkimise ajaks kohtulahendi jõustumise aega. Võlgnik muutus seega

püsivalt maksejõuetuks 2009 aasta lõpus, ca pool aastat enne pankrotiavalduse esitamist.

Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused, juhtimisvead, kuriteo tunnustega teod

Maksuvõla tekkimise põhjuseks on majandustehingute halb dokumenteerimine, mis ei

võimaldanud maksuhalduril saada õigeaegselt ülevaadet kulude seotusest ettevõtlusega. Kulu ja

materjali arvestuse lohaka pidamise näol võib olla tegemist juhtimisveaga.

Suure sularaha ettemaksu tegemisel ärimaastikul tundmatule ja kontrollimata äriühingule (OÜ

Barclay Invest, 140 000.- krooni) jättis juhatuse liige täitmata tavapärase hoolsuskohustuse.

Sellise hoolsuskohustuse täitmata jätmine võib olla juhtimisviga.

Võlgnik muutus maksejõuetuks vähemalt ligi pool aastat enne pankrotiavalduse esitamist.

Pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega võib juhatuse liige olla toime pannud KarS

§3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo.

KOHTUISTUNG

Jaanus Sutt ei ole nõus sellega, et tema on pankrotiavalduse esitamisega venitanud. Vladimirs

Belugins on Risto Tralla tuttav, kes lubas kaminapuid ja küttepuid müügiks. Raha andis Jaanus

Sutt üle sularahas. Jaanus Sutt on nõus maksma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000

krooni, samuti on ta nõus pankrotimenetluse raugemisega ja enda määramisega dokumentide

hoidjaks. Jüri Truuts teatas, et ajutise halduri aruandele tal midagi lisada ei ole (tlk 105-106).

KOHTU SEISUKOHT

1. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS

5/5

§ 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on OÜ Janrix Grupp kohustused kokku vähemalt

404 900.- krooni, vara on aga vaid 333.75 krooni. Võlgnikul on küll nõuded Helene

W. Guldbrandseni vastu ja Barclay Invest OÜ vastu, kuid nende sissenõudmine on

ebatõenäoline. Pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku ning kohtule ei ole teada

ühtegi isikut, kes oleks nõus maksma ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks.

30.06.2010 Ametlikes Teadaannetes tegi kohus OÜ Janrix Grupp võlausaldajatele ettepaneku

tasuda pankrotimenetluse läbiviimiseks 30 000 krooni 10 päeva jooksul alates teate

ilmumisest. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks tasunud raha pankrotimenetluse kulude

katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Janrix Grupp pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Pankrotihalduri kogutud andmetest ning juhatuse liikme seletusest lähtudes leiab kohus, et

maksejõuetuse põhjusteks on ebausaldusväärsed äripartnerid (Helene W. Guldbrandsen,

Barclay Invest OÜ) ning maksuvõlg. Maksuvõla tekkimise põhjus on majandustehingute

halb dokumenteerimine, mis ei võimaldanud maksuhalduril saada õigeaegselt ülevaadet

kulude seotusest ettevõtlusega. Seega ei ole võlgniku juhatus korraldanud raamatupidamist

nõuetekohaselt, kuigi vastavalt ÄS §-le 183 tal selline kohustus on. Suure sularaha ettemaksu

(140 000 krooni) tegemisel tundmatule Barclay Invest OÜ-le jättis juhatuse liige täitmata ÄS

§ 187 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige pidi oma

eelnimetatud kohustustest aru saama ning ta on oma kohustusi rikkunud vähemalt raskest

hooletusest. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb mh pidada

raskeid juhtimisvigu.

Võlgniku juhatuse liige pidi hiljemalt 2009. a lõpuks, kui maksuvõla kohta oli jõustunud

Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2009 otsus asjas nr 3-06-1624, saama aru, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu ning esitada tuleb pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitas Jaanus Sutt

alles 26.05.2010. Seega võib tema käitumises esineda KarS §-st 3851 kirjeldatud kuriteo

tunnused.

3. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril

likvideerida OÜ Janrix Grupp kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Janrix Grupp registrist kustutamist tuleb Jüri

Truuts vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

4. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Janrix Grupp dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Jaanus

Sutile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

5. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist.

Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, Jüri Truutsi kutseoskusi ning tehtud kulutusi,

leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleks põhimõtteliselt rahuldada. Ajutine haldur taotleb

tasu suuruseks määrata 17,5 töötunni eest 14 850 krooni ja hüvitada tuleb kulutused 1263.60.

Käesolevas menetluses puuduvad võlgnikul aga üldse vahendid menetluskulude katteks.

Võlgniku juhatuse liige on tasunud menetluskuludeks kohtu deposiitarvele 15 000 krooni,

millise summa ulatuses saab katta ka ajutise halduri kulusid. Seega määrab kohus ajutise

halduri tasu suuruseks 10 328.40 krooni (bruto), milliselt summalt tuleb tasuda sotsiaalmaks

3408 krooni. Kulutused 1263.60 krooni tuleb määrata OÜ-le Autente (büroo, mille kaudu

haldur tegutseb; PankrS § 23 lg 6). PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 4 alusel tuleb muud

menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtunik