2-10-22497/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Resolutsioon

1. G.Š. hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V.Š.`ilt elatis igakuise elatusrahana G.Š. kasuks poja S.Š.`i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 12.05.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja S.Š.`i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista V.Š.`ilt elatis igakuise elatusrahana G.Š. kasuks poja D.Š.`i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 12.05.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja D.Š.`i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja V.Š.`i poolt elatisena makstud summasid.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuasja number 2-10-22497 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi G.Š. hagi V.Š.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 39 150 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS 407 lg 1 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja: G.Š. (IK xxx, elukoht: xxx)

V.Š. (IK xxx, elukoht: xxx)

2

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 4 000 (neli tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 12. mail 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust xxx.a. sündinud poeg R. Š., xxx on sündinud poeg S.Š. ja xxx poeg D.Š.. Poolte abielu sõlmiti 28.07.1990, pooltevahelised abielusuhted on faktiliselt lõppenud. Pooled elavad küll ühel aadressil, kuid neil on eraldi majapidamine. Lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja annab kõikide kolme lapse ülalpidamiseks elatist summas 4 500 krooni kuus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis laste S.Š.`i ja D.Š.`i ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus lapse kohta, kokku 4 350 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär.

2. Hageja palus arutada samas menetluses ka R. Š.`i hagi kostja vastu elatise nõudes. Viru Maakohtu 20.05.2010 määrusega jäeti hageja taotlus rahuldamata.

ASJA KÄIK

3. Maakohus saatis 19. mail 2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 21. mail 2010.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

4. 25. juunil 2010 esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

3 6. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

7. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis kahe lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus lapse kohta, kokku 4 350 krooni, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras.

TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

8. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

9. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

10. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4,5) nähtub, et G.Š. ja V.Š. on alaealiste laste S.Š.`i ja D.Š.`i vanemad, seega on G. Š. oma alaealiste laste seaduslikuks esindajaks.

11. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

12. Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates nõude esitamise päevast, so. 12.05.2010. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse S.Š.`i (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks alates 12.05.2010 summas 2 175 krooni kuus, kuni S.Š.`i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis lapse D.Š.`i (sünd xxx) ülalpidamiseks alates 12.05.2010 summas 2 175 krooni kuni poja D.Š.`i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

4

13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

14. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

15. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud