2-10-3504/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-3504

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi TOvastu 61 994,42 krooni ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

31 788,74 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS

Hageja volitatud esindaja Elis V

Kostja TO(isikukood XXX, elukoht teadmata

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista TO 61 994,42 (kuuskümmend üks tuhat üheksasada üheksakümmend

neli krooni ja 42 senti) krooni Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista TO viivis protsendina põhinõudest (31 788,74 krooni) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 22.01.2010.a Swedbank AS-i

kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud TO kanda.

2. Välja mõista TO menetluskulu 7 907,53 (seitse tuhat üheksasada seitse krooni ja 53

senti) krooni Swedbank AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100

000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või

Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr

221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

Swedbank AS esitas 22.01.2010 hagi TO vastu 61 994,42 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingutest. Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingute tingimusi.

Menetlusdokumendid on kostjale TsMS § 314 alusel avalikult kätte toimetatud. Teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 08.06.2010. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata

jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist

ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 61 994,42 krooni, millest

põhinõue on 30 752,81 krooni, lepingu tasu 178,42 krooni, teenustasu 857,51 kroonija viivis

30 205,77 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 22.01.2010 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 31 788,74 krooni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 7 907,53 krooni järgmiselt:

307,53 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt, 7 500 krooni riigilõivu hagi

esitamisel ning 100 krooni teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 p 5 kohaselt on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu

asja läbivaatamise kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu

kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes

esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-76003 Swedbank AS-i maksekäsu

kiirmenetluses TO vastu 49 358,52 krooni saamiseks, on kohus 18.12.2009 määrusega jätnud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et sai nimetatud määruse kätte 07.01.2010. Käesolevas asjas on

hagiavaldus kohtule esitatud 22.01.2010, seega ühe kuu jooksul.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt

tasutud riigilõiv 307,53 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 7 500

krooni ning teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni, kokku

7 907,53 krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Koidula Laurisaar

kohtunik