2-09-63542/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-63542

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS-i hagi KRvastu 14 041,89 krooni ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 355,58 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank Liising AS

Hageja volitatud esindaja Elis V

Kostja KR(isikukood xxx, elukoht teadmata)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KR 14 041,89 (neliteist tuhat nelikümmend üks krooni ja 89 senti)

krooni Swedbank Liising AS-i kasuks.

3. Välja mõista KR viivis protsendina põhinõudest (13 355,58 krooni) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 30.11.2009.a Swedbank Liising

AS-i kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud KR kanda.

2. Välja mõista KR menetluskulu 3 350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni

Swedbank Liising AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100

000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või

Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr

221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

Swedbank Liising AS esitas 30.11.2009 hagi KR vastu 14 041,89 krooni ja viivise saamiseks.

Nõue tuleneb EEAS-i ja kostja vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingu , mille alusel

müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus kauba eest tasuma Swedbank Liising AS-ile

kui faktoorile. Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingu tingimusi.

Menetlusdokumendid on kostjale TsMS § 314 alusel avalikult kätte toimetatud. Teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 18.05.2010. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata

jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist

ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 14 041,89 krooni, millest

põhinõue on 13 305,58 krooni, intress 686,31 krooni ja tähitud teatise saatmise kulu 50

krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 30.11.2009 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 13 305,58 krooni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 3 350 krooni järgmiselt: 250

krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt, 3 000 krooni riigilõivu hagi esitamisel

ning 100 krooni teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 p 5 kohaselt on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu

asja läbivaatamise kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu

kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes

esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-22091 Swedbank Liising AS-i

maksekäsu kiirmenetluses KR vastu 14 041,89 krooni saamiseks, on kohus 02.10.2009

määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et sai nimetatud määruse kätte 03.11.2009. Käesolevas

asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 30.11.2009, seega ühe kuu jooksul.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt

tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 3 000

krooni ning teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni, kokku 3 350

krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Koidula Laurisaar

kohtunik