2-09-61277/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-61277

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

16. august 2010, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-61277 Tsiviilasi, hageja nõue M J hagi P J vastu elatise ning lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M J (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: P J (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev

11. august 2010

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja vahel 11. augustil 2010 toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: a. P J kohustub tasuma hagejale 12. jaanuari 2009 lepingu p 3.2.1. alusel 36 000 (kolkümmend kuus tuhat) krooni, lepingu punkti 3.2.2. alusel – 949 (üheksasada nelikkümend üheksa) krooni ja 20 senti, lepingu punkti 3.3 alusel – 9948 (üheksa tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa) krooni ja 25 senti. Kokku moodustab maksmisele kuuluv summa 46 897 (nelikümmend kuus tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni. b. Punktis a. nimetatud summa 46 897 (nelikümmend kuus tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni kuulub tasumisele igakuuliselt alates määruse jõustumisest võrdsetest osadest 12. kalendrikuu jooksul. Kalendrikuu summa moodustab 3 908 (kolm tuhat üheksasada kaheksa) krooni ja 08 senti. c. Kostja kohustub maksma A J ülalpidamiseks elatist igakuuliselt M J ema R Y arveldusarvele nr XXX Swedbank summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 12. jaanuarist 2009 kuni täisealisuseni või perekonnaseisundi muutmiseni. d. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada menetlus M J hagi P J vastu elatise ning lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-61277 jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-le 1.

2-09-61277

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on M J hagi P J vastu elatise ning lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise nõudes.

11. augustil 2010 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Vastavalt kompromissile tasub kostja võlgnevust summas 46 897 krooni osade kaupa 12 kalendrikuu jooksul ning elatist lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus.

Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtuistungil loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse vältida. Seega ei ole kompromissi kinnitav kohtumäärus edasikaevatav.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud kannavad pooled ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Fred Fisker Kohtunik