2-10-28634/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-28634

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. M.S. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Välja mõista J.S.`ult elatis igakuise elatusrahana M.S. kasuks poja E.S.`u (IK xxx sünd xxx) ülalpidamiseks alates 16.06.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja E.S.`u täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja J.S.`u poolt elatisena makstud summasid.

4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-10-28634 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi M.S. hagi J.S.`u vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

M.S. (IK xxx; elukoht: xxx)

J.S. (IK xxx, elukoht xxx)

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 16. juunil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxxa. sündinud poeg E.S.. Poolte abielu on sõlmitud 08.03.2006, lahutatud 21.05.2010. Hageja väitel kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja esitas 12.07.2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi (tl. 14). Samas märkis kostja oma vastuses, et ei ole kõrvale hoidunud lapse ülalpidamisest ja on toetanud peret materiaalselt. Kostja on maksnud elatist alljärgnevalt: aprillis 1 500 krooni, mais 1 500 krooni, juulis 1000 krooni. Kuna poeg viibis juunis-juulis kostja juures, siis on ka ülekanded väiksemad. Hetkel on kostja töötasu (bruto) 10 000 krooni. Samuti on kostja võtnud enda kanda poolte ühiselt võetud kohustuse SEB panga ees, kus kostjal tuleb igakuiselt pangale tasuda 3 563,56 krooni. Kostja nõustus maksma elatist seadusega ettenähtud minimaalmääras(tl. 15-23).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja esitas 12. juulil 2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et nõustub hagiga (tl. 14).

4. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

5. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise poja E.S.`u (sündinud 16.01.1996) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuni poja E.S.`u täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 16.01.2014.a.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

7. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

8. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

9. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et hageja M.S. on alaealise lapse E.S.`u ema, seega, seaduslik esindaja. J.S. on lapse E.S.`u isa.

10. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes elatisenõudega täielikult.

12. Hagiavaldus on kohtule esitatud 16.06.2010, seega kohus mõistab elatise välja alates 16.06.2010.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

14. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

15. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud