2-10-15409/8 · 2-10-15409/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-10-15409

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A.B. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Välja mõista A.M.`ilt elatis igakuise elatusrahana A.B. kasuks tütre E.M.`i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 10.02.2010 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre E.M.`i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista A.M.`ilt elatis igakuise elatusrahana A.B. kasuks tema ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre E.M.`i (sünd xxx) 3-aastaseks saamiseni, so, kuni 10.02.2013.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Kohtuasja number 2-10-15409 Otsuse tegemise aeg ja koht 13.august 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A.B. hagi A.M.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 39 150 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A.B. (IK xxx; elukoht: xxx)

A.M. (IK xxx, elukoht xxx)

2 Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 01. aprillil 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx.a. sündinud tütar E.M.. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja ülalpidamisel. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega elatise saamiseks, kuid tulutult. Hageja sissetulekuks on ainult vanemapalk miinimummääras, kostja töötab ja omab kindlat sissetulekut. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus alates lapse sünnist, samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatusraha hageja enda ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus kuni lapse Elina 3-aastaseks saamiseni, so, kuni 10.02.2013.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja esitas 28.06.2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi täies ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja esitas 28. juunil 2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et nõustub hagiga (tl. 23).

4. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

5. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise tütre E.M.`i (sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus tagasiulatuvalt, alates lapse sünnist xxx, kuni tütre E.M.`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 10.02.2028.a.; samuti palus hageja kostjalt välja mõista elatis hageja enda ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus kuni tütre E.M.`i 3-aastaseks saamiseni, so, alates 10.02.2010 kuni 10.02.2013.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

7. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, 108, § 111 lg 2.

8. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

9. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et hageja A.B. on alaealise lapse E.M.`i ema, seega, seaduslik esindaja. A.M. on lapse E.M.`i isa.

3 10. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

12. Hageja palus välja mõista elatis tagasiulatuvalt, alates 10.02.2010.

13. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus mõistab A.M.`ilt elatise välja tagasiulatuvalt, so, alates lapse sünnist 10.02.2010.

14. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis tema enda ülalpidamiseks kuni lapse E.M.`i 3- aastaseks saamiseni, so, kuni 10.02.2013. Hagiavalduse kohaselt hageja ei tööta, ta on lapsehoolduspuhkusel. Hageja sissetulekuks on vanemahüvitis miinimummääras.

15. Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. (PKS § 111 lg 2).

Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, nõustudes hagiga täielikult.

16. Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt välja elatise hageja enda ülalpidamiseks alates 10.02.2010 kuni 10.02.2013, so, kuni lapse E.M.`i 3-aastaseks saamiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

17. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

18. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

19. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Olev Mihkelson

4 Kohtunik