2-10-15154/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-15154

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 11. august 2010, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-15154 Tsiviilasi, hageja nõue E B hagi O B vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: O B (sünd. XXX; elukoht: XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 04. august 2010

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. 2. Lahutada E B (isikukood: XXX) ja O B (sünd. XXX) abielu, mis sõlmiti 07. juulil 1998, mille kohta on koostatud abieluakt nr 02 Venemaa Saatkonnas Narva linnas. 3. Pärast abielu lahutamist jätta hagejale perekonnanimeks „M“. 4. Abielu lõpeb, millal kohtuotsus jõustub. 5. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-15154 jätta poolte endi kanda. 6. Riigilõiv summas 5000 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu menetluses on E B hagi O B vastu abielulahutuse nõudes.

2. 04. augustil 2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja E B hagis esitatud abielu lahutamise nõude juurde. Kostja O B kinnitas, et ta on nõus abielu hagejaga lahutama ning võtab hagi õigeks.

II Kohtu põhjendused

2 3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi abielu lahutamises kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas kohtuistungil hagi nõuet.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud.

Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) 210 lg 1 kohaselt laieneb uus PKS perekonnaõiguslikele suhtele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks.

PKS § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

4. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud, kuna pooled elavad kaua aega eraldi. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

III Menetluskulud

5. Hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest summas 5 000 krooni.

TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus leiab ka, et riigilõivu summas 5 000 krooni väljamõistmine kostjalt ei oleks tema suhtes õiglane, kuna kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi, seega riigilõiv tuleb jätta riigi kanda.

Fred Fisker Kohtunik