2-09-68455/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2010.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-68455 Tsiviilasi VK hagi KK vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

35 676,00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: KK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada VK hagi KK vastu lapsele elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KKlt tagasiulatuv elatis perioodil 01.01.2009.a kuni 15.12.2009.a kokku 12 942,00 (kaksteist tuhat üheksasada nelikümmend kaks) krooni koos tulumaksuga, poolte XXX.a sündinud tütre EMK ülalpidamiseks VK kasuks.

3. Välja mõista KKlt igakuine elatis 3 964,00 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) krooni koos tulumaksuga, poolte XXX.a sündinud tütre EMK ülalpidamiseks alates 16.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a V K kasuks.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud KK kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 16.12.2009.a esitas VK Harju Maakohtusse hagi KK vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses ja selle täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis alates 01.01.2009.a kuni hagi esitamiseni kokku 12 942,00 krooni ja alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas 3 964,00 krooni, mis sisaldab tulumaksu, poolte tütre EM Külalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised põhjendatud vajadused 4 625,00 krooni. 03.02.2010.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 30 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 21.06.2010.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1, mille alusel on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Tulenevalt PKS § 100 lg 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kohtunik: