2-09-35247/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.august 2010.a Tallinnas kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-09-35247

Tsiviilasi

CKE OÜ hagi S OÜ vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

79 129,62 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CKE OÜ (registrikood: xxx, asukoht: xxx)

Hageja seaduslik esindaja: Priit P (xxx)

Kostja: S OÜ (registrikood: xxx, asukoht: xxx)

Resolutsioon

1. Rahuldada CKE OÜ hagi S OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S OÜ-lt 158 129,62 krooni (ükssada

viiskümmend kaheksa tuhat ükssada kakskümmend

üheksa krooni ja 62 senti) CKE OÜ kasuks.

3. Välja mõista S OÜ-lt menetluskulu 12 000 (kaksteist

tuhat) krooni CKE OÜ kasuks.

4. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr

221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

20.07.2009.a esitas CKE OÜ Harju Maakohtusse hagi S OÜ vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ T ja kostja vahel 2007.a mais

sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel 31.05.2007.a väljastatud arvest nr R05-08 tulenev

põhivõlgnevus 79 129,62 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 79 000,00 krooni. Vastav

nõue on loovutatud hagejale 08.05.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 10 000,00 krooni ja kulutused

õigusabile 6300,00 , kokku 16 300,00 krooni.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 323 alusel 19.04.2010.a. Kostja kohtu

määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, mille

kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 108 alusel kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6

kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus ja viivis 158 129,62 krooni.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 10 000,00 krooni ja kulutused

õigusabile 6300,00 , kokku 16 300,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Hageja poolt taotletud õigusabikulu 6 300,00 krooni ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja seda, et asjas toimus vaid kirjalik menetlus, peab

kohus põhjendatuks välja mõista õigusabi eest 2 000,00 krooni. 10 000,00 krooni tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivuna, mille hageja tasus hagi esitamisel.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud

12 000,00 krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: