2-05-9246/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse tegemise aeg ja koht

10. august 2010.a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-9246 Tsiviilasi OÜ AFhagi IT´i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 1420.50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ AF(registrikood XXX, asukoht: XXX) Hageja esindaja: Silver E (AS Julianuse Inkasso Agentuur, ) Kostja: IT (ik. XXX, elukoht: XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista IT´ilt võlgnevus summas 1 420.50 (üks tuhat nelisada kakskümmend krooni ja 50 senti) krooni ja viivis 1420.50 (üks tuhat nelisada kakskümmend krooni ja 50 senti) krooni OÜ AF kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta IT´i kanda.

5. Välja mõista IT´ilt välja OÜ AF kasuks menetluskulud summas 422.05 (nelisada kakskümmend kaks krooni, 05 senti) krooni, sealhulgas riigilõiv summas 280 krooni ja tasu õigusabi eest 142.05 krooni.

Edasikaebamise kord

1. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

2. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja

2(3) arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

3. Kohus selgitab TsMS § 472 lg 3 sätestatut, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik

OÜ AF esitas 29.juuni 2005 Harju Maakohtule hagi ITi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes, kokku summas 2841 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS EM ning kostja 10.07.1999 liitumislepingu, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja lepinguga võetud kohustust ei täitnud. Nimetatud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega loovutas AS EM hagejale.

28.07.2010 esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 29.03.2007. 19.04.2007 kohtule saadetud meilis palus kostja hagile vastamiseks tähtaja pikendmaist seoses töövõimetuslehel viibimisega. Kohus saatis 08.10.2008 kostjale uuesti kirjaliku vastuse nõude, mille kostja sai isiklikult kätte 15.10.2008. Kostja ei ole hagile vastanud. Kirjaliku vastuse nõudes hoiatati kostjat, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamine tähendab TsMS § 413 lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist. Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik.

VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

3(3) VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 1420.50 krooni ning viivis summas 1420.50 krooni

TsMS § 468 lg 1 p 2 sätestatu kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le

1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja poolt esitatud menetluskuludeks on riigilõiv summas 280 krooni ja makstud tasu õigusabi eest 142.05 krooni. Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

Heiki Kolk Kohtunik