2-09-33274/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-33274

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. august 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-33274

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi Henrik Andreseni vastu 10 980 krooni ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6080 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht

Viru väljak 2, 10111 Tallinn);

-

hageja esindaja jurist Vitali Jaroševitš (AS MiniCredit;

postiaadress

Viru

väljak 2,

10111

Tallinn;

e-post

vitali@minicredit.ee);

-

kostja Henrik Andresen

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Henrik Andresenilt AS MiniCredit kasuks 14.01.2009 sõlmitud laenulepingu

alusel tekkinud võlgnevus 6990 krooni, millest 3000 krooni on põhinõue, 590 krooni

intressinõue, 400 krooni võlgnevuse menetlemise tasu ja 3000 krooni viivisenõue.

3. Jätta rahuldamata AS MiniCredit nõue Henrik Andresenilt leppetrahvi 1500 krooni

väljamõistmiseks ja lisanduva viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest 1,5 % päevas

võlgnetavalt laenusummalt kuni nõude täitmiseni.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta hageja menetluskuludest 64 % kostja kanda ja 36 % hageja enda kanda. Kostja

menetluskulud jätta tema enda kanda.

Välja mõista Henrik Andresenilt AS MiniCredit kasuks menetluskulud 960 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva

möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

Asja materjalidest nähtub, et AS MiniCredit ja Henrik Andresen tarbijana sõlmisid laenulepingu

interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingu tingimuste läbirääkimise võimalus –

lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusummat ja selle kasutamise tähtaega.

Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks

tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lõike 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438

lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et AS MiniCredit ja Henrik Andreseni vahel sõlmitud laenulepingu punkt 9.1 on

tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 1,5 % suuruse viivise määra osas (547,5 %

aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude

puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus mõistab kohtupraktikat arvestades kostjalt välja viivise

laenusumma ulatuses, s.o 3000 krooni.

Hageja on taotlenud kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 1,5 %

päevas võlgnetavalt laenusummalt kuni nõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kohus ei pea hageja

lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Võlausaldaja õigused oma

lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale

kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses,

siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju

olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on 02.07.2009

seisuga 6255 krooni, tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hageja on taotlenud kostjalt laenulepingu punkt 9.3 alusel leppetrahvi 1500 krooni

väljamõistmist. Kohus tuvastas eespool, et pooltevaheline laenuleping oli sõlmitud

tüüptingimustel, seega ei saa lugeda leppetrahvi kohta käivat tingimust eraldi kokkulepituks.

Kohus leiab, et kuna hageja taotleb kostjalt laenulepingu punktis 9.3 ettenähtud leppetrahvi

väljamõistmist

lisaks

kohustuse

täielikule

täitmisele,

siis

on

nõutav

leppetrahv

ebaproportsionaalselt suur (kuni 50 % lepingu rikkumise hetkel tagastamata laenusummast),

mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi

ja seetõttu tulenevalt VÕS § 42 lõikest 1 tühine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude

leppetrahvi summas 1500 krooni kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Arvestades hageja nõuete rahuldamise ulatust jätab kohus hageja menetluskuludest 64 % kostja

kanda ja 36 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja toimikumaterjalide kohaselt on hageja

menetluskuluks riigilõiv 1500 krooni (02.07.2009 tasutud 1200 krooni, 23.10.2009 tasutud

200 krooni ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

03.05.2010 tasutud 100 krooni) ning hageja esindaja õigusabikulu 1000 krooni, kokku seega

2500 krooni.

TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv vastavalt

TsMS § 138 lõikele 2) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud vastavalt TsMS

§ 144 punktile 1).

Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud määras.

TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218

sätestatule. Kohtule on esitatud lepingulise esindaja kulusid tõendava dokumendina OÜ Credit

Inkasso arve nr 90021 summas 1000 krooni, selgitusega õigusabi – konsultatsioon ja

hagiavalduse koostamine Henrik Andreseni tsiviilasjas nr 2-09-33274. Samas nähtub tsiviilasja

materjalidest, et hageja lepinguliseks esindajaks on AS MiniCredit jurist Vitali Jaroševitš ehk

hageja töötaja (tööleping nr 10-2/2009) TsMS § 218 lõike 2 tähenduses. Kuivõrd hagejat esindas

menetluses tema enda töötaja, mitte OÜ Credit Inkasso (registrikood 11561842; asukoht

Toompuiestee 18, Tallinn), siis ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

õigusabikulusid summas 1000 krooni.

Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 1500 krooni (riigilõiv).

Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 64 % kindlaksmääratud

hageja menetluskuludest, milleks on 960 krooni.

Kohtunik