3-08-1855/67 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-1855

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-08-1855 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi E kaebus, milles kaebaja taotleb: - kohustada Pärnu Linnavalitsust välja andma kasutusluba Pärnus Kuninga 30 A asuvale ehitisele; - tühistada osaliselt Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 50; - jätta kohtukulud vastustaja kanda

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

01. juuli 2010 Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalised ed ed ed Kaebaja E esindaja Lembit Liivak Vastustaja Pärnu Linnavalitsuse ja Pärnu Linnavolikogu esindaja Kaire Müür, Järelevalvet teostava isiku Pärnu maavanema esindaja Tiiu Pärn RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata E nõue kohustada Pärnu Linnavalitsust välja andma kasutusluba Pärnus Kuninga 30 A asuvale ehitisele.

Jätta rahuldamata E nõue tühistada osaliselt Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 50.

Jätta rahuldamata E nõue kohtukulude välja mõistmiseks vastustajalt.

Tagastada kaebajale (E asuk..) 17.09.2008 E kontolt 10022003025005 maksekorraldusega nr 1024 SEB Panka Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 tasutud riigilõivust 920 (üheksasada kakskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

3-08-1855

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 23. juulil 2010. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

17.09.2008 postitas E kohtule kaebuse talle kuuluval kinnistul asuvale ehitisele kasutusloa väljastamiseks (tl 6-7). 20.01.2009 määrusega kaastati menetlusse järelevalvet teostava isikuna Pärnu maavanem (tl 27-28). 03.02.2009 esitas Pärnu maavanem asjas arvamuse (tl 33-34). 27.02.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuväited kaebusele (tl 46-47). 06.03.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 50-51). 26.03.2009 taotles kaebaja menetluse peatamist (tl 56). 01.04.2009 vastas Pärnu maavanem taotlusele (tl 59). 09.04.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuse taotlusele (tl 61). 04.05.2009 postitas kaebaja kaebuse täienduse (tl 66-68). 07.05.2009 loobus kaebaja taotlusest menetluse peatamiseks (tl 79). 20.05.2009 andis Pärnu maavanem arvamuse kaebuse täienduse osas (tl 85). 03.06.2009 edastas Pärnu Linnavalitsus vastuväited kaebuse täiendusele (tl 87-89). 25.09.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 98-99). 30.10.2009 taotles kaebaja enammakstud riigilõivu tagastamist ja esitas 20.10.2009 koostatud Eesti Arhitektidee Liidu ekspertarvamuse (tl 104, 105-107). 17.11.2009 teatas kohus menetlusosalistele 25.09.2009 määrusega määratud tähtaegade muutmisest (tl 106). 01.12.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus seisukoha täiendava tõendi osas (tl 109-110). 07.12.2009 esitas kaebaja H OÜ arvamuse (tl 113-114). 23.12.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus seisukoha H OÜ arvamuse osas. 28.12.2009 esitas Pärnu maavanem seisukoha H OÜ arvamuse osas (tl 123). 12.01.2010 edastas kaebaja OÜ P seisukoha (tl 122). 21.01.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus arvamuse OÜ P seisukohale (tl 125). 01.01.2010 edastas kaebaja arvamuse kaebuste liitmise osas (tl 131-132). 03.03.2010 andis Pärnu maavanem arvamuse Pärnu Linnavolikogu 18.06.2010 otsuse nr 50 vaidlustamise osas (tl 135-137). 29.03.2010 määrusega määrati asi kohtuistungile (tl 156).

17.07.2010 postitas E kaebuse Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusele nr 50 (haldusasi nr 3-09-1563 tl 5, 12). 25.08.2009 esitas Pärnu Linnavolikogu vastuväited kaebusele (tl 16-17). 29.10.2009 esitas vastustaja vastuväiteid kinnitavad tõendid (tl 22-23). 30.10.2009 esitas kaebaja Eesti Arhitektide Liidu ekspertarvamuse (tl 38-41). 13.11.2009 esitas vastustaja seisukoha ekspertarvamusele (tl 44-46).

15.02.2010 määrusega liideti haldusasjad ühte menetlusse haldusasjas nr 3-08-1855 (tl 127- 129).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-08-1855

Kaebuses Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks väljastada Kuninga 30 A ehitisele kasutusluba, märgib kaebaja, et vastava taotluse esitas ta juba 19.02.2008, kuid siini ei ole taotlust nõuetekohaselt lahendatud. Kaebaja ostis krundi 1999.aastal selleks, et endine katlamaja renoveerida kontorihooneks. Lähteülesanded andis Pärnu Linnavalitsus 03.03.2000, mille p 4 kohaselt oli projekteerimise lähtematerjaliks Pärnu linna keskosa detailplaneering. Projektdokumentatsiooni alusel andis Pärnu Linnavalitsus 15.05.2000 väljaehitusloa nr 115. Ehitise renoveerimisetööd lõppesid 18.05.2003. Nõuetekohase kasutusloa taotluse esitas kaebaja 11.01.2007. Siiani ei ole linnavalitsus kasutusluba väljastanud ega selle andmisest keeldunud. Linnaametnikud on andnud selgitusi, mille kohaselt tuleb enne kasutusloa andmist teha uus detailplaneering, kuna 1984. aastal koostatu enam ei sobi. Kaebajal tuleks kinni müürida teisel korrusel asuvad aknad, kuid sel juhul ei saa ametnikud oma ruumidesse enam loomulikku valgust. Kaebaja hinnangul on taolised nõuded meelevaldsed ning ei ole kooskõlas ES. Pärnu Linnavolikogu algatas detailplaneeringu alles 2004. aastal ning kehtestas osaliselt 2007. aastal, selleks ajaks oli vaidlusalune objekt juba valmis. Haldusmenetluse ajal tuleb kasutada neid norme, mida tuli kohaldada menetluse alguses. Kaebuses Pärnu Linnavolikogu otsuse tühistamise nõudes märgib kaebaja, et detailplaneerinuga kehtestatud nõuded ja piirangud Kuninga 30A osas on ebamõistlikud. Kaebajale kuuluv hoone on kivihoone ning selle katmine kivist tulemüüriga on mõttetu. Tulemüüri ehitamisel kaasneb tööruumide akende kinniehitamine, mille tulemusel ei ole võimalik töötajatel töötada loomulikus valguses. Ruumide valgustamine läbi katuse ei ole mõistlik, ses sel juhul tuleb valgus juhtida läbi katuse, lae ja põranda. Taoline töö on suuremahuline ja kulukas. Otsuses toodud viide tuleohutusenõuetele vastavusse viimisele on paljasõnaline, sest taolist nõuet õigusaktidest ei tulene. Praegu olemasolev hoone on ehitatud kooskõlas tulekaitse nõuetega ning vastavate ametnike poolt kooskõlastatud. Päästeteenistus ei ole antud küsimust tõstatanud. Ka ei selgu kaevatavast otsusest kaebajale kuuluva kinnistu suhtes vastuvõetud otsustuse kaalutlused ning põhjendused.

Pärnu Linnavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja esitas nõuetekohase taotluse 20.02.2008. Kaebajale teatati juba 29.02.2008 keeldumisest kasutusloa väljastamiseks ning seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamiseks puudub alus. Täiendavates vastuväidetes leiab linnavalitsus, et kaebus on põhjendamata ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-31/2001 tunnistati 03.03.2000 väljastatud projekteerimisetingimused õigusvastaseks ning tehti linnavalitsusele ettepanek ehitusloa nr

115 peatamiseks kuni projekteerimisetingimused viiakse kooskõlla kehtiva PES-ga. Linnavalitsus peatas 14.03.2002 ehitusloa, mille tühistas 20.01.2003. Ehitusloa peatamise otsus tühistati. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 11.11.2004 otsuses, et enne ehitusloa kehtivuse jätkamist tuleb kehtestada detailplaneering. . . . Kohtuotsusega tühistati ehitusloa peatamise tühistamise otsus. 16.09.2004 algatati vaidlusaluse maa-ala osas detailplaneering ning kinnitati lähteülesanne, planeering kehtestati osaliselt 18.10.2007. Planeeringu alast jäid välja kinnistud Kuninga 30 a ja Pühavaimu 16, kuna huvitatud isikute vahel ei saavutatud vaidlusalastes küsimustes kokkulepet. Peale seda on vaidlusalustes küsimustes korraldatud kinnistu omanikega mitmeid nõupidamisi, kuid kokkuleppele ei jõutud. Pärnu Linnavalitsus asus seisukohale, et Kuninga tn 16 hoone tuleb viia vastavusse kehtivate tuleohutusnõuetega, mille tõttu tuleb kinni ehitada kolm Pühavaimu tn 16 krundi poolset akent. Kinniehitatavate akende taga asuvates ruumides on võimalik tagada töötingimused kasutades katuse valgust. Tasakaalustatud lahenduse leidmiseks peab vastustaja otstarbekaks, et tulenevalt võrdse kohtlemise printsiibist peavad mõlemad kinnistu omanikud saama ehitada hooned vahetult nendevahelisele piirile.

3-08-1855

Pärnu Maavalitsus kiitis 10.11.2008 detailplaneeringu Kuninga tn 30 A ja Pühavaimu tn 16 osas heaks tingimusel, et enne tulemüüri ehitamist on vajalik välja ehitada loomuliku valguse lahendus Kuninga 30 A hoone teise korruse ruumidesse. Pärnu Linnavalitsuse järelpärimisele seoses maavanema poolt esitatud tingimusega, on Siseministeeriumi hinnangu kohaselt võimalik nimetatud tingimuse täitmiseks määrata puudutatud isikule vastav tähtaeg ja seejärel kehtestada detailplaneering. Planeeringu lahenduse kohaselt tuleb likvideerida üleehitus Pühavaimu 16 kinnistule ning ehitada tulemüür Kuninga 30 A hoonele. Detailplaneering seab Kuninga tn 30 A kinnistu omanikule kohustuse välja ehitada loomuliku valguse lahendus hoone teise korruse ruumidesse ühe aasta jooksul arvates otsuse jõustumisest. Jõustunud kohtuotsuste kohaselt saab Kuninga 30 A ehitusloa aluseks olla vaid detailplaneering. Ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu alusel. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile ehitusloa alusel. Antud juhul on ehitusluba peatatud. Käesoleval juhul ei saa kasutusluba väljastada enne detailplaneeringu kehtestamist. Linnavalitsus on kaebajat korduvalt teavitanud nimetatud asjaolust.

Pärnu Linnavolikogu esitatud kaebust ei tunnista. Antud juhul tagatakse tule leviku piiramine tulemüüriga, mis on vajalik nii Kuninga 30 A kui Pühavaimu 16 kinnistul asuva vara kaitseks ning kaebajal tuleb Pühavaimu 16 krundi poolsed olemasolevad aknad kinni ehitada ja ehitada tulemüür. Samuti on tehniliselt võimalik tuua loomulik valgus hoone II korruse ruumidesse. Kuna hoonel puudub kasutusluba, ei tohi neid käesoleval ajal kasutada. Otsuse lk 3 on toodud haldusakti andmise õiguslik alus ning kaalutlused on toodud otsuse lk 2. Vastustaja ei nõustu kaebaja poolt esitatud ekspertarvamuses toodud järeldustega. Tegemist ei ole kohtumenetluses määratud eksperdi arvamusega. Nimetatud ekspertarvamus on koostatud eeldades, et vaidlusalune ehtis on ehitatud ehitusloa kehtivuse ajal ehitusprojekti kohaselt. Kohtu 18.05.2001 otsusega peatati ehitusluba nr 115. Vaatamata sellele ehitati hoone valmis ja võeti kasutusse 2004. veebruaris. Antud juhul on Kuninga 30 A hoone ehitatud jättes arvestamata Pühavaimu 16omanike huve. Varem asus krundil 1 korruseline katlamaja, millest kaebaja ehitas 3 korruselise ärihoone. Antud juhul on Pühavaimu 16 omanik läinud kompromissele ja nõustunud 3 korruselise hoonega, kuid leiab, et tuleb likvideerida üle kinnistu ääre ulatuv katuseräästas ning ehitada kinni tema hoovi poolsed aknad, sest need rikuvad tema privaatsust. Arhitektuurne küsimus ei ole antud juhul probleemiks, kuna kõrvalhoone jääb hoovi, mitte tänava äärde ning piirkonnas on teisigi kahekorruselisi kõrvalhooneid. Kuninga 30 A puhul ei ole tegemist ajalooliselt väljakujunenud hoonega, vaid uusehitisega. Ekspertidel pole teada, et planeering algatati antud piirkonnas algatati 16.09.2004, kuid seal jäeti välja Kuninga 30 a ja Pühavaimu 16 kinnistud nende omanike erimeesluste tõttu. Detailplaneeringusse toodu tähtajaline nõue tulenes maavanema poolsest tingimusest. Pärnu Linnavalitsus pöördus nimetatud tingimuse osas Siseministeeriumi poole, kust saadud juhiste kohaselt nimetatud nõue planeeringu kehtestamise otsusesse pandi.

Järelevalvet teostava isiku Pärnu maavanema selgituse kohaselt pöördus kaebaja maavanema poole kasutusloa väljaandmise osas järelevalve teostamiseks 19.05.2008. Järelevalve menetluses andis linnavalitus maavanemale 10.07.2008 ülevaate asjaoludest. Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 otsusega tunnistati õigusvastaseks ehitusloa väljastamise aluseks olnud arhitektuurse projekteerimise lähtetingimused ning kohus tegi linnavalitsusele ettepaneku ehitusloa peatamise ajaks viia projekt kooskõlla PES, koostada detailplaneering. Linnavalitsus peatas 04.03.2002 ehitusloa nr 115, kuigi linnavalitsus tühistas 20.01.2003 ehitusloa peatamise, tühistas Tallinna Ringkonnakohus 11.11.2004 otsusega ehitusloa peatamise tühistamise otsuse ning kohus leidis, et koostada tuleb detailplaneering. Kohtuotsuste kohaselt saab ehitusloa alusdokumendiks olla vaid detailplaneering.

3-08-1855

Kuna kirja koostamise ajal oli detailplaneering veel kehtestamata, puudus alusdokument ehitusprojekti koostamiseks. Ehitusprojekt on kasutusloa väljastamise aluseks. Antud juhul on võimalik kasutusluba väljastada alles peale detailplaneeringu kehtestamist ning ehitusprojekti ja ehitusloa detailplaneeringuga vastavusse viimist. Maavanem ei pidanud antud juhul otstarbekaks järelevalve teostamist. Vaidlusaluse maa-ala detailplaneeringu üle on maavanem teostanud järelevalvet 4 korral. Kuninga 30 a ja Pühavaimu 16 kinnistuste detailplaneeringute avalikustamise ajal esitas kaebaja vastuväiteid, mida linnavalitsus ei arvestanud, siis toimusid maavalitsuses järelevalvekäigus ärakuulamised. Maavanem andis järelevalve tulemusel seisukoha ning tagastas detailplaneeringu paranduste ja täpsustuste tegemiseks. Järelevalve jätkamiseks esitas linnavalitsus maavanemale materjalid 06.10.2008. Maavanem leidis, et esitatud nõuded on täidetud. Kohalikul omavalitusel on volitused kaaluda otsuse tegemisel erinevaid võimalusi. Linnavalitsus otsustas, et kahe kinnistu vahele tulemüüri ehitamisel saaksid mõlemad kinnistu omanikud võrdse võimaluse ehitada piirile. Samuti on tehniliselt võimalik loomuliku valguse toomine kaebajale kuuluvasse hoonesse. Maavanem kiitis planeeringu heaks tingimusel, et enne tulemüüri ehitamist tuleb teostada vajalikud ehitustööd loomuliku valguse tagamiseks Kuninga 30 a hoone II korruse ruumidesse. Planeeringule andis maavanem heakskiidu 10.11.2008. Oma seisukoha Kuninga tn 30 a ehitise kasutusloa väljastamisest andis maavanem kaebajale 06.08.2008.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb vastustaja kohustamist sooritada nõutud toiming ning kaevatava haldusakti osalist tühistamist. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1, p 2. Kaebaja taotleb haldusasjas nr 3-08-1855 vastustaja kohustamist sooritada nõutud toiming. Vastustaja hinnangul on kohustamiskaebus esitatud tähtaega rikkudes, kuna vastustaja on vastuseks kasutamisloa taotlusele kaebajale 28.02.2008 selgitanud, et nimetatud taotlust ei saa menetleda enne planeeringuvaidluse lahendamist vaidlusaluse kinnistu osas (tl 48). Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja 28.02.2008 vastust. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud vastuse puhul tegemist kasutusloa taotluse lahendamisega ehitusseaduses nõutud viisil, sest vastustaja ei ole väljastanud kasutusluba ega keeldunud kasutusloa väljastamises. Seega on tegemist kaebusega vastustaja viivitusele kasutusloa väljastamisel ning seetõttu on kaebus esitatud tähtaegselt. Järelikult on kaebaja ekslikult esitanud kaebuses tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse esitamine ei muuda eelpool tuvastatud asjaolusid ega kohtu seisukohta kaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Kaebus haldusasjas nr 3-09-1563 on esitatud 17.07.2009 vastustaja 18.06.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja poolt esitatud Eesti Arhitektide Liidu, H OÜ ja OÜ P koostatud eksperthinnangutes/arvamustes tuginevad arvamuse andjad eeldusele, et Kuninga tn 30 A asuv hoone on ehitatud ehitusloa kehtivuse ajal ehitusprojekti kohaselt. Kaebaja kinnitusel toimusid ehitise renoveerimistööd ajavahemikus 01.11.2000 kuni 18.05.2003. Haldusasjas nr 2-3/209/04 tuvastatud asjaolude kohaselt peatas Pärnu Linnavalitsus 04.03.2002 ehitusloa nr 115 kuni ehitamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtestamiseni. Nimetatud kohtuotsusega tühistati Pärnu Linnavalitsuse 20.01.2003 otsus ehitusloa nr 115 peatamise tühistamise kohta. Seega alates 04.03.2002 toimus Kuninga tn 30 A hoone ehitamine ajal, kui oli peatatud ehitusloa nr 115 kehtivus.

3-08-1855

Kuna eksperthinnangud on koostatud ebaõigetel eeldustel, ei saa kaebaja tugineda käsitletud eksperthinnangutele.

Kaebaja esitas 19.02.2008 taotluse kasutusloa saamiseks Pärnus Kuninga tn 30 A asuvale ehitisele (tl 11-16). Kasutusloa saamiseks tuleb kooskõlas ehitusseaduse § 33 lg 2 esitada: 1) kasutusloa taotlus; 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 4) õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 5) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 6) tasuda riigilõiv. Ehitusseaduse § 33 lg 6 kohaselt väljastab kohalik omavalitsus kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

Ehitusseaduse § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitusseaduse § 33 lg 3, lg 4 kohaselt kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Seega on kasutusloa andmine kaalutlusõiguslik otsus ning järelikult ei või kasutusloa taotluse lahendamisel kohalik omavalitsus piirduda vaid ehitise nõuetekohasuse formaalse kontrolliga. Tulenevalt viidatud sätetest peab kasutusloa väljastamiseks olema võimalik määratleda krundi ehitusõigus. Kui kasutusloa andmisel ilmneb, et ehitusluba ei olekski tohtinud välja anda, sest ehitusprojekt ei olnud nõuetekohane, ei või kohalik omavalitsus kasutusloa taotlust lahendades seda tähelepanuta jätta.

15.05.2000 väljastas Pärnu Linnavalitsus ehitusloa nr 115 Pärnus Kuninga 30 A asuva hoone rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerimiseprojekti kohaselt muutus hoone kõrgus ning osaliselt ulatub hoone katuseserv naaberkrundile. Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 jõustunud kohtuotsusega nr 3-31/2001 on tuvastatud, et 03.03.2000 arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste nr 41 ja ehitusloa nr 115 väljaandmine ei olnud kooskõlas seadusega ning vaidlusaluse hoone rekonstrueerimise aluseks oleks olnud vajalik detailplaneeringu läbiviimine. Kohtuotsusega tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole 1985 aastal koostatud detailplaneeringut tunnistatud kehtivaks peale PES jõustumist ning seda ei saa võtta aastal 2000 alustatud ehitustegevuse aluseks. Kohus on otsuses teinud ettekirjutuse ehitusloa peatamiseks detailplaneeringu läbiviimise ajaks. Otsuse kohaselt on ehitusloa kehtivuse uuendamine võimalik peale detailplaneeringu kehtestamist. Kaebaja oma väidetes tugineb Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2003 otsuses haldusasjas nr 2- 3/213/03 tuvastatule, mille kohaselt on ehitusluba nr 115 õigusjõus ja kehtiv haldusakt ning ehitusloa alusel püstitatud ehitist ei saa käsitleda omavolilise ehitisena. Käsitletud kohtuotsuses tuvastatud asjaolude üle ei ole vaidlust ka käesolevas asjas. Vastustaja ega järelevalvet teostav isik ei ole väitnud, et tegemist on omavolilise ehitisega. Samuti ei ole osapooled vaidlustanud ehitusloa kehtivuse asjaolusid. Tallinna Ringkonnakohus oma 11.11.2004 otsuses haldusasjas nr 2-3/209/04 märgib, et kohtuotsuse nr 3-31/2001 täitmine eeldab, et taasjõustava ehitusloa sisu võib sõltuvalt planeeringumenetluse ja ehitusloa taaskehtestamise menetluse tulemustest esialgsest ehitusloast erineda.

3-08-1855

Asjas esitatud tõendite kohaselt on vaidlusaluse krundi osas detailplaneering kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 18.06.09 otsusega nr 50 ning otsuse ja esitatud tõendite kohaselt on planeerimismenetluses toimunud muudatused krundi ehitusõiguse määramises. Seega ei olnud kasutusloa taotluse esitamise, selle menetlemise ega käesoleva otsuse tegemise ajal Kuninga 30 A hoone osas õiguspäraseid projekteerimise lähtetingimusi ning ehitusloa kehtivus oli peatatud. Seetõttu ei olnud vastustajal võimalik määratleda vaidlusaluse krundi ehitusõigust. Tulevalt eeltoodust ei ole Pärnu Linnavalitsusel kasutusloa taotluse lahendamiseks kõiki ehitusseaduse § 33 lg 2 nõutud dokumente, mille tõttu ei ole hakanud kulgema ehitusseaduse § 33 lg 6 sätestatud tähtaeg ning linnavalitsusel ei ole tekkinud kohustust kasutusloa väljastamiseks Kuninga 30 A asuvale ehitisele. Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus kohustada Pärnu Linnavalitsust väljastama kaebajale kasutusluba Pärnus Kuninga 30 A asuvale ehitisele.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 1985. aasta detailplaneeringu kohaselt asus vaidlusalusel krundil katlamaja, mille kaebaja on rekonstrueerinud ühiskondlikuks hooneks. Rekonstrueerimise tulemusel muutus hoone kõrgus ning osaliselt ulatub katuseserv kõrvaloleva Pühavaimu 16 kinnistule. Haldusasjas nr 3-31/2001 tehtud kohtuotsuse kohaselt jäeti enne Kuninga 30 A asuva hoone ümberehitamist tegemata kohustuslik detailplaneering, kus oleks tulnud lahendada üleehitamisega seotud probleemid. Kohtuotsuse kohaselt on võimalik ehitusluba taaskehtestada peale detailplaneeringu vastuvõtmist.

Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50 otsustati kehtestada Pühavaimu, Rüütli tn, Kuninga tn ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneering. Otsuses leiti, et Kuninga 30 A asuvast hoonest tulenevad mõjutused Pühavaimu 16 kinnistule ei ole lubatavad. Planeeringu lahendusest lähtuvalt tuleb likvideerida Pühavaimu 16 kinnistule ulatuv Kuninga 30 A asuva hoone katuseräästas, ehitada kinni Pühavaimu 16 krundi poolsed kolm akent ning ehitada tulemüür. Krundi ehitusõiguse määramine detailplaneeringuga on haldusorgani diskretsiooni otsus.

Seega on otsustus, kas ja millisel määral on otstarbeks naabri(te) ehitusõiguste kitsendamine ning millises ulatuses ja mil moel on mõjutused põhjendatud, haldusorgani, mitte halduskohtu pädevuses. Halduskohus saab kontrollida kas asjas läbiviidud menetlus on kooskõlas seadusega. Asjas esitatud materjalide kohaselt on planeerimismenetluses kaalutud nii Kuninga 30A kui ka Pühavaimu 16 asuvate kinnistu omanike huve. Otsuse kohaselt ei takista akende kinniehitamine ja tulemüüri ehitamine Kuninga 30 A hoone kasutamist, kuna kinniehitatavate akende taha jäävates õpperuumides on võimalik katusevalgustust kasutades tagada töötingimused.

Otsuses toodud kirjelduste alusel tagab tulemüüri ehitamine tuleohutusnõuete täitmise ja mõlema kinnistu omaniku võrdse kohtlemise, kuna võimaldab mõlemal kinnistu omanikul ehitada hooned vahetult nende vahelise piirile. Loomuliku valguse tagamise võimalikkust kaebaja vaidlustanud ei ole, kuid leiab, et nimetatud nõude täitmine toob endaga kaasa suuremahulised tööd ja olulised kulutused. Arvestades seda, et eelpool tuvastatud asjaolude kohaselt viidi vaidlusaluse hoone ehitamine lõpule olukorras, kus ehitusloa kehtivus oli peatatud ning kohtuotsusega oli tuvastatud, et 03.03.2000 arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste nr 41 ja ehitusloa nr 115 väljaandmine ei olnud kooskõlas seadusega, võttis kaebaja endale ehitustegevuse jätkamisel peale ehitusloa kehtivuse peatamist kohtu hinnangul teadlikult riski hoone valmisehitamisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest, sest asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ning planeerimismenetluses läbiviidud avalike arutelude protokollides kajastatud vastuväidetest tulenevalt ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et ehitusloaga nr 115 võimaldatud mõjutused osutuvad planeeringu läbiviimisel õiglaseks ja lubatavaks (haldusasi nr 3-09-1563 tl 23-36).

Kuna kohtuotsusega nr 3-31/2001 on tuvastatud, et 03.03.2000 arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste nr 41 ja ehitusloa nr 115 väljaandmine ei olnud kooskõlas seadusega, ei saa

3-08-1855

kaebaja tuleohutuse nõuete (tulemüüri ehitamise) vaidlustamisel tugineda arhitektuurse projekteerimise lähtetingimustele ning nende alusel saadud kooskõlastustele. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kinnitati ehitusseaduse § 3 lõike 11 alusel „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Nimetatud nõuete § 19 lg 2 alusel tuleb juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Kuninga 30 A ja Pühavaimu 16 asuvate hoone kuja on alla

8 m ega selle üle, et tule levikut on võimalik piirata tulemüüriga. Samuti puudub vaidlus selles, et tulemüür on ehituslik abinõu tule leviku piiramiseks. Seega on alusetud kaebaja väited tulemüüri ehitamise nõude põhjendamatuse kohta.

Asjaolusid, mille tõttu tuleks ümberhinnata varasemates kohtuotsuste motiivides tuvastatud asjaolud, kohus ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormija menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Teised menetlusosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kaebaja tasus 17.09.2008 kaebuse esitamisel riigilõivu 1 000 krooni (nr 3-08-1855 tl 23). Riigilõivuseaduse § 56 lg 10 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu

80 krooni (redaktsioon 01.09.2008-15.11.2008) HKMS § 84 lg 4 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas. Seega tuleb kaebajale tagastada 920 krooni.

Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 kohtuotsuse resolutsioon:

1. Rahuldada E apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 otsus haldusasjas 3-08-1855 osas, millega kohus jättis rahuldamata E kaebuse Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsuse nr 50 tühistamise nõudes.

3. Teha vastavas osas uus otsus ning tühistada Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 50.

4. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 otsus haldusasjas 3-08-1855 muutmata.

5. Mõista Pärnu Linnavolikogult E kasuks välja menetluskulud 1468,41 eurot.