2-10-17088/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-17088

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

09. august 2010, Narva Tsiviilasja number 2-10-17088 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi I K vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

5 000,00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht: Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Valentina Nefjodova (e-post: valentina.nefjodova@seb.ee) Kostja: I K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I K hageja AS SEB Pank kasuks võlgnevus 6 765 (kuus tuhat seitsesada kuuskümmend viis) krooni ja 10 senti.

3. Välja mõista kostjalt I K hageja AS SEB Pank kasuks põhinõudelt (5000 krooni) viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates 13.04.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-17088 jätta täies ulatuses kostja I K kanda.

6. Välja mõista kostjalt I K menetluskulud summas 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni hageja AS SEB Pank kasuks.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi I K vastu võla nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid toimetati 25.05.2010 kostjale kätte postkasti panekuga, dokumendid loetakse kättetoimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos nõudega menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud õigeaegselt, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu arvelduslaenulepingust nr A070006418. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt ning võlgneb hagejale 6 765,10 krooni.

Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, §

113 alusel.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning menetluskuludeks nimetab ta riigilõivu 2150 krooni suuruses, millest 750 krooni on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 1400 krooni on hagimenetluses tasutud riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel on kohtuväliseks menetluskuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. AS SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli 19.03.2010.a määrusega jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagiavaldus oli esitatud 14.04.2010.a. AS SEB Pank hagiavaldus oli seega esitatud 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest.ning on kohtuväliseks kuluks, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1 400 krooni. TsMS § 133 lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Antud juhul on põhinõue suurem kui kõrvaldnõuded ning moodustab 5 000 krooni, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 1000 krooni. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt 1 400 krooni riigilõivu.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 1750 krooni.

Fred Fisker Kohtunik