2-10-8083/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-8083

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 06.august 2010a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-10-8083 Tsiviilasi Nxxxxxx Jxxxxxxx hagi IxxxxxxFxxxxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Nxxxxx Jxxxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Ixxxxx Fxxxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungita kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Nxxxxxx Jxxxxxxx hagi IxxxxxxFxxxxxxx vastu rahuldada.

Välja mõista IxxxxxxFxxxxxxxxxx Nxxxxxx Jxxxxxxx kasuks, lapse Kxxxxx Fxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, alates 01.01.2010a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda igakuiselt Nxxxxxx Jxxxxxxx arveldusarvele nr 221015698671 Swedbank, selgitus ,,elatusraha´´.

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele kuulub kahe kuu elatisesumma ulatuses, s.o. summas 4350 krooni.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi tuludesse tasutav menetluskulu on postikulu 77.50 krooni, mille kohus mõistab välja kostjalt. Menetluskulu (77.50 krooni) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr . 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049874. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Nxxxxxx Jxxxxxxx esitas 18.02.2010a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Ixxxxxxxxxxxxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud laps Kxxxxx Fxxxxxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx( tl 4). Hageja ja kostja elavad eraldi, ühine laps on hageja ülalpidamisel. Hageja avaldab, et kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamisel. Hageja ei tööta, tema sissetulek on riiklik lastetoetus ja toimetulekutoetus Mustvee Linnavalitsusest. Hageja kasuks on Jõgeva Maakohtu 02.03.2005a otsusega nr 2-36-

05 välja mõistetud lapse- Dxxxx Mxxxxxxx ülalpidamiseks elatis 1345 krooni kuus. Hageja märgib avalduses lapse- Kxxxxx Fxxxxxxxx kuludeks 5000 krooni kuus ja soovib elatist 3000 krooni kuus. Hageja omab xxxxxxx linnas korterit, kus elab oma kahe lapsega. Kohus edastas TsMS § 393 alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt 25.03.2010a. Kostja vastas, et nõustub elatise summaga 1000 krooni kuus, alates 01.01.2010a. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste andmete alusel märkis hageja lapse kuludeks 5000 krooni kuus. Kostja loeb lapse vajaduste osas mõistlikuks 2000 krooni kuus, millest on nõus kandma pool, s.o. 1000 krooni kuus. Kostja palub kohtul kohaldada PerS § 61 lg 6 p 3 ning arvestades majanduslangusest tingitud suurt tööpuudust, vähendada elatist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäära. Kostja on esitanud enda sissetulekute kohta tõendid: tööleping( tk 16), töötuna arvelevõtmise otsuse( tl 17), pangakonto väljavõtted( tl 18-20). Hageja oma 15.04.2010a vastuses kohtule teatab, et ei nõustu alla miinimummäära elatise summaga ja soovib elatist 2175 krooni kuus. Hageja esitas tõendina xxxxxxx lasteaia märtsikuu arve summas 662,80 krooni( tl 25) ja perearst Üxxx Lxxxxtõendi, et Kxxxxx Fxxxxxxxxx on diagnoositud mitteallergiline bronhiaalastma( tl 26). Kostja oma 04.05.2010a vastuses( tl 30), vastuseks hageja 12.04.2010a avaldusele teatab, et on nõus maksma tütre ülalpidamiseks hagejale elatist 2175 krooni kuus alates 01.01.2010a. Hageja soovis algselt elatist 3000 krooni kuus, kuid vähendas summat 2175 kroonini. Hageja nõude osalise rahuldamise puhul võib kohus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, mida kostja ka teha palub.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

TsMS § 440 lg.1 ja lg.3 järgi kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata hagi õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg 1, 3 alusel, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

Kohtule esitatud sünnitunnistuste koopia(tl.4) põhjal tuvastas kohus, et pooltel on xxxxxxxxxxa sündinud tütar Kxxxxx Fxxxxxxxx. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis 3000 krooni kuus, hiljem vähendab summat ja nõustub elatisega 2175 krooni kuus alates 01.01.2010a. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2008.a on elatise miinimummääraks 2175 krooni kuus. Kostja on elatisenõudega 2175 krooni nõustunud. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates 01.01.2010a. nagu on soovinud hageja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alates 01.07.2010 kehtiv Perekonnaseadus, mis sätestab elatise (ülalpidamise) andmise viisi §-s 100 lg.2, kokkuleppimise võimaluse lg.3 ja kohustuse maksta elatis iga kalendrikuu eest ette lg.4, igakuise elatise ühele lapsele, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (§ 101 lg.1). TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks. Viivitamatu täitmise ulatuseks TsMS § 468 lg.3 alusel määrab kohus kahe kuu elatisesumma.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 sätestab menetluskulude jaotuse hagilises perekonnaasjaskumbki pool kannab oma menetluskulud ise (lg.1). Andmeid menetluskulude kohta ei ole pooled seni kohtule avaldanud. Kostja soovib, et menetluskulud jäetaks poolte endi kanda. Menetluskuludeks on postikulu kokku 77.50 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus leiab, et arvestades nõude olulist vähendamist hageja poolt ja kostja nõustumist vähendatud nõudega ehk kumbki pool on teinud järelandmisi, on põhjendatud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Riigi tuludesse makstavad menetluskulud (postikulud) mõistab kohus välja kostjalt, kuna nende kulude vältimine olnuks võimalik juhul kui kostja oleks lapse ülalpidamiskohustust täitnud ilma kohtu sekkumiseta.

Kohtunik Ü.Raag