2-09-30175/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-30175 Tsiviilasi OIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi AM(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 8 753,11 krooni saamiseks. Hagihind 6 687,71 krooni RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista AM OIOÜ kasuks 8 753,11 krooni. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta AM kanda. 2. Välja mõista AM menetluskulu 1 000 krooni OIOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud Kostja ja AS Sampo Pank sõlmisid järelmaksulimiidilepingu . Vastavalt lepingule võimaldas AS Sampo Pank kostjal järelmaksulimiidisumma 30 000 krooni kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidisumma tagastama igakuiste maksetega. Kostja jättis limiidisumma tagastamata. AS Sampo Pank teavitas kostjat 09.12.2008 lepingu ülesütlemisest ning nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. AS Sampo Pank õigusjärglane Danske Bank A/S Eesti filiaal loovutas 04.02.2009 oma nõude OIOÜ-le. Hageja esitas 25.06.2009 Pärnu Makohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 19.11.2009 võlgniku vastuväite esitamise tõttu ning asi anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.05.2010 määrusega võttis Harju Maakohus OIOÜ hagi AM vastu menetlusse. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud 29 000 krooni põhinõudest, 3 082,97 krooni intresse ning 1 367,03 krooni viiviseid. Hageja nõuab kostjalt 8 753,11 krooni tasumist, mis koosneb põhivõlast 3 187,71 krooni, intressist 1 509,37 krooni, viivisest 556,03 krooni ja võlgnevuse väljanõudmisega seotud kahjust 3 500 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 13.07.2010 hagile vastuse, milles tunnistab nõuet ja võtab hagi õigeks.

2

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Kuivõrd kostja on 13.07.2010 avaldusega kogu hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega.

AS-i Sampo Pank ja kostja vahel 10.11.2006 sõlmitud limiidilepingust ning Danske Bank A/S Eesti filiaali ja hageja 04.02.2009 nõude loovutamise kokkuleppest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 3 187,71 krooni, intressi 1 509,37 krooni, viivise 556,03 krooni ja võlgnevuse väljanõudmisega seotud kahju 3 500 krooni, kokku 8 753,11 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal seda osa lepingust tulenevatest kohustustest täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 8 753,11 krooni.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja võtnud hagi õigeks alles pärast talle hagile vastamiseks antud tähtaja möödumist ning kostja ei ole tõendanud/väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik