2-09-63346/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. august 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-63346

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi KKLvastu 9 848,52 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

4 924,76 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Julianus Inkasso OÜ

Hageja lepinguline esindaja Tarvo I

Kostja KKL(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KKL9 848,52 (üheksa tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa

krooni 52 senti) Julianus Inkasso OÜ kasuks.

3. Välja mõista KKL viivis protsendina põhinõudest (0,15% summalt 4 924,76

krooni) kuni põhinõude täitmiseni alates 26.11.2009 Julianus Inkasso OÜ kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ - kohtutäituri

tasu

(ükssada

kaheksakümmend)

krooni

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta KKL kanda.

2. Välja mõista KKL menetluskulu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend

krooni) Julianus Inkasso OÜ kasuks.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb KKL tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30

päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Julianus Inkasso OÜ esitas 26.11.2009 hagi KKL vastu 9848,52 krooni ja viivise saamiseks.

Nõue tuleneb AS-i Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest ja

millede alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas oma

kostja vastu oleva nõude hagejale 28.12.2008.

Hagiavalduses ja Eesti Post AS-ile teadaolevalt aadressilt kostja elukoha aadressidel XXX,

Tallinn ja XXX, Tallinn saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja

möödumisel“. Haigekassa andmebaasis ja Kinnistusraamatus kostja elukoha andmed

puuduvad. Maksu – ja Tolliameti andmebaasis näidatud kostja elukoha aadressil XXX

saadetud dokumendid tagastati edastamise võimatuse tõttu kohtule. Kostja endise töökoha

andmetel on kostja kontaktaadressiks XXX, kuid sealt tagastati dokumendid kohtule

hoiutähtaja möödumisel. Kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ei õnnestunud ka

kohtutäituril. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud

võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud

isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostjale kirjaliku

vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317

lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest ning teatisest AS-i

Elisa Mobiilsideteenused ja Julianus Inkasso OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta

nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite

põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

lepingust tulenev põhivõlg summas 4 924,76 krooni ja viivis 4 923,76 krooni, kogusummas

9 848,52 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 26.11.2009 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 4 924,76 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas krooni järgmiselt: 1 000

krooni riigilõivu hagimenetluses, 420 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise eest

kohtutäituri vahendusel, 2 500 krooni õigusabikulud ning 100 krooni riigilõivu väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 143 p-le 4 on asja läbivaatamise kulu menetlusdokumentide

kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud

on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas

on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul

ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks

õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit,

kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Hageja on 24.03.2010 tasunud kohtutäituri tasu 420 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr

221023778606 Swedbank AS -is viitenumbriga 3100057358 ja selgitusega „Kohtutäituritasu

2-09-63346 KKL“. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse nr H 1 539 alusel on kohtutäiturile

tasutud 240 krooni. Seega tuleb 180 krooni hagejale tagastada.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni, 240 krooni

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel, väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 840 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson