3-08-501/93 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

04.08.2010. a, Tallinn

Haldusasja number

3-08-501

Haldusasi

S. F. R.i (R.) kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

09.01.2007. a väljastatud ehitusloa nr 22858 tühistamiseks ja

alternatiivselt

kohustamisnõudes

08.01.2008.a.

taotluse

suhtes sisulise otsuse langetamiseks 09.01.07 .a. Räime tn 50

kinnistule elamu ehitamiseks väljastatud ehitusloa nr 22858

kehtetuks tunnistamise osas

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasjas menetlus (HKMS § 24 lg 1 p 2)

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema kanda

3. Mõista välja S. F. R. `ilt kolmanda isiku P. K. kasuks

tema kantud õigusabikulud kokku summas 29 000,0 kr

(kakskümmend üheksa tuhat krooni).

4. Käesoleva määruse ärakiri saata kaebajale S. F. R.;

tema advokaat Taivo Ruus; vastustajale Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile; kolmanda isiku esindajale

advokaat Allar Arule ja menetlusosalisele P. K.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva

jooksul

arvates

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest (HKMS § 47¹ lg 2 ja 3).

I. 1) S. F. R. esitas 14.03.2008. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 09.01.2007.

a väljastatud Räime tn 50 kinnistule elamu ehitamiseks väljastatud ehitusluba nr 22858.

15.05.2008. a lahendas kohus määrusega kaebetähtaja küsimuse rahuldades kaebaja tähtaja

ennistamise taotluse. 23.05.2008. a saabus kohtule kolmanda isiku P. K. määruskaebus, milles

määruskaebuse esitaja taotles Tallinna Halduskohtu 15.05.2008. a kohtumääruse tühistamist.

Kohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 15.05.2008. a määruse ja tegi uue

määruse, millega jättis S. F. R.i taotluse TLPA 09.01.2007. a ehitusloa nr 22858 tühistamiseks

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise nõudes rahuldamata ning lõpetas asja menetluse kaebuse

selle taotluse osas.

Tallinna Ringkonnakohus lõpetas menetluse tühistamisnõudes ja märkis, et menetlust ei saa

lõpetada, kuna lahendada tuleb kohustamisnõue.

2) Tallinna Halduskohus koostas kaebajale kohtunõude, milles palus kaebajal selgitada

kohustamisnõude sisu, selle asjaolud, ulatus.

Kaebaja

formuleeris

tühistamiskaebuse

tähtaja

ennistamise

esitamisel

alternatiivse

kohustamisnõude järgmiselt: Teha TLPA-le ettekirjutus S. F. R.i 08.01.2008. a taotluse suhtes

sisulise otsuse langetamiseks 09.01.2007. a Räime 50 kinnistule elamu ehitamiseks väljastatud

ehitusloa nr 22858 kehtetuks tunnistamise osas.

Kaebaja esindaja vastas 12.11.08 kohtule, et kaebuse eesmärk oli kohustada vastustajat otsustama

sisuliselt vastustajale 08.01.2008.a. esitatud taotlus ehitusloa kehtetuks tunnistamise nõudes. Seni,

kuni ei ole taotluse osas vastu võetud haldusakti (HMS § 43 lg 1 p 1 või § 43 lg 2 alusel), ei ole

võetud sisulist seisukohta ehitusloa seaduslikkuse osas. Esindaja lisab, et kaebaja taotlus sisaldas

ka muid väiteid, kui võltsimise fakt.

3) 24.11.08 vastas TLPA, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alternatiivses taotluses ja vastustaja

põhistab oma seisukohad.

4) 14.01.2009. a saabus halduskohtule vastustaja TLPA taotluse menetluse lõpetamiseks.

Vastustaja märgib, et tuginedes Põhja PP kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele 13.11.2008. a

ning lähtudes asjaolust, et 08.01.2008. a ehitusloa nr 22858 kehtetuks tunnistamise taotluses

märgitud teadvalt valeandmete esitamine ei ole kinnistust leidnud, jättis vastustaja oma

11.12.2008. a kirjaga nr 3-4/64 S. F. R.i 08.01.2008. a taotluse rahuldamata.

Vastustaja leiab, et ta on sisulise otsuse kaebaja 08.01.2008. a taotluse osas teinud ja menetlus

tuleb lõpetada, vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Õiguslikku alust menetluse

lõpetamiseks vastustaja ei märgi. Vastustaja lisab 11.12.08 vastuse nr 3-4/64, mis saadeti kaebaja

esindajale ja milles vastustaja leiab, et kuivõrd ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluses teadvalt

valede andmete esitamine (allkirja võltsimine) ei ole kinnitust leidnud, jätab amet 08.01.08 taotluse

rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda.

5) 15.01.2009. a saabus kohtule kaebaja avaldus kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise

kohta.

Avaldusega kaebaja palub menetlus lõpetada HKMS § 21 lõike 1 alusel, ja selles kinnitatakse, et

olles teadlik HKMS § 21 lõikes 4 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetluse

lõpetamise alusena märgitakse HKMS § 24 lg 1 p 2. Menetluskulude suhtes seisukohta ei esitatud.

6) 26.01.2009. a palus kohus menetlusosalistel uuesti täpsustada menetluse lõpetamise alust ja

sellest tulenevalt menetluskulude jaotus.

7) 30.01.2009. a vastuse kohaselt palub vastustaja kaebusest loobumine vastu võtta ja haldusasi

lõpetada HKMS § 24 lg 1 punkti 2 alusel. Samas märgib vastustaja, et ei esita menetluskulude

taotlust, vaid palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna ei esine aluseid HKMS § 92 lg 5

rakendamiseks.

8) 30.01.2009. a selgitab kaebaja esindaja, et kaebaja esitas kaebusest loobumise taotluse ja seda

põhjusel, et vastustaja on taotletava haldusakti välja andnud. Seetõttu peab kaebaja menetluse

lõpetamise aluseks HKMS § 24 lg 1 punkti 4 ning seega taotleb kaebaja menetluskulude

väljamõistmist vastustajalt HKMS § 92 lg 5 alusel. Kaebaja märgib, et tulenevalt esindaja

viibimisest välislähetuses, on kaebajal võimalik menetluskulude nimekiri ja vastavaid tõendeid

esitada 02.02.2009. a.

04.02.09 esitas kaebaja esindaja menetluskulude nimekirja, milles palub vastustajalt välja mõista

kokku 50949,20 kr koos käibemaksuga. Kaebaja esindaja märgib, et on kandnud haldusasjas nr 3-

08-501 õigusabikulusid arve nr 080676 alusel 5628 krooni, arve nr 080176 alusel 18 231 krooni,

arve nr 080407 alusel 19 753.20 krooni, arve nr 080262 alusel 7257 krooni, kokku seega 5628 +

18231 + 19753.20 + 7257 = 50 869.20 krooni koos käibemaksuga. Kaebaja ei saa tasutud

käibemaksu tagasi. Lisaks märgitud õigusabikuludele on kaebaja tasunud kaebuse esitamisel

riigilõivu 80 krooni, mis teeb kaebaja menetluskuludeks haldusasjas kokku 50949.20 krooni.

Kaebaja lisab, et viidatud arvete alusel on tasutud ka muu õigusabi eest, mida käesolevas

menetluskulude nimekirjas arvesse võetud ei ole.

9) 02.02.2009. a esitas kolmanda isiku P. K. esindaja adv.A.Aru kohtule taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 55 908,40 kr ning palub vastav summa kaebajalt välja

mõista. Kolmas isik märgib, et on tasunud õigusteenuse eest advokaadibüroole Tark & Co kokku

55908 krooni ja 40 senti. Summa on tasutud koos käibemaksuga viie arve alusel. Õigusteenust on

osutatud 23 h ulatuses. Kolmas isik kinnitab veel, et ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kaebaja kaebusest loobumise avaldus

tugineb HKMS § 21 lõikes 1 sätestatud õigusele, puuduvad sisulised eeldused haldusasja

lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel. HKMS § 92 lõike 6 kohaselt kannab kohtukulud

kaebusest loobunud kaebaja, sj HKMS § 92 lõike 7 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud

tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

10) 05.02.2009. a on esitatud kaebaja menetluskulude nimekiri ja taotlus mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 50949 krooni ja 20 sendi ulatuses on kohtu poolt

palutud nõudega 09.02.09.a. täpsustada taotlust kaebaja esindajal, sj märkida, missugused

õigusabisummad on seotud tühistamisnõudega ja missugused kohustamisnõudega ja esitada tehtud

töö tõlge 27.02.09.a.

11) 27.02.09 saatis kaebaja esindaja vastuse, kuid märgib hoopiski, et kaebaja loobub kaebusest

loobumise avaldusest ja palub seda mitte menetleda. Kaebaja esindaja leiab, et menetlus tuleb

lõpetada omal initsiatiivil, millisele võimalusele on viidatud „09.02.09 kohtunõude lk 3 p 8 lõikes

2/3“. Ühtlasi selgitab esindaja, et kohustamiskaebus esitati kohtule seetõttu, et vastustaja ei teinud

HMS järgi nõutavat otsust (viitab oma varasemale vastusele 12.11.08 lõik 2). Kuivõrd vastustaja

on käesolevaks ajaks taotluse osas otsuse teinud, esineb üheselt mõistetavalt HKMS § 24 lg 1 p 4

alus menetluse lõpetamiseks. Veel märgitakse vastuses, et kui kohus leiab, et menetlus tuleb

lõpetada vaid kaebaja initsiatiivil kaebusest loobumise tõttu, siis peaks HKMS § 5 lg 1 tulenevalt

kandma TsMS § 168 lg 5 alusel kaebaja menetluskulud vastustaja. HKMS § 24 lg 1 p 4 ja § 92 lg

5 palub kaebaja menetlus lõpetada omal initsiatiivil ja mõista vastustajalt välja kaebaja

kohtukulud, sh õigusabikulud.

Esindaja teatab, et advokaadi esindusõigus lõpeb 27.02.09. Kohtu nõuet- märkida ära eraldi

tühistamisnõudega ja kohustamisnõudega seotud menetluskulud, etteantud tähtajal ei täidetud.

Esindaja esindusõigus lõppes vastamise päeval. Uut esindajat kaebaja ei määranud.

Sellele vastusele ja viimasele kohtunõudele järgnevalt teised menetlusosalised oma seisukohta ei

ole esitanud.

II

12) Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja esindaja vastused kohut eksitavad, kuivõrd kaebaja esindaja

on esitanud kaebusest loobumise avalduse HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel ja seejärel HKMS § 24 lg 1

p 4 alusel. Viide õiguslike aluste osas kohtunõude 09.02.09 lk 3 p 8 lõikele 2/3 ei ole arusaadav,

kuna ei ole selge, mida täpsemalt kaebaja sealt silmas peab.

Vastustaja leiab, et ta on vaidlusaluse haldusakti välja andnud, seega esineb HKMS § 24 lg 1 p 4

alus menetluse lõpetamiseks. Samas on vastustaja ka saatnud vastuse, et menetlus tuleks lõpetada

HKMS § 24 lg 1 punkti 2 alusel. Seega loeb vastustaja, et esineb 2 menetluse lõpetamise alust.

Vastustaja ei pea võimalikuks välja mõista kaebaja kasuks menetluskulude nõuet.

Kolmas isik on vastanud kohtule, et asjaoludest ja kaebaja vastusest saab järeldada, et kaebus on

perspektiivitu ja sellest tulenevalt puuduvad sisulised eeldused menetluse lõpetamiseks HKMS §

24 lg 1 p 4 alusel, kaebaja ei ole viidatud alustele ka oma taotluses tuginenud. Veel märgib

kolmanda isiku esindaja, et kaebaja kaebusest loobumise kohta viidatakse HKMS § 24 lg 1 p 2

alusele. HKMS § 92 lg 6 kohaselt kannab kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kohtukulud.

HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab 3.isiku menetluskulud tema poole vastaspool, st et kaebaja

soovib enda menetluskulude hüvitamist kaebajalt.

13) Peale kaebaja esindaja esindusõiguse lõppemist kaebaja kohtule ei ole vastanud ja vastustaja

ning 3.isiku menetluskulude suhtes seisukohta ei esitatud.

Kaebaja esindaja viidatud TsKMS § 168 lg 5 taotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonist

(hakkas kehtima 01.01.2009) nähtub, et kaebaja esindaja viitab õigusnormile, mis sätestab

menetluskulude jaotuse asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja

menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul selle seadustiku järgi. Vastavalt lg –le 5 kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Seega saab järeldada, et esindaja tahe on suunatud soovile lõpetada menetlus. Kaebaja esindaja

arvates on vastustaja tegevusega taastatud kaebaja õigused ja soovitud haldusakt on välja antud,

mistõttu tuleb vastustajal ka hüvitada kaebaja menetluskulud.

Kaebuse esitaja eesmärgiks saab loobumise taotluse muutmisel olla vaid menetluskulude jaotuse

küsimus, st et vältida HKMS § 92 lg 6 tagajärge. HKMS § 92 lg 6 kohaselt kaebuse esitaja, kes

loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Muud põhjendatud huvi kaebuse edasiseks menetlemiseks

kaebaja esile ei ole toonud.

14) Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu määrust 12.09.2008 p 22 ja asjaolu, et seda määrust ei

ole vaidlustatud, tegemist on jõustunud määrusega, on menetlus lõppenud käesolevas kaebuses

tühistamisnõude osas, kuna kaebuse esitamise tähtaeg jäi kohtu poolt ennistamata. Seega ei

lahenenud kaebus kaebaja kasuks ja õigusabikulusid ei saa välja nõuda vastustajalt.

Kuna Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebus kuulub edasi menetlemisele alternatiivnõudes

(06.05.08)- teha ettekirjutus TLPA-le esitatud 08.01.08 taotluses ehitusloa kehtetuks tunnistamise

kohta lahendamiseks, siis asus kohus peale määruse jõustumist täpsustama kaebaja

alternatiivnõuet. Kuivõrd nii kaebaja kui ka vastustaja leidsid, et kaebaja nõue on täidetud ning ja

menetlus tuleks lõpetada ka alternatiivnõudes, siis ei saa kohus lugeda vastustaja vastust õigeks

osas, milles vastustaja leiab, et esineb 2 lõpetamise alust.

HKMS § 24 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav

haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud

haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja

läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja menetluse jätkamist ei taotle ja põhjendatud huvi asja

läbivaatamiseks ei ole esitanud.

HKMS § 24 lg 1 p 2 käsitleb aga olukorda, milles kaebaja loobub kaebuse edasisest menetlusest nt

põhjusel, et see ei ole perspektiivikas, asjaolud on muutunud ja kaebuse toetamine ei ole enam

vajalik vms põhjused.

Kuigi vastustaja märkis, et kaebaja 08.01.2008. a taotlus on TLPA poolt sisuliselt 11.12.2008. a

kirjaga nr 3-4/64 lahendatud ja menetlus tuleb lõpetada, tuleb antud olukorras kindlaks teha,

missugusel õiguslikul alusel tuleks menetlus lõpetada. Kaebajal on õigus menetluskulude

hüvitamisele, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 punktis 4 sätestatud alusel (HKMS § 92 lg

5), kuid seda õigust ei ole, kui loobumine tuleb vastu võtta HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. Nii

kaebaja kui ka vastustaja on viidanud samaaegselt 2 menetluse lõpetamise õiguslikule alusele.

Sisuliselt nähtub kohtule, et kaebuse esitajal ei ole põhjendatud huvi asja menetluse jätkamiseks,

ka ei ole kaebaja kaebuse nõudeid muutnud, kaebaja on huvitatud menetluse lõpetamisest.

Kaebusest loobumise taotluse loobumine tähendab, et kaebaja küll ei soovi asja menetlemist, kuid

ta ei soovi ka kanda menetluskulusid. Kaebaja esindaja ei ole kuidagi põhistanud, missugusel

õiguslikul alusel tuleks menetluse lõppenud osas, so tühistamisnõudes, mõista välja vastustajalt

menetluskulud, kui kaebaja taotlus jäi rahuldamata. Sellist õiguslikku alust, mis võimaldaks välja

mõista kaebaja õigusabikulud, ei ole.

15) Kuivõrd kohus palus kaebuse esitaja esindajal kohtule täpsustada, missugused kulutused tehti

tühistamisnõudes ja missugused kohustamisnõudes ja esindaja jättis kohtunõudele selles osas

vastamata, siis nähtub kohtule, et kuni 17.11.08 nõude täitmiseni ei saanud kaebajal tekkida

märkimisväärseid kulutusi allesjäänud nõude osas.

Kaebuse esitaja ei tasunud riigilõivu teiselt nõudelt, samuti ei ole kaebaja vastanud kohtule

rohkem, kui 12.11.08 nõude täpsustamiseks, 07.01.09 nõudele vastamiseks 15.01.09; 26.01.09

nõudele vastamiseks 30.01.09, milles kaebaja esindaja teatab, et ei saa esitada dokumente

menetluskulude kohta; menetluskulude nimekirja koostas kaebaja esindaja 04.02.09, kuid esitas

need inglise keelsetena, mis tingis uue kohtunõude 09.02.09 ja esindaja vastas 27.02.09.a.

Kuivõrd kaebaja alternatiivne taotlus vormistati 06.05.08 tähtaja ennistamise taotlusega koos, siis

oleks kohtule tulnud näidata arves 080407 03.07.08.a. nõudega seotud kulutuste osa, kuid seda ei

tehtud. Kaebaja esindaja ei ole kohtule sj märkinud tunnihinnet.

16) Riigikohus on märkinud haldusasjas nr 3-3-1-1-99, et reaalse kaebeõiguse tagatiseks on

kaebaja õigus kantud kohtukulude hüvitamisele kaebuse rahuldamise korral.

Käesolevas vaidluses ei ole kaebaja tühistamisnõue olnud edukas, vastupidiselt on kaebaja

tühistamisnõude esitamisel ületanud kaebuse esitamise tähtaega ja Tallinna Ringkonnakohtu

määrusega 12.09.08 on menetlus esialgses kaebuses lõpetatud. Kaebuse esitaja ei saa esitada

menetluskulude hüvitamise nõuet, kui kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul on määrusega

menetluse lõpetamine analoogilise tagajärjega, mille sätestab HKMS § 92 lg 1. Seega jäävad

kaebaja kantud kulud selles kaebuses tema kanda.

17) Kuigi kaebaja esitas hiljem ka alternatiivnõude ja vastustaja lahendas 08.01.2008.a. kaebaja

esitatud taotluse kohtuasja lahendamise ajal, nähtub kohtule, et vastustaja oli lahendanud taotluse

seisuga 06.03.08.a. (tlk 17 I kd). TLPA-le esitatud taotlus ehitusloa tühistamiseks 08.01.08.a.

tugineb asjaolule, et kaebaja leidis, et kooskõlastusplaan oli võltsitud allkirjaga. Vastavalt lahendas

vastustaja taotluse EhS § 28 lg 1 p 3 alusel. Asjaolu, et kohtumenetluse ajal esitas vastustaja veel

teisegi vastuse, kui oli saanud kriminaalasjas tehtud määruse, millest nähtus allkirja ehtsus, ei

tähenda veel, et kaebajale oli jäetud vastamata ja tema taotlus lahendamata.

Eeltoodust tulenevalt kohus veelkord palus täpsustada kaebaja soovitud alternatiivnõude sisu.

Kaebaja esindaja vastas 12.11.08, et kaebaja taotlus oli esitatud laiemalt kui vaid valeandmete

esitamise fakt, esindaja tegi viite kaebaja poolt TLPA-le esitatud taotluse p-le 2.6. Seega ei ole

kaebaja alternatiivnõue kaebaja esindaja väidetel seotud üksnes allkirja võltsimise faktiga.

Sellest eeldusest lähtudes juhul, kui kaebaja ei soovi enam asja sisulist arutamist, saab kaebaja

esitada kaebusest loobumise taotluse üksnes HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. St nii nagu kaebaja seda

tegi 15.01.09.a.(tlk 34 II kd).

Kaebaja muutis oma seisukohta menetluse lõpetamise alustes kohtule nähtuvalt põhjusest, et saada

hüvitatud menetluskulud. Kohus selgitab seda järgmiselt. Kui vastustaja oli peale Põhja PP

kriminaalmenetluse lõpetamise määrust uuesti vastanud kaebuse esitajale 11.12.08 kirjaga 3-4/64

(tlk 31 II kd), siis leidis kaebaja, et tema nõuded on täidetud. Uurides märgitud kirja nähtub, et

selles on tehtud lahend just nimelt allkirja võltsimise faktist tulenevalt. Samas pidas kaebaja

esindaja võiamlikuks lugeda siiski, et nüüd on tema kaebuse eesmärk saavutatud ja menetlus tuleb

lõpetada, kuna vastustaja on soovitud haldusakti välja andnud. Kohtu arvates on kaebaja selline

käitumine eksitav ja asja venitav, kuna kaebaja kasutab ära vastustaja vastust selleks, et vabaneda

õigusabikuludest. Kuivõrd alternatiivnõue ei olnud kohtu arvates selle esitamisel selgelt

formuleeritud põhistusega ja asjaolust, et see esitati esmase kaebuse tähtaja ennistamise taotluses,

so ajal, mil kohus ei saanud kohtutoimiku asumisest ja tühistamisnõude tähtaja küsimuse

arutamisest Tallinna RK-s koheselt alternatiivnõuet ka täpsustada, nähtub kohtu soov hilisemate

nõuete kaudu täpsustada kaebust. Kohus leiab, et nõude täpsustamise käigus kaebaja loobus

kaebusest HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja kinnitas veel ka 27.02.09, et vastustaja ei

olnud teinud nõutavat otsust kohustamiskaebuse esitamise ajaks ja tegi selle alles hiljem. Kaebaja

esindaja viitab seejuures uuesti 12.11.08 vastuse teisele lõikele, mis tähendab aga, et kaebaja

taandub oma senistest selgitustest kohustamisnõude sisus. Kohus leiab, et selles olukorras ei saa

kaebajalt siiski ka nõuda menetluse jätkamise taotluse esitamist, kuna see ei viiks kaebajat sihile ja

tooks kaasa üksnes menetluskulude suurenemise. Kaebuse esitaja oli ilmselgelt juba esmase

kaebuse tühistamisnõude osas esitanud perspektiivitu kaebuse, kuna ta pidi teadma, et tema allkirja

ei võltsitud. Kohustamisnõudes ei saanud samuti loota edu, kui kaebaja oli andnud allkirja, kuid

hiljem seda eitas. Kui kaebaja esindaja vastamisel kohtule siiski leidis, et õiguste taastamine ei ole

kõrvaldatud, kuna väidetult esines kaebajal ka teisi nõudeid, nüüd aga väidab esindaja, et siiski on

õiguste rikkumine kõrvaldatud, kuigi vastustaja lahendas küsimuse lõplikult vaid lähtudes

võltsimise fakti puudumisest, siis leiab kohus, et kaebaja taotlust menetluse lõpetamiseks HKMS

§ 24 lg 1 p 4 alusel ei saa lugeda põhjendatuks.

HKMS § 24 lg 1 sätestatud menetluse lõpetamise aluseid tõlgendades tuleb arvestada poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalustatust. Kohus leiab, et kuigi vastustaja andis välja veel teisegi

vastuse, ei ole see tingitud omaksvõtust, et kaebus oli põhjendatud. Vastustaja ei ole omaks

võtnud, et kaebus on kohustamisnõudes põhjendatud, vastupidiselt on kaebaja vastanud, et kaebus

tuleb ka sisuliselt jätta rahuldamata. Uue vastuse esitamist ei tinginud kaebus kohtule, vaid

kriminaalmenetluse tulemused.

Kaebuse esitaja selgesõnaliseks tahteks on asja menetluse lõpetamine, mitte asja sisuline

läbivaatamine.

18) HKMS § 24 lg 1 loetletakse menetluse lõpetamise alused ja seal eristatakse kaebusest

loobumist HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel ja menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.

Kohus juba märkis, et kohtukulude jagamine HKMS alusel sätestatakse erinevalt, sõltuvalt sellest,

millisel alusel menetlus lõpetatakse. Kaebusest loobumise korral HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel

kannab HKMS § 92 lg 6 kohaselt kohtukulud kaebaja. Menetlusest loobumine HKMS § 24 lg 1 p

2 alusel toimub kaebuse esitaja algatusel. Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel on

võimalik kohtu ja haldusorgani initsiatiivil, kui kaebuse esitaja ei taotle asja läbivaatamist.

Kaebaja märkis kohtule taotluse esitamisel, et ta on saavutanud õiguste taastamise, miks ta

kohtusse pöördus. Kohus asja sisulise arutamiseni ei jõudnud kaebaja loobumistaotluse esitamisest

ning kuna kaebaja esindajaga lõppesid ka lepingulised suhted kaebajal, ei saanud kohus enam

esindajalt midagi küsida. Kaebaja uue esindaja suhtes kohtule teavet ei saatnud.

Seega ei saa kohus välja selgitada asja sisulise arutamisega, miks kaebaja oli selle nõude esitanud.

Kohus leiab, et kaaludes kaebaja väiteid ja taotlust antud olukorras, on siiski tegemist kaebaja

initsiatiiviga menetluse lõpetamiseks ja taotlust tuleb tõlgendada HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel

arvestades kaebaja esindaja enda väiteid, et kaebuse esitamiseks olid ka muud põhjused peale

allkirja võltsimise fakti tuvastamise, vastavalt viitas kaebaja 08.01.08 a taotluse p-le 2.6 tlk 11 I

kd, milles on kaebaja märkinud lisaks võltsimise motiivile, et ei ole võimalik leida Tallinna

õigusaktide registrist planeeringut Räime tn 50 krundi ehitusõiguse määramiseks.

Kohus leiab, et kaebaja kaotas huvi kaebuse edasise menetlemise vastu, kuna allkirja võltsimise

fakt dokumentidele ei leidnud kinnitust, järelikult muid väiteid ei pea kaebaja enam

perspektiivikateks ja kaebaja kaebus muutuks edutuks. Selles olukorras ei saa kaebajale ette heita,

et ta asja edasist menetlust ei pea vajalikuks. Kuna kaebuse sisulist menetlemist kaebaja ei vaja,

siis on kaebaja sooviks menetluse lõpetamine, mitte selle jätkamine.

Kohus leiab, et kui kaebaja esitas loobumisetaotluse ega viidanud õiguslikele alustele, seejärel

loobus loobumisavaldusest, on kaebaja tegelik tahe ikkagi tõlgendatav vaid kaebusest loobumisena

HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel, vastupidiselt paluks ta kohtumenetlust jätkata, kuid kaebaja seda ei

soovinud. Seega tuleb kaebuse menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel, nii nagu seda märkis

kaebaja esindaja 15.01.09.a. ja teistsugune taotlus tuleb jätta rahuldamata.

19) Kuigi kohus samas leiab, et tulenevalt HKMS § 92 lg 10 juhindudes oleks kaebaja

menetluskulude jätmine vastustaja kanda antud olukorras äärmiselt ebaõiglane ja vastavalt HKMS

§ 92 võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Antud juhul oli kaebaja pöördunud kohtusse süüdistusega, et vastustaja võttis aluseks

võltsitud dokumendi, kuid see süüdistus osutus alusetuks.

Kohus leiab, et kaebaja taotlust arvestades ei ole otstarbekas kohustamisnõuet veelkord täpsustada,

kaebaja ei ole kandnud selles nõudes veel olulisi kulusid ning on näha, et kaebaja kohustamisnõue

on osutunud perspektiivituks, kuivõrd kaebaja on sunnitud tunnustama kriminaalasjas tehtud

määrust ega ole ka teatanud, et see määrus oleks tühistatud. Vastustaja edasine tegevus sõltus ja

sõltub vältimatult kriminaalasjas tehtavast määrusest.

20) Kohus jätab eeltoodud asjaolusid arvestades kaebaja taotluse õigusabikulude nõudes

rahuldamata, kuna tühistamisnõude osas on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega menetlus

lõpetatud kaebaja kahjuks ja edasiselt kaebaja loobus esitatud kaebusest. Vastustaja

menetluskulude nõuet ei esitanud. Seega tuleb lahendada 3.isiku taotlus menetluskulude

hüvitamise nõudes.

21) Kuivõrd alternatiivselt esitatud kohustamisnõudes on kaebaja taotluse õiguslikuks aluseks

HKMS § 24 lg 1 p 2 ja mitte HKMS § 24 lg 1 p 4 kohtu eelnevalt märgitud põhjustel, siis lõpetab

kohus menetluse määrusega ja jätab kaebaja menetluskulud tema kanda. Kuna kaebaja ei tasunud

eraldi riigilõivu teise kaebuse esitamisel, siis on tasutud riigilõiv 80 kr ka sellelt nõudelt.

Menetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel ei tagastata tasutud riigilõivu.

Vastustaja kohtukulude nõuet ei ole esitanud, seega jäävad tema menetluskulud vastustaja kanda.

Menetluskulude nõude esitas kolmas isik, seega tuleb lahendada tema taotlus.

22) Kolmas isik esitas menetluskulude nõude ja kohus leiab, et esitatud taotlus tuleb rahuldada

osaliselt, kuna kohtu arvates on esitatud nõue liialt suur.

Vastustaja ja kaebaja ei ole 3.isiku menetluskulude nõuet kommenteerinud.

Vastavalt kolmanda isiku esindaja taotlusele on esindaja A.Aru palunud määrata hüvitamiseks

õigusabitasu selles haldusasjas kokku summas 55908.40- kr koos käibemaksuga.

P. K. esindamise kohta esitati haldusasjas nr 3-08-501 5 arvet (tlk 43 II kd).

AB Tark& Co arve 831164 23.04.08 selgituse kohaselt on nõu peetud P. K.iga, tutvutud kaebuse

materjalidega ja analüüsitud seda - 1,25 h. Selleks ajaks oli kaebaja esitanud kaebuse ja EÕK

taotluse, mille tõttu kohus palus 3.isikut tutvuda asja materjalidega, et saaks lahendada

kiireloomuliselt EÕK taotluse. P. K. need ülesanded täitis. TLPA esitas kiirelt vastuse 18.03.08 ja

3.isik tutvus selle tõttu vastustaja saadetud kaebuse materjaliga- 1,25 h; 10.04.08 ja 11.04.08 tuli

tal tutvuda kaebaja esitatud täiendusega koos tähtaja ennistamise taotlusega, kohtule esitatava

vastustega, millele kulus 1 h +1,75 h; kokku 5,25 h.

Arvest 831211 nähtub, et tehtud töös sisuks on vastuse projekti koostamine kohtule 0,75 h; vastuse

koostamine ja esitamine kohtule 2 h; haldusasja materjalidega tegelemine, e-mailide saatmine,

analüüs- 0,50 h; kohtumaterjalide analüüs 0,5 h. Kokku 3,75 h.

Arve nr 831253 selgituste kohaselt on tehtud tööd, mis on seotud kohtuistungiks

ettevalmistamisega ja seal osalemisega 5,5 h; protokolliga tutvumine ja paranduste läbivaatamine

0,5 h; Tallinna HK määrusega ja selle materjalidega tutvumine ja analüüs, e-mail 0,5 h;

määruskaebuse esitamine 2,5 h; kokku 9,0 h.

Arve 831492 alusel osutati selgituse kohaselt Tallinna RK määrusega tutvumise ja analüüsi ning

õiguslike asjaolude teenust 0,75 h; arutati haldusasja menetluslikke küsimusi, analüüs ja e-mail 0,5

h; Kohtunõude materjalidega tutvumine 0,5 h; kokku 1,75 h.

Arve nr 931003 alusel selgituse kohaselt tutvuti kriminaalasja lõpetamise materjalidega ja

analüüsiti, e-kiri 0,5 h; kohtunõude ja kaebaja vastuse materjalidega tutvumine, pöördumine kohtu

poole, e-mail 0,75 h; kohtuniku pöördumisega tutvumine ja analüüs 0,5 h; vastuse esitamine

kohtule, materjali täiendav analüüs ja tutvumine 1,5 h; kokku 3,25 h.

Vastavalt tlk 43 II kd esitatud taotlusele ei ole nõudes arvestatud neid töid, mis ei puuduta otseselt

seda kaebust ja arvete alusel tasumisel ei võetud muid summasid nõude esitamisel arvesse.

23) Kohus leiab, et 3.isiku kulutused on seotud käesoleva haldusasjaga. Kohus leiab, et

menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud.

Kohus nõustub 3.isiku seisukohaga, et vastavalt HKMS § 92 lg 6 kannab kohtukulud kaebuse

esitaja, kes loobub kaebusest. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab 3.isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi kui poolele ja kohaldub HKMS § 21 lg 2 regulatsioon.

Vastavalt HKMS § 93 lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja

tegevust selle eesmärgi saavutamisel.

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida

kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise

keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-28-09).

Kohus leiab, et tegemist ei ole siiski oluliselt keeruka ja mahuka kaebusega, vastamine

kaebusele menetluslikes küsimustes ja kaebuse materjalidega tutvumise vajadus ei ole mahult

sedavõrd suur, kui on tavaliselt DP vaidluste maht, kuivõrd antud juhul mahukat DP materjali

ei olnud koostatud. Vastamine eeldas ka haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse küsimuste

tundmist, millest on põhjendatud kolmandal isikul õigusabi saamise vajadus, kuivõrd õigust

mitte tundvalt isikult ei saa nõuda haldusmenetluse teooria tundmist ja vastavalt asjakohase

vastuse ja määruskaebuse vormistamist, seda saab teha spetsialisti abiga.

Kohus jääb seisukohale, et kaebajaga nõupidamine kaebusele vastamiseks, vastuste

esitamine, halduskohtule esitatud kaebuse materjalidega tutvumine, analüüsid, vastamised

kohtu küsimustele, projektide koostamine ja nende suhtes kaebajaga nõu pidamine,

määruskaebuse esitamine, ettevalmistus kohtuistungiks, istungil viibimine ja sellega seotud

tööd, haldusasja menetluslike küsimuste analüüsimine ja ka kriminaalasja materjalidega

tutvumine seotult kaebaja alternatiivnõudega on kõik asjakohased tööd. Kaebuse esitaja ei

esitanud peale tühistamisnõude tähtaja ennistamata jätmist kaebusest loobumise avaldust,

mistõttu oli vaja teha lisakulutusi seotult alternatiivkaebusega ja 3.isikul tuli vastata ka seotult

alternatiivnõudega.

Kohus leiab, et töötundide hulk on siiski ülepaisutatud ja tehtud töö ei ületa tavapärast DP-ga

seotud kaebuse mahukust. Arvestades detailplaneeringute ja ehituslubade küsimusega seotud

kaebuste tavapärast mahukust ning käesoleva asja kaebuses välja toodud väidetavate

planeerimismenetluses asetleidnud rikkumiste hulka on kohtu hinnangul menetluskulude

väljamõistmise taotlus küll põhjendatud, kuid tehtud töö mahtu ei saa pidada tavapärastest

vajalikest menetluskuludest ilmselgelt suuremateks. Kohus arvestab siinkohal väljakujunenud

kohtupraktikaga seda liiki asjades ja apellatsioonmenetluse läbimist ja leiab, et kaebuse

esitajalt menetluskulude väljamõistmine õigusabikulude osas on põhjendatud osaliselt, so

summas 29000,00 krooni (koos käibemaksuga), mis tuleb kaebajalt välja mõista P. K.

kasuks kantud menetluskuluna.

Kohus palub P. K.`il saata kaebajale arveldust võimaldavad andmed 1 kuu jooksul arvates

käesoleva määruse saamisest ja kaebuse esitajal tasuda hiljemalt 1 kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

Karin Kalmiste

Kohtunik