2-09-54870/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-54870 1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-54870 Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuli 2010, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi I.P.´e hagi E.Š.´i vastu alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamise nõudes Hagi hind 9797.50 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 28.juuni 2010 Hageja:

I. P. (IK xxx) Kostja: E.Š. (IK xxx) Menetlusosalised ja esindajad

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 01.juuli 1998 kohtuotsusega E.Š.´ilt I. P.´se kasuks alaealise lapse K.Š.´i (sündinud: xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista E.Š.´ilt I.P.´e kasuks alaealise lapse K.Š.´i (IK xxx) ülalpidamiseks alates 21.oktoobrist 2009 kuni poja K.i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 19. juunini 2014 igakuine elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

2-09-54870 2(5) annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Narva Linnakohtu 01.juuli 1998 kohtuotsusega mõisteti E.Š.´ilt I.P.´e kasuks välja elatis alaealise poja K.Š.i ülalpidamiseks. Summas 500 krooni, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga miinimummäära, alates 12.05.1998 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 19.06.2014.a.

Hageja esitas 21.oktoobril 2010 kohtusse hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ei tööta. Ta on TTÜ Virumaa Kolledž üliõpilane, kuid käesoleval ajal viibib lapsehoolduspuhkusel. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kohtuotsus 01.juulist 1998 (tl 2); tõend õppimise kohta (tl 3); elukohatõend (tl 4); sünnitunnistus (tl 5); abielutunnistus (tl 6); abielulahutuse tunnistus (tl 7); õiendid (tl 23, 33); arstliku ekspertiisi otsus (tl 24-25); püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus (tl 34- 35); Maksuja Tolliameti vastus (tl 41); pangakonto väljavõtted (tl 54-68).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et ta tasub igakuiselt peale hagejale makstava elatise 2000 krooni elatist ka N. K.le tütre J. Š. ülalpidamiseks summas 1500 krooni. Kuna kostja igakuine sissetulek ei võimalda kostjal suuri summasid maksta, palub ta väljamõistetud elatist mitte suurendada.

Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistus (tl 16); tööleping (tl 17 -20); otsus töötuna arvelevõtmise kohta (tl 36); Sotsiaalkindlustusameti otsus (tl 37).

Kohtuistungid

Kohtuistungil 07.juunil 2010 jäi hageja haginõude juurde, selgitades, et seoses invaliidsusega saab laps kuus 1000 krooni.

Kostja selgitas, et nooremale lapsele maksab ta elatisena 1300 krooni. Ta võeti töötuna arvele 04.03.1010. Tema sissetulek on 5000 krooni.

Kohtuistungil 28. juunil 2010 jäi hageja hagi juurde.

Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et varsti tal toetusrahad lõppevad ning siis hakkab tal jälle elatusraha võlgnevus kogunema.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-09-54870 3(5) Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 01. juuli 1998 kohtuotsusega (tl 2) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alaealise lapse K.i ülalpidamiseks summa 500 krooni, kuid mitte vähem , kui ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Alaealine laps elab hagejaga (tl 4) ja on hageja ülalpidamisel. Hageja on kantud lapse emana ja kostja lapse isana lapse K.i sünnitunnistusele (tl 5).

Hageja palub suurendada Ida-Viru Maakohtu 05. detsembri 1997 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja väljamõistetud elatise suurendamisega nõus ei ole, kuna tema ülalpidamisel on veel teine laps ning tema sissetulekud ei võimalda tal hageja poolt nõutud summat tasuda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui poja K. isa, kohustatud teda ülal pidama.

PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealise lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Lähtuvalt PKS § 102 lg1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

2-09-54870 4(5) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks poolte ühisele pojale on kostja ülalpidamisel veel üks laps – tütar Jelizaveta Špak, sündinud 02. veebruaril 2006 (tl 16).

Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et vastavalt Maksuja Tolliameti andmetele (tl 41) moodustas kostja maksustatav tulu ajavahemikus jaanuar kuni mai 2010 (kaasa arvatud) 25 852 krooni (keskmiselt 2585,20 krooni kuus). Kostjale on seoses töövõime 40 % kaotusega alates 30.12.2009 kuni 31.12.2010 määratud töövõimetuspension 2009 krooni kuus (tl 37). Kostja on alates 04.03.2010 võetud Eesti Töötukassas arvele (tl 36). Kostjale kinnisvara ei kuulu. Riigikohus on 11.aprilli 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08 p 11 leidnud, et töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PKS § 61 lg-s 4 sätestatud ulatuses. Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale igakuise sissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Kohus leiab, et kuna kostja on osaliselt töövõimetu, samuti on tema ülalpidamisel teine alaealine laps, esineb PKS § 102 lg 2 sätestatud alus elatise vähendamiseks alla PKS § 100 lg 1 kehtestatud määra.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud lapse vajadusi ning poolte varalist seisundit leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendatud on suurendada Narva Linnakohtu 01. juuli 1998 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse K.Š.i ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise poja alates 21.oktoobrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 19. juunini 2014 igakuine elatusraha 1500 krooni.

Hagihind

Hagi on esitatud alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamiseks 1087,50 kroonilt /1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) igakuiselt elatusrahalt 2175 kroonini.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

2-09-54870 5(5) Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine moodustab 2175 – 1087,50 = 1087,50 krooni ühes kuus.

Hagihind on seega 9 x 1087,50 = 9787,50 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik