2-10-28250/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.08.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-28250

Tsiviilasi A K hagi M S vastu põlvnemise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind 25 000.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A K ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxx xxxx), hageja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas, kostja M S ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xx-xx)

Kohtuistungi toimumise aeg xx.xx.xxxx

Resolutsioon Tuvastada, et K S ( isikukood xxxxxxxxxxx xxxxx) põlvneb A K.

Kanda K S isana sünniakti A K ( isikukood xxxxxxxxxxxx sünd xx.xx.xxxx xxxxx, eestlane, põhiharidus, puidutöötleja, elukoht xxxx xxxx, xxx xxxx).

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Välja mõista Eesti Vabariigilt 3360.- krooni vandeadvokaat Eve Jundase kasuks osutatud õigusabi eest.

Kanda A K poolt 01.07.2010 Pärnu Maakohtu kontole nr 3100057277 tasutud ekspertiisitasu 2700.- krooni riigi tuludesse.

Tagastada H K, isikukood xxxxxxxxxxx, (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 900.- krooni enammakstud ekspertiisitasu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja ja kostja kooselust on sündinud tütar K S xx.xx.xxxx. Lapse sünni ajal olid pooled juba lahku läinud ja kostja isadus lapse K suhtes on tuvastamata. Isadus lapse suhtes jäi seaduslikult tuvastamata põhjusel, et hagejal tekkisid tõsised kahtlused oma isaduses tütre suhtes. Kahtlusi tekitas asjaolu, et lühikese kooselu jooksul olid kostjal intiimsuhted ka teiste meeskodanikega, mida kostja eitab. Sellest tulenevalt soovib kostja oma isaduses veenduda DNA ekspertiisi vahendusel. Kostja on tunnistanud hageja isadust lapse suhtes hagejale ja teistele kodanikele. Enne ja peale lapse sündi külastas hageja kostjat ja last haiglas, hageja sooviks oleks tulevikus saada lapse suhtes hooldusõigus juhul, kui on tegemist tema lapsega. Kostja ei ole ise suuteline last kasvatama ja hooldama. Ta on lapsele ohtlik, kuna on tekitanud lapsele kehavigastusi, mille eest on võetud kriminaalvastutusele. Käesoleval ajal viibib laps haiglas ja hageja sooviks lapse haiglast enda juurde viia. Hageja vanemad abistaksid hagejat lapse kasvatamisel.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tuvastada, et tütar K põlvneb temast.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Perekonnaseaduse § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast.

Perekonnaseaduse § 94 lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.

Sünniaktiga nr xx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et K S on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxx ning tema ema on M S. Sünd on registreeritud xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx, kanne nr xx.

Kohtuistungil võttis kostja omaks, et K S põlvneb hagejast.

Ekspertiisiaktiga nr xx-xxxx-xx/xxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et tõenäosus, et A K on K S bioloogiline isa on 99,999995%. Seega A K isadus K S suhtes ei ole välistatud ning A K saab väga suure tõenäosusega olla K S bioloogiline isa.

Seega leidis kohtuistungil tõendamist kogutud tõenditega, et hageja on K S bioloogiline isa.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Õigusabikulud jätta riigi kanda.

Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat E.Jundasele õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks tsiviilmenetluseks materjalidega tutvumine, tõendite esitamine, ettevalmistus, vestlus; kohtulikus tsiviilmenetluses osalemine 2800.- kr, millele lisandub käibemaks 20%, so 560.- kr.

Kohtunik: