2-10-11934/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-10-11934

Määruse tegemise aeg ja koht

29juuli 2010, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Märge Tamme

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg lS.juuli 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik

Puudutatud isiku

esindaja

Puudutatud isik

T.K. (IK xxx) Eluk.xxx

Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve

Linnavalitsuse kaudu

Kohtla-Järve

Sotsiaalhoolekandekeskus (Keskallee

19, 30395 Kohtla-Järve)

T.K.

(IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et T.K. (IK xxx)põlvneb isast D. Š. 'st

(isikukood xxx, surnud xxx)

3. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks .

4.Saata

kohtumäärus

pärast

jõustumist

Ida-Viru

Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis

muudatuste tegemiseks

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Alaealise lapse T.K. ema T.K. esitas ll.märtsil 2010 a Viru Maakohtule avalduse enda

alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks D.Š. 'st.

T.K. avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku

surma

T.K. sündis xxx registreerimata kooselust D.Š, kes suri 22.augustil 2009.

Avaldaja sõnul lapse isa oli teadlik elukaaslase T.K. rasedusest ja ta soovis, et laps sünniks.

Seda teab tunnistada ka D. Š. ema. Ida-Viru Keskhaigla andmebaasis on olemas ka D.Š. DNA

tegemiseks vajalikud analüüsid.

KOHTU EELISTUNGID 21.juunil ja 15.juulil 2010

Kohtu eelistungil 21.juunil 2010 kohus selgitas avaldajale, millised on põlvnemise

tuvastamiseks vajalikud tõendid ja tegi ettepaneku avaldajale nende esitamiseks.

Kohtu eelistungil 15.juulil 2010 kuulas kohus üle tunnistajad L. P., S. 'S.„D. 'S. ,V. K. ja P. K.

.Tunnistajad kinnitasid, et avaldaja ja D. 'S. elasid enne lapse sündi mitu aastat koos ja et D. S.

oli lapsest teadlik .Ta tunnistas last omaks. Kohus määras : küsida arvamust avalduse kohta

eestkosteasutuselt.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

21.juulil Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus viis läbi vestluse avaldajaga ,millest selgus ,et

D. Š. ema ja vend toetavad avaldajat .Avaldaja elab praegu oma ema juures ,et paremini toime

tulla. Enne lapse sündi elasid avaldaja ja D.Š. mitu aastat koos ja seda kuni D.Š. surmani.

Puudutatud isiku seisukoht on tsiviilasja materjalidele ning avaldajaga vestlusele tuginedes,et

T.K. põlvneb D. Š.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja Kohtla-Järve linna seisukohaga ,kuulanud ära avaldajaja tunnistajad

,uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ,leidis, et avaldus on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele.

Avalduse järgi laps T.K. sündis xxx registreerimata kooselust D.Š.'ga , kes suri 22.augustil

2009.

Avaldaja sõnul lapse isa oli teadlik elukaaslase T.K. rasedusest ja ta soovis, et laps sünniks.

Seda teadvat tunnistada ka D. S. ema. Ida-Viru Keskhaigla andmebaasis on olemas ka D.Š.

DNA tegemiseks vajalikud analüüsid.

T.K. soovis, et lapse isana kantakse lapse sünnitunnistusele D.Š., kuna laps põlvneb temast..

Põlvnemise tuvastamise õiguslikud alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) 7.peatükis.

PkS § 39 lg.1 sätestab , et laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse

põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.

D.Š. ei olnud abielus T.K.ga. Seega põlvnemise kindlakstegemisel kohus ei saa lähtuda

nimetatud seadusesättest ,vaid lähtub PkS § 42 .

PkS § 42 lg 1 sätestab , et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole

võimalik kindlaks teha ,võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja ,

eestkosteasutuse või isiku nõudel ,kes end lapse isaks peab.

PkS § 42 lg. 2 sätestab , et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel ,mis võimaldavad

meest lapse isaks pidada.

Kohtus leidis avaldaja ja tunnistajate ütlustega kinnitamist, et D. Š. on lapse T.K. isa . Seda

kinnitasid D.Š. ema S. 'S., vend D. 'S., sugulane P. K. , D.Š. ja avaldaja naaber V. K.ning

peretuttav L. P.. Kõik tunnistajad kinnitasid D. "S. ja avaldaja kooselu enne lapse sündi umbes

kahe aasta jooksul .Tunnistajatele S. 'S.le, D.' S.'le, V.K.ile, ja L. P.le kinnitas D.Š. oma eluajal ,et

ta on T.K. poolt kantava lapse ema.

Kohus ei ole pidanud vajalikuks D.Š. DNA analüüsi tegemist põlvnemise tuvastamiseks, kuna

juba tunnistajate ütlustega on tõendatud, et D.Š.'d saab lapse isaks pidada. Puudutatud isik on

samuti arvamusel, et D.Š. on 12.jaanuaril 2010 sündinud lapse T.K. isa.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse § 56 lg.2 2 hagita asjas tasutakse riigilõivu 1000.- krooni. Avaldaja ei ole seda

tasunud, kuna on 30.aprilli 2010 a kohtumäärusega menetluskulude tasumisest vabastatud kulude

hüvitamise kohustuseta.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik ,kelle huvides lahend

tehakse. Seega kui avaldajal on seoses menetlusega tehtud mingeid kulutusi jäävad need tema

enda kanda.

Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 579 lg.l,3;580 lg

1; 582 lg 1 ,3,4 ; 661 lg 2 sätete kohaselt.

Märge Tamme

kohtunik