2-10-20619/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-20619

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juulil 2010.a. Narva Tsiviilasja number 2-10-20619 Tsiviilasi, hageja nõue J Š hagi A Š vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind

44 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J Š (isikukood XXX), hageja lepinguline esindaja Emma Kakosjan Kostja A Š (isikukood XXX), kostja lepinguline esindaja Roman Lodeikin Kohtuistung

22. juuli 2010.a. Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada J Š ja A Š abielu, mis on sõlmitud 14. veebruaril 2006.a Ida-Virus Maavalitsuses (Narva), ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 55.

3. Välja mõista A Š J Š kasuks elatis lapse S Š, sündinud XXX., ülalpidamiseks alates 01.05.2009.a igakuiselt 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse S Š täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

4. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

5. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-10-20619

2(3) Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt igakuine elatis lapse S Š ülalpidamiseks 2 175 krooni alates 2009.a. maikuust kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumiseni. Kostja võttis hageja nõude õigeks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kohus tuvastas, et J Š ja A Š on abiellunud 14. veebruaril 2006.a. Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), mille kohta on koostatud abieluakt nr 55 (abielutunnistus AL 0129717).

Perekonnaseaduse (jõustus 01.07.2010.a) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt laieneb perekonnasedus (PkS) kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PkS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue PkS jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana PkS (kehtinud kuni 01.07.2010.a).

Hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Pooled ei vaidle, et poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud laps Sofia Šustova, kes elab koos emaga (t.l. 4, 6).

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Pooled ei vaidle, et kostja peab lapse ülapidamiskohustust täitma igakuuliselt 2 175 krooni alates 2009.a. maikuust kuni lapse täisealiseks saamiseni. Pooled ei vaidle, et kostja lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud ja seaduses sätestatud miinimumsuuruses täitnud ei ole.

Elatis kuulub väljamõistmisele alates nõutud ajast, s.o. 01.05.2009.a PkS § 70 lg 2 alusel.

Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 01.05.2009.a igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2-10-20619

3(3) Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Seega on käesoleva elatise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Abielulahtuse hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt TsMS § 168 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov