3-10-477/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-477 Otsuse kuupäev

28. juuli 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 500 000 krooni hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

8. juuli 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 27.08.2010. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kohtute infosüsteemi andmetel toimus 30.12.2009. a kell 10.00 Viru Maakohtus kriminaalasjas nr 1-09-13142 kohtuistung, kuhu oli süüdistatavana kutsutud Alaksandr Streltsov. Kohtuistungi toimumise päeval viibis Aleksandr Streltsov Viru Vanglas. 30.12.2009. a kella 8.35 paiku andis Viru Vangla vanemvalvur A. Streltsovile korralduse seoses A. Streltsovi kohtuistungile toimetamisega anda kartseris kandmiseks ettenähtud riietus lattu hoiule ja panna selga isiklikud riided. A. Streltsov korraldusele ei allunud, mille eest karistati A. Streltsovi Viru Vangla 27.01.2010.a käskkirjaga distsiplinaarkorras.

03.01.2010 esitas Aleksandr Streltsov Viru Vanglale kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 000 krooni seoses sellega, et 30.12.2009 enne kohtusse minekut ei võimaldatud tal end korda seada (habet ajada ja pesta) ning konvoiautoni viimisel kasutasud valvurid kaebaja suhtes füüsilist vägivalda.

Viru Vangla jättis A. Streltsovi kahjunõude tähtaegselt menetlemata.

2. 22.02.2010 esitas Aleksandr Streltsov Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 500 000 krooni hüvitamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Kaebaja väidab, et talle ei võimaldatud 30.12.2009. a enne kohtuistungit end pesta ja habet ajada, tema suhtes kasutati Viru Vangla ametnike poolt füüsilist vägivalda, mille tagajärjel valutasid käsi, õlg ja selg. Teda sunniti kõndima 100 meetrit paljajalu mööda külma kivipõrandat kuni konvoiautoni, samuti teda solvati ja alandati. Sellega tekitas Viru Vangla kaebajale füüsilist ja hingelist kahju.

4. Kaebaja taotleb, et Viru Vangla hüvitaks talle tekitatud mittevaralise kahju suuruses

500 000 krooni.

Vastustaja seisukohad

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja on seisukohal, et A. Streltsovi suhtes füüsilise jõu kasutamine oli õiguspärane, kahju tekitamine A. Streltsovi tervisele on tõendamata ning vanglaametnikud ei ole alandanud A. Streltsovi inimväärikust, mistõttu puuduvad alused kahju hüvitamiseks.

6. Vastustaja väidab, et A. Streltsov ei allunud 30.12.2009. a kella 08.35 ajal vanglaametniku korraldusele väljuda kambrist ja panna selga isiklikud riided seoses eelseisva kohtuistungiga Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas. Kuna A. Streltsov keeldus kambrist väljumast, olid vanglaametnikud sunnitud kasutama A. Streltsovi suhtes füüsilist jõudu ootekambrisse viimiseks. Füüsilise jõu kasutamine väljendus selles, et vanglaametnikud võtsid kaebaja mõlemast käest, et viia kaebaja ootekambrisse. VangS § 71 lg 2 kohaselt võib vanglaametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu. A. Streltsovi suhtes füüsilise jõu kasutamise tingis konkreetsel hetkel ilmne soovimatus alluda antud korraldusele ning A. Streltsovi isik, keda iseloomustab süsteemne allumatus vanglas kehtestatud korrale.

7. Kaebaja põhjendus, et ta ei soovinud kohtusse minna enne, kui talle on võimaldatud end pesta ja habet ajada, ei õigusta allumatust (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06). A. Streltsovile antud korraldused ei olnud ilmselgelt tühised ning kaebajal oli kohustus korraldustele alluda. Kuna kaebaja ei allunud seaduslikele korraldustele, siis oli jõu kasutamine korraldustele täitmisele sundimiseks vajalik ja õigustatud. Kaebaja allumatuse korral lähtuti meetme valikul selle efektiivsusest, eesmärgi saavutamise kiirusest ning meetme sobilikkusest antud olukorra lahendamiseks. Füüsilist jõudu rakendati kaebaja suhtes mitte rohkem kui vaja ning proportsionaalselt lähtuvalt olukorrast, ainult kaebaja ootekambrisse toimetamiseks.

8. Vastustaja leiab, et vanglaametnike tegevus ei ole kuidagi kaebajat alandanud. Inimväärikuse mõistel on kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. EIK praktikast tulenevalt inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla tõsise rikkumise puhul, mille alla ei kvalifitseeru isiku enda käitumisest tulenevalt isiku suhtes füüsilise jõu kasutamine. Inimväärikuse alandamisena ei kvalifitseeru ka asjaolu, et kaebaja viidi ootekambrisse ilma jalanõudeta. Kaebajale oli korduvalt antud korraldus kambrist väljumiseks, selgitatud olukorda ning kohustust riietuda (sh panna jalga jalanõud). Kaebaja ise ei soovinud jalanõusid jalga panna ning selliselt ootekambrisse minek oli kaebaja enda valik.

Kaebaja inimväärikuse alandamine ei ole ka asjaolu, et kaebaja ei saanud vahetult enne kohtusse minekut habet ajada ja pesta. Kaebaja kandis kartserikaristust ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 601 kohaselt ei ole kartserikambris lubatud esemete loetelus habemeajamisvahendeid. Kartseriosakonnas, kus viibis A. Streltsov, oli vanglasiseselt määratud duši kasutamine neljapäeviti, seega on vangla poolt tagatud vangistusseadusega ettenähtud duši kasutamine ning kaebajal ei olnud õigust nõuda enne kohtuistungit habemeajamisvahendeid ja duši alla viimist. Igapäevase hügieeni eest hoolitsemiseks on kartserikambris tagatud külm vesi.

9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

10. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja ametnikud ei ole 30.12.2009.a käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Viru Vangla 27.01.2010.a käskkirjaga nr 6.- 3/175-D (tl 21-22) on kaebajat karistatud selle eest, et kartserikambris viibides ei allunud ta 30.12.2009. a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele ja keeldus väljumast oma kambrist. Viru Vangla 09.06.2010. a teatisega nr 2.1-6/21494-1 (tl 51) on tõendatud, et kaebaja ei ole vaidemenetluses vaidlustanud Viru Vangla 27.01.2010. a käskkirja nr 6.-3/175-D, mille tõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga. Seega on kehtiva haldusaktiga tõendatud, et vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmisega pani kaebaja toime distsiplinaarkorras karistatava teo. Kaebaja toimetamine kartserikambrist ootekambrisse ja selle käigus kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine toimus õiguspäraselt (VangS § 71 lõige 2), et tagada kaebaja poolt talle ametniku antud seadusliku korralduse täitmine. VSkE § 60 lõike 1 kohaselt ei saanud vastustaja ametnikud anda kaebajale kartserikambrisse habemeajamisvahendeid. Kaebajale oli kartserikambris VangS § 50 lõike 2 kohaselt tagatud üks kord nädalas duši kasutamise võimalus ja kartserikambris oli pidevalt olemas külma vee kasutamise võimalus, mille tõttu ei piiranud vastustaja alusetult kaebaja pesemisvõimalusi, nagu väidab kaebaja. VangS § 50 lõikest 1 tulenevalt oli kaebajal kohustus enne kohtusse toimetamist ennast pesta kambris olnud kraani kasutades. Distsiplinaarasja materjalidega (tl 33) on tõendatud, et kaebaja keeldus jalanõude jalga panemisest, mille tõttu tuli ametnikel need kilekotis toimetada ootekambrisse ja need anti üle politseile. Väljavõttega kaebaja tervisekaardist (tl 30-32) on tõendatud, et seoses 30.12.2009. a intsidendiga ei ole kaebaja arsti poole pöördunud, seega ei ole tõendatud, et vastustaja ametnikud oleks õiguspärase jõu kasutamisega kahjustanud kaebaja tervist. Neil asjaoludel ei ole kaebajale tekitatud vastustaja poolt ka hüvitamisele kuuluvat füüsilist ja hingelist kahju, mille tõttu tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta.

11. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik