3-10-1934/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2010, Tallinn

Haldusasja numbrid

3-10-1934

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks H. V. nimel registrisse kantud kinnisasja

suhtes.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

taotlus rahuldamata.

2. Saata määrus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskus kümne päeva jooksul arvates määruse

ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 30

lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD

1. 27.07.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

(edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Taotleja palub anda

luba taotluse esitamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonnale käsutamise keelumärke

kandmiseks H. V.le kuuluvale kinnistule aadressil Tallinn, Kännu 44, katastritunnusega

78407:701:6800. Maksuhaldur selgitas, et taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse

seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse

kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud

täitetoimingud.

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) alustas 11.06.2010

korralduse nr 12.2-3/6759-1 alusel füüsilise isiku H. V. (isikukood yyyyyyyyyyy) 2009. aasta

maksustatavate tulude kontrollimist. H. V. ja tema abikaasa K. V. esitasid ühise 2009. aasta

tuludeklaratsiooni, milles deklareerisid kokku tulu 129 388 krooni, sellest H. V. palgatulu 36 988

krooni, K. V. palgatulu 34 800 krooni ning 57 600 saadud üüritulu K. V. korteri Väike-Ameerika

6-39 eest. Tulust on maha arvatud eluasemelaenu intress 44 297 krooni (Põlva, Liiva 14) ja laste

koolituskulud 36 000 krooni.

3. H. V. omas 2009 järgmisi kinnistuid: Pärnus, Esplanaadi 2a-38, korter (ühisomand K. V.ga);

Tallinnas Kännu 44, maja; Põlvamaal Peri küla kinnistu Liiva 14; Tallinn Liivalaia 42-38, korter;

Tallinn Liivalaia 42-37 korter; Tallinn Pärnu mnt 76-61, korter; Tallinn XXXXXXX x-xx,

korter. K. V. omas 2009 järgmisi kinnistuid: Väike-Ameerika 6-39, korter; Pärnu mnt 66-59,

korter; Tulika 50-4, korter, (OÜ Viarosse tegevuskoht). H. V. näitab oma elukoha aadressiks

Tallinn XXXXXXX x-xx ja K. V. Tallinn, Kännu 44. K. ja H. V.l on 3 last, kellest 2 on

alaealised ning kolmas on 19 aastane ja õpib ülikoolis, kelle koolituskulusid on H. V. tasunud.

PMTK analüüsis K. V. ja H. V. varasema perioodi sissetulekuallikaid ning leidis analüüsi

tulemusel, et isikud ei oma ametlikult selliseid tuluallikaid, mis võimaldasid neil soetada

eelloetletud kinnistud ning teenitud palgatulu ei võimalda perekonnal katta jooksvaid elulisi

kulutusi.

4. Eeltoodust lähtuvalt tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et H. V. ei deklareeri kõiki

oma tegelikke tulusid, mis võimaldavad soetada kinnistuid, tasuda nende jooksvaid kulusid ja

perega seotud igapäevaseid kulusid. PMTK väljastas H. V.le 26.09.2008 märgukirja oma

tegelike tulude ülevaatamiseks ja andis võimaluse vabatahtlikult deklareerimata tulude

täiendavaks deklareerimiseks. Paralleelselt märgukirjaga algatas maksuhaldur H. V.le kuuluvas

äriühingus OÜ Viarosse revisjoni võimalike maksuriskide väljaselgitamiseks perioodil

01.12.2007-31.08.2008 ja abikaasa K. V. 2007 tegelike tulude kindlaksmääramise osas. OÜ

Viarosse ainukeseks bilansiliseks varaks olid sõiduautod. H. V. ei teinud OÜ Viarosse revisjoni

käigus maksuhalduriga koostööd, vaid kogu suhtlemine toimus raamatupidaja kaudu, kes oskas

selgitusi anda üksnes raamatupidamisele esitatud dokumentide alusel tehtud raamatupidamislike

kannete kohta. Samas realiseeris H. V. maksurevisjoni käigus koheselt ainsad äriühingule

kuulunud varad (sõiduautod) võimaliku maksukohustuse sissenõudmise vältimiseks. K. V.

kontrolli käigus leidis tõendamist, et isikul puuduvad sellised tuluallikad, mis võimaldasid tal

soetada kinnisvara. Kontrollimenetluse käigus K. V. kinnitas, et vara on soetatud tegelikult

abikaasa H. V. poolt, kuid on üksnes vormistatud tema nimele. K. V. on kodune, saades

formaalselt minimaalset töötasu abikaasa äriühingust OÜ Viarosse.

5. H. V. ei reageerinud kättesaadud märgukirjale oma tulude ülevaatamiseks 2008 ning ei ole

kättesaadav maksuhaldurile ka telefoni teel nii eraisikuna kui äriühingu esindajana, mistõttu

alustas PMTK 11.06.2010 H. V. 2009 maksustatavate tulude kontrollimist. Korraldus kontrolli

alustamise kohta saadeti H. V. tuludeklaratsioonis näidatud elukoha aadressile XXXXXXX x-xx

tähtkirjaga. H. V. sai korralduse kätte, kuid ei täitnud kontrolli alustamise korraldust korralduses

märgitud tähtajaks ega ole asunud korraldust täitma kuni käesoleva ajani. Maksuhaldur proovis

võtta H. V.ga täiendavalt ühendust telefoni teel, kuid H. V. ei vasta telefonile. Korralduse

väljastamisest informeeriti ka OÜ Viarosse raamatupidajat, kel paluti H. V.le anda edasi

informatsioon, et nimetatu võtaks ühendust revidendiga. H. V. ei ole revidendiga kontakti

võtnud. Taotlejal on eeltoodust lähtudes alust arvata, et H. V. hoiab teadlikult kõrvale tema

suhtes maksukontrolli läbiviimisest ning arvestades äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme H.

V. käitumist OÜ Viarosse revisjoni läbiviimisel (äriühingu varaga teostatud tehingud), on

maksuhalduril alust arvata, et H. V. võib asuda enda ja abikaasa nimele vormistatud kinnistute

vormistamist kolmandate isikute nimele tekkiva maksukohustuse sissenõudmise vältimiseks.

6. Taotleja leiab, et H. V. ja K. V. deklareeritud tuludest ei piisa 5-liikmelise perekonna

ülalpidamiseks ning H. V. varjab oma sissetulekuid. Taotleja on seisukohal, et isikute varasemate

perioodide sissetulekuid ei ole olnud piisavad nende omanduses oleva kinnisvara soetamiseks ja

haldamiseks. Taotlejal on alust väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub H. V.

haldusakti sundtäitmise vältimiseks oma kinnisvara võõrandama või muul viisil käsutama

(näiteks teiste pereliikmete ja sugulaste nimele registreerima). Ülaltoodu alusel ja arvestades

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 29 lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa

haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa

haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks

volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel,

sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja

otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui

seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle

suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

8. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlus

ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele ning on jäetud vajalikul määral põhistamata. MKS § 1361

lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et

pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja

Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud. Taotlusele

esitatavad nõuded on toodud MKS § 1361 lõikes 2, mille kohaselt märgitakse taotluses 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse

§ 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Maksuhaldur on taotluses põhjalikult põhjendanud,

miks muutuks võimaliku maksukohustuse sissenõudmine oluliselt raskemaks või võimatuks,

kuid jätnud märkimata võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnangulise suuruse ning

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab. Samuti on jätnud

maksuhaldur selgitamata, miks pidas maksuhaldur vajalikuks taotleda loa andmist just

käsutamise keelumärke kandmiseks. Kohus märgib, et üldjuhul võib kohus nõuda täiendavaid

tõendeid või seletusi taotlejalt, kuid antud juhul ei saaks kohtu hinnangul kohus taotlust

rahuldada ka juhul, kui taotleja täiendava seletuse või tõendid esitaks. Taotlusest nähtuvalt on

kolmanda isiku suhtes maksumenetlus pooleli ning maksuhaldur ei ole kindlaks teinud võimaliku

maksukohustuse suurust. Arvestades asjaolu, et taotluse kohaselt algatas maksuhaldur

maksumenetluse 11.06.2010, ei ole kohtu hinnangul maksumenetlus jõudnud veel sellisesse

staadiumi, et maksuhalduril oleks praeguseks hetkeks küllaldaselt informatsiooni, otsustamaks

võimaliku maksukohustuse suuruse üle. Kolmanda isiku jaoks tuleb pidada ülimalt oluliseks ka

andmeid tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kuna vastavalt

MKS § 1361 lõikele 3 lõpetab maksuhaldur tagatise esitamisel või täitetoimingu sooritamise

tinginud asjaolu äralangemisel täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Toodud puudusi ei

ole võimalik kohtu seisukoha kohaselt kõrvaldada üksnes kohtule vastates, vaid need tuleb

kõrvaldada maksumenetluse käigus ning seejärel vajadusel piisava informatsiooni olemasolul ja

vajadust põhistades pöörduda uuesti täitetoimingu sooritamiseks loa andmise taotlusega

halduskohtu poole.

9. Kohus ei pea eeltoodust tulenevalt võimalikuks taotluse rahuldamist ning jätab maksuhalduri

taotluse rahuldamata.

Karin Kalmiste

kohtunik