Legislator Case Law & Legislation
2-10-30707/4 AI generated

2-10-30707/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-10-30707/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M F, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xx-x; kostja R V, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxxx xxxx Resolutsioon Välja mõista R V elatis igakuiselt alates 28.06.2010 2500.- krooni kuni tütre M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Legislator headnote

AI generated

2-10-30707/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Keywords

AI generated
surplus-sharing minimum maintenance calculation lack of economic substance meeting the threshold purchasing power maximum and minimum prices indigence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-30707

Tsiviilasi M F hagi R V vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 22 500.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M F, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xx-x; kostja R V, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxxx xxxx

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista R V elatis igakuiselt alates 28.06.2010 2500.- krooni kuni tütre M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud tütar M xx.xx.xxxx. Kooselu lõppes ja kostja elab eraldi. Kostja ei ole toetanud lapse ülalpidamist materiaalselt. Hageja soovib tagada lapsele stabiilse ja normaalse arengu ning elu. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest lapse riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2500.- kr kuus.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 26.06.2010. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse M isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise veidi miinimummäärast suuremas summas, siis hageja ei pea tõendama laste peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2500.- kr kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik: