3-09-2153/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-2153

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2153 Haldusasi M. R.i kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri 14.08.2009.a käskkirjale nr 137-p „M. R.´i teenistusest vabastamine“. Asja läbivaatamise kuupäev 21.06.2010.a Menetlusosalised Kaebaja M. R..

Vastustaja Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, esindajad Andres Lippmaa ja Eva Vanamb. RESOLUTSIOON Tühistada Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri 14.08.2009.a käskkiri nr 137-p „M. R.´i teenistusest vabastamine“, ennistada M. R. viivitamatult teenistusse ning kohustada Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumit kindlaks määrama ja välja maksma M. R.ile tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsleri 14.08.2009.a käskkirjaga nr 137-p „M. R.´i teenistusest vabastamine“ vabastati M. R. MKM lennundusja merendusosakonna (LMO) nõuniku ametikohalt koondamise tõttu arvates 01.09.2009.a (käskkirja p 1) ning määrati

M. R.ile hüvituseks vastavalt avaliku teenistuse staažile kolme kuu ametipalk (käskkirja p 2) ja hüvitust kasutamata jäänud puhkuse eest (käskkirja p 3) (tl 4).

2. M. R. esitas 30.09.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb MKM kantsleri 14.08.2009.a käskkirja nr 137-p „M. R.´i teenistusest vabastamine“ kehtetuks tunnistamist, MKM LMO nõuniku ametikohale ennistamist ja töölt sunnitud eemalviibimise tõttu saamata jäänud töötasu välja mõistmist (tl 3). Kohus võttis kaebuse 22.10.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MKM (tl 13).

3. Kaebuse põhjenduse kohaselt ei ole kaevatav käskkiri seadusega kooskõlas ja kuulub tühistamisele. Avaliku teenistuse seadus (ATS) § 116 lg 3 näeb ette, et ametnikku ei vabastata koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Ebaõige on koondamisteates toodu, et teenistuja kvalifikatsioonile vastavat teist ametikohta pakkuda ei ole. Kaebaja omab rakenduslikku kõrgharidust tüürimehe erialal, on omandanud tehnikateaduse magistrikraadi merenduses ja bakalaureuse kraadi õigusteaduses ning on lõpetamas õigusja majandusalast magistrantuuri Tartu Ülikoolis. Koondamisteates toodud väide teise ametikoha pakkumise võimatuse kohta on sisutühi. Korrektne ja seadusekohane oleks olnud pakkuda kaebajale vabu ametikohti. Kuna samasse osakonda võeti tööle alates 03.08.2009.a uus ametnik, siis on ilmne, et kaebaja koondamise otsustamise hetkel (24.07.2009.a esitati kaebajale teade teenistusest vabastamise kohta) oli olemas töökoht, mida oleks võinud pakkuda, mis oli kaebaja jaoks soodne ja tema võimetele vastav.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

4.1 04.03.2009.a, millal CV-Online´s alustati otsinguid LMO-da peaspetsialisti leidmiseks, oli kujunenud olukord, kus selles osakonnas oli täitmata kolm peaspetsialisti ametikohta, mis tähendas, et osakond oli ilmselgelt alakomplekteeritud ega saanud enam talle pandud ülesannetega hakkama. Üsna pea pärast A. M.a ja M. M.a LMO peaspetsialisti ametikohale teenistusse võtmist vastavalt 06.05.2009.a ja 30.06.2009.a, sai selgeks et kaks uut ametnikku suudavad lisaks neile pandud tööülesannete täitmisele efektiivselt täita ka seni kaebaja teenistusülesannete hulka kuuluvaid ülesandeid.

4.2 Üks ametnik võeti tõepoolest faktiliselt teenistusse pärast seda, kui kaebajale oli juba teatatatud tema ametikoha koondamisest. Nimelt võeti MKM kantsleri 28.07.2009.a käskkirjaga nr 129-p teenistusse LMO peaspetsialisti ametikohale alates 03.08.2009.a R. H.. Selle ametnikuga aga oli saavutatud kokkulepe teenistusse võtmise kohta juba juuli algul (R. H. 09.07.2009.a avaldus, mille on kinnitanud MKM kantsler).

4.3 ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Antud juhul on tegemist kokkuhoiu vajaduse tõttu teenistuse ümberkorraldamisega, millega seoses vähendati asutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu – koondatud ametniku ülesanded pandi teistele ametnikele. Seega on kaevatav käskkiri ATS § 116 lg-ga 1 kooskõlas.

4.4 ATS § 116 lg 6 kohaselt ametnikku ei vabastata koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Paraku ei olnud võimalik teist ametikohta kaebajale pakkuda. LMO-s olid kõik olemasolevad ametikohad nõuniku ametikoha koondamise otsustamise ajaks juba täidetud. Kuigi üks peaspetsialisti ametikoht ei olnud küll faktiliselt täidetud, oli juba tükk aega varem teada ning seda enne kaebaja nõuniku ametikoha koondamise otsustamist, et see ametikoht kohe täidetakse – R. H.ga oli olemas vastav kokkulepe.

4.5 Tulenevalt ATS § 116 lg 2 mõttest on ametiasutusel õigus ametikoha koondamisel valida allesjäävatele ametikohtadele paremate teenistusnäitajatega isikud. Vastavaid näitajaid on pädev hindama ametiasutus ise. R. H. näol on tegemist kogenud ametnikuga, kes varasemalt on pikaaegselt LMO-s juba töötanud – 05.02.2003.a kuni 09.04.2007.a, omades seega pikemat staaži kui kaebaja. MKM hindab R. H. teenistusalaseid näitajaid paremateks kaebaja omadest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjustel rahuldada.

5.1 Asjas puudub vaidlus selles, et kaebajale koondamisest etteteatamise ajal oli LMO teenistujate koosseisus täitmata üks peaspetsialisti ametikoht. Vastustaja väitel ei olnud tegemist vaba ametikohaga, kuivõrd see ametikoht oli MKM kantsleri poolt lubatud R. H.le, kes oli 09.07.2009.a esitanud avalduse sellele ametikohale asumiseks (tl 60). Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kirjalikus vastuses kaebusele tunnistab vastustaja ka ise, et üks peaspetsialisti ametikoht ei olnud kaebajale koondamisest etteteatamise ajal LMO-s täidetud (tl 21p). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist oli täitmata ametikohaga, siis oli tegemist vaba ametikohaga, mida saanuks ja tulnuks kaebajale pakkuda vältimaks tema teenistusest vabastamist. R. H. poolt 09.07.2009.a kõnealusele ametikohale asumiseks avalduse esitamine ja MKM kantsleri poolt temale antud lubadus ei muuda koosseisulist vaba ametikohta täidetuks ega välista ATS § 116 lg-st 3 tulenevat ametniku teenistusest vabastamise õigust omava isiku kohustust pakkuda seda ametikohta ametnikule, kes kuuluks koondamise tõttu vabastamisele, vältimaks viimase teenistusest vabastamist.

Seonduvalt vastustaja poolt nii kirjalikus vastuses kaebusele, kui kohtuistungil rõhutatud MKM kantsleri ja R. H. vahelise kokkuleppega märgib kohus, et ametniku teenistusse võtmiseks ei piisa kokkuleppest, vaid ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega (ATS § 19). Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirja või korraldusega (ATS § 24 lg 1). Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et otsus R. H. teenistusse võtmise kohta tehti kaebajale koondamisest etteteatamisest ajaliselt hiljem. Nimetatud asjaolu nähtub MKM 28.07.2009.a käskkirjast nr 129-p „R. H. teenistusse võtmine“, millega R. H. nimetati alates 03.08.2009.a LMO peaspetsialisti ametikohale (tl 35p).

5.2 Vastustaja poolt kohtuistungil tehtud viide ATS § 116 lg-le 2 ja väide, et ta hindas R. H. teenistusalaseid näitajaid kaebaja omadest paremateks, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Nimelt oli kaebajale tema teenistusest vabastamisest seoses koondamisega teatatud enne R. H. teenistusse võtmist (vt käesoleva otsuse p 5.1). Nimetatud põhjusel ei saanud R. H. kuuluda nende isikute ringi, kelle suhtes teenistusse jäämise eelisõiguse küsimust seoses koondamisega sai lahendada.

Lisaks märgib kohus, et asjas puuduvad ka igasugused andmed selle kohta, et vastustaja poolt kohtuistungil väidetud kaebaja ja R. H. teenistusalaste näitajate võrdlemist oleks teenistusest vabastamise otsustamisel üldse toimunud. Kohtuistungil esitatud teenistusstaažide võrdlus ei kujuta endast teenistusalaste näitajate võrdlust, kuivõrd teenistusstaaž ei ole teenistusalane näitaja. Pealegi kuulub ATS § 116 lg 2 kolmas lause kohaldamisele üksnes juhul, kui esimeses või teises lauses sätestatud eelistatud isikud ametikohtade täitmiseks puuduvad.

5.3 ATS § 116 lg 3 kohaselt ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. ATS § 116 lg 3 eesmärk on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel (RKHKo nr 3-3-1-14-00 p 7; nr 3-3-1-48-00, p 3). Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et vastustaja kaebajale teist vaba ametikohta ei pakkunud. Nimetatud asjaolu nähtub MKM asekantsleri kantsleri ülesannetes 24.07.2009.a kirjast kaebajale „TEADE Teenistusest vabastamise kohta“ (tl 5). Kuivõrd vastustaja kaebajale LMO teenistujate koosseisus olemasolevat vaba peaspetsialisti ametikohta ei pakkunud, siis rikkus ta ATS § 116 lg 3 sätestatud kohustust, mistõttu teenistussuhte lõpetamine ATS § 116 lg 1 alusel on ebaseaduslik.

5.4 Eeltoodud põhjustel on kaebaja teenistusest vabastamine toimunud õigusvastaselt, mistõttu kaevatav käskkiri kuulub tühistamisele, kaebaja viivitamatult teenistusse ennistamisele ning samuti tuleb kohustada vastustajat maksma kaebajale välja tema tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest (ATS § 135 lg 1 ja § 160 lg 4).

Vastustajal tuleb kindlaks teha teenistusest sunnitult puudutud aja eest kaebajale makstava tasu suurus (halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 3). Kooskõlas ATS § 135 eesmärgiga tuleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu hulgast maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti üldakti alusel (vt RKHKm nr 3-3-1-41-99, p 4).

6. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud.

Indrek Paukštys Kohtunik