Legislator Case Law & Legislation
2-09-69703/6 AI generated

2-09-69703/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-09-69703/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Resolutsioon Välja mõista K R elatis igakuiselt 3000.- krooni alates 22.12.2009 Ž Š kasuks kuni tütre L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Edasikaebamise kord K R võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Legislator headnote

AI generated

2-09-69703/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Keywords

AI generated
child protection costs childcare costs deduction reduction of child maintenance living expenses child benefit eligibility paternity allowance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Tõlk A Š

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-69703

Tsiviilasi Ž Š hagi K R vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 36 000.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Ž Š, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxxx x, kostja K R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxxx xxx x-xx

Kohtuistungi toimumise aeg xx.xx.xxxx

Resolutsioon Välja mõista K R elatis igakuiselt 3000.- krooni alates 22.12.2009 Ž Š kasuks kuni tütre L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord K R võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse peale võib Ž Š esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte abielust on sündinud xx.xx.xxxx tütar L. Poolte kooselu ja abielu lõppes xxxx. Laps elab hageja juures, kostja sellest ajast lapse ülalpidamiskulusid kandnud ei ole. Hageja soovib tagada lapsele stabiilse ja normaalse arengu ning elu. Väljamõistetud elatis kataks osa kuludest lapse riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 4000.- kr kuus lapse ülalpidamiseks. Kohtuistungil vähendas hageja elatise suurust 3000.- kroonile.

Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli ta isiklikult kätte saanud, mida kinnitab allkiri väljastuslehel.

Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse L isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse §

100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Elatis kuulub väljamõistmisele päevast, mil hageja esitas avalduse Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik