2-10-22081/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

23. juuli 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-22081 M.P. versus T.K. Hagi ese elatis lapse ülapidamiseks Hagi hind

10 125 krooni Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Asja lahendamine lihtmenetlus Hageja M.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx x-x, xxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx) Kostja T.K. (isikukood xxxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1. M.P. hagis T K vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada hagi ja välja mõista T K elatis 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni kuus tütre L K ülalpidamiseks M.P. kasuks alates 11. mai 2010 kuni tütre L K (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxxxxx xxxx. Muud otsustused

2. Seoses otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 määrata elatise maksmine kalendrikuu eest ette, hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele

3. Selgitada:

3.1 Menetluskulu asjas ei ole;

3.2 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 eurot on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega telefonitsi;

3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.4 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

2

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused

1.1. Hageja nõue (hagi ese) ja faktilised asjaolud (hagi alus) Hageja on esitanud kohtule esialgselt 11. mail 2010 hagi elatise nõudes 2 175 krooni kuus. Hageja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamisest piisavalt osavõtnud. Menetluse käigus on hageja piirdunud elatise nõudega 1 125 krooni kuus.

2. Kostja põhjendused

2.1. Kostja seisukoht nõudes Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja nõuet elatises. Kostja väitel esineb asjaolu, et tema tasub igakuiselt lasteaiamaksu 700 krooni ja viib lasteaeda talvekartulid. Samuti varustab hagejat kartulite ja muude aiasaadustega ning küttepuudega. Kostaja on pidanud võimalikuks elatise maksmist rahaliselt 1 125 krooni kuus.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käik TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Kohus võib lihtmenetluses (TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3). Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses.

3.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtulik vaidlus tuleneb ülalpidamisnõudest. Ülalpidamisnõude lahendamisel tuleb kohaldamisele hagi esitamisel kehtinud perekonnaseadus (PKS) ja alates 01. juulist 2010 kehtiv uus PKS.

3.2.1. Õiguslik regulatsioon kehtiva PKS järgi Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96 (Ülalpidamist andma kohustatud isikud). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99 (Ülalpidamise ulatus). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis). Kehtiva PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja

3 kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatist alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101 (Elatis alaealisele lapsele). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb PKS § 102 (Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise maksustamist tulumaksuga on käsitletud tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 19 (Elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised). Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele, ja elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi (TuMS § 19 lg 1).

3.2.1. Õiguslik regulatsioon enne 01. juulit 2010 kehtinud PKS järgi PKS § 61 (Elatis lapsele) lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest (PKS § 61 lg 2). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 61 lg 5). PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Poolte kooselust on sündinud 27. detsembril 2005 tütar Laura Kuldsepp. Tütar elab ema juures. Pooled elavad lahus. Pooltevahelises vaidluses omab tähtsust asjaolul, et kostja on lapse ülalpidamises osalenud ja lubanud teha seda ka edaspidi. Hageja on nõustunud asjaoluga, et kostja toetab teda lapse ülapidamisel mitterahaliselt ja rahaliselt 1 125 krooni kuus. Kuna pooled jõudsid menetluse käigus elatises lapse ülalpidamiseks ühistele seisukohtadele, siis ei ole kohtul vajalik oma arutluskäiku täiendavalt põhjendada. Tulenevalt poolte kohtule esitatud seisukohtadest ja asjaoludest on põhjendatud elatise maksmine hagejalt kostjale lapse kohta 1 125 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule, s. o alates 11. mai 2010. Asja lahendamise õiguslikeks alusteks on kehtinud PKS § 61 lg 5 ja 6 ning kehtiv PKS § 102 lg 2.

3.4. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb TsMS § 164 (Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 sätestatu kohaselt ülapidamisasjas

4 võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus asjas menetluskulu ei tuvastanud. Võimalik esinev menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

3.5. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Toomas Lillsaar

Kohtunik