2-09-71839/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Tsiviilasi nr 2-09-71839
Legislator headnote
AI generated2-09-71839/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 Tsiviilasi nr 2-09-71839
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 Tsiviilasi nr 2-09-71839
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.07.2010. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-71839 Tsiviilasi Hxxxxx Kxxxxx hagi Rxxxx Kxxxx-Kxxxxxxvastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Hxxxxx Kxxxx (sünniaeg xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Johanna Korhonen (AB Aivar Pilv Tartu osakond, asukoht Turu 2 Tartu 51014); Kostja: Rxxxx Kxxxx-Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat Sirje Must (AB Sirje Must, asukoht Õpetaja 9 Tartu 51003) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 26.04.2010.a RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja Hxxxxx Kxxxxx ja kostja Rxxxx Kxxxx-Kxxxxx vahel 01.06.2010.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxx) ostjad Mxxxxx Kxxx ja Ixxxxx Kxxxxx kohustusid Kinnistu müügilepingu p 5.1. alusel kandma müügihinna järgmiselt: 1.1.1 418 125 krooni Swedbank AS vahekontole nr 221011367058 selgitusega „Rxxxx Kxxxx-Kxxxxxlaenuleping nr 08-125924-EL ennetähtaegne tagastamine“; 1.1.2 286 875 krooni Rxxxx Kxxxx-Kxxxxx kontole 1100251978; 1.1.3 150 000 krooni Hxxxxx Kxxxxxxkontole 221026177893 ja 1.1.4 35 000 krooni Uus Maa Tartu kontole 221024669578. 1.2. Hagejal ja kostjal ei ole tsiviilasjast 2-09-71839 tulenevalt üksteise vastu ühtegi pretensiooni.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-71839 menetlus Hxxxxx Kxxxxx hagi Rxxxx
2 Kxxxx-Kxxxxx vastu ühisvara jagamiseks.
Menetluskulude jaotus: 1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Tagastada Hxxxxx Kxxxxx arveldusarvele nr 221026177893 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni. 3. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord: Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv 400 krooni.
Asjaolud ja menetluse käik Hxxxxx Kxxxxxesitas 31.12.2009. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Kxxxx-Kxxxxx vastu ühisvara jagamiseks. Pooled olid 26.04.2010.a toimunud kohtuistungil valmis ühisvarasse kuuluva kinnistu müüma ja jagama saadava raha. Kohus lükkas asja arutamise edasi.
25.06.2010. a esitasid poolte esindajad kohtule poolte vahel 01.06.2010. a sõlmitud kompromissi. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kompromissis kinnitasid pooled, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et
3 kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kohtu poolt kompromissi kinnitamise korral lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.
Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud RM kontole 221023778606 (viitenumber 2900072699) riigilõivu järgmiselt: - 06.01.2010.a 15 000 krooni; - 07.01.2010.a 535 eurot; - 07.01.2010.a 110 eurot (t lk 26-29). Kui arvestada euro kurssi 07.01.2010.a, on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 25 092 krooni. Hagilt tuli tasuda riigilõivu 25 000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 12 500 krooni tagastada. Kohus selgitab ka, et enamtasutud riigilõivu tagastamiseks võib hageja esitada täiendava taotluse.
Maimu Laumets Kohtunik