2-10-16004/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

*

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

1.1.Välja mõista kostja M.B.`lt hageja A.B. kasuks lapse Darja Boitśenko ülalpidamiseks 2500 (kakstuhat viissada) krooni kuus alates hagi esitamisest 06.04.2010 kuni tema täisealiseks saamiseni 07.05.2015 1.2. Elatise tasumisel arvestada,et kostja poolt on hagejale igakuiselt juba tasutud 2175 krooni alates aprillist 2010. Määratud elatise summast vähem makstud elatise võlg perioodi eest aprill kuni juuni 2010 on 975 krooni.

1.3.Jätta rahuldamata A. B. taotlus elatise väljamõistmiseks enne hagi esitamist üks aasta tagasiulatuvalt 3000.-krooni kuus

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda 3. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse Kohtuasja number 2-10-16004 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi

Hagi hind A.B. hagi M.B. vastu elatise nõudes. 27 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 08. juuli 2010

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A.B. ( IKxxx, xxx

M.B. ( IK xxx, elukoht; xxx)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavaldus ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu menetluses on A.B. hagi M.B. vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt laps on hageja ülalpidamisel ja kostja last materiaalselt ei toeta pea kaks aastat. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapsele summas 3000 krooni kuus. Hageja palub hagi rahuldada tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

2. Kostja oma vastuses osaliselt ei tunnista hagi elatise väljamõistmise nõudes. Kostja on nõus maksma elatist tütre ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus. Kostja leiab, et ta on täitnud oma tütre ülalpidamiskohustust. Kostja juhib oma vastuses tähelepanu sellele, et neil oli hagejaga suuline kokkulepe, mille kohaselt tasus kostja hageja kasutuses oleva auto liisingut igakuiselt summas 3788 krooni . Kuna kostja tasus auto liisingu makset, siis hageja oli nõus, et kostja ei tasu elatist. Alates aprillist 2010 tasub kostja hagejale elatist 2175 krooni kuus. Kostjal on ülalpidamisel alaealine poeg O. B. ( sündinud xxx) . Kostja palub hageja nõue elatise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt summas 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest ning menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtuistung 08. juulil 2010

3. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et neil oli tõesti kostjaga kokkulepe auto kasutamise osas ning autot kasutas hageja ainult lapse huvides. Auto võeti hagejalt ära aprillis 2010. Kostja väitis istungil, et ta on maksnud lapsele elatist aprillist 2010 summas 2175 krooni. Kostja ei ole nõus, et hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist. Kostja on nõus elatist maksma tütrele 2500 krooni kuus, kui hageja loobub üks aasta tagasiulatuvalt elatise nõudest. Hageja tunnistas, et kostja maksis hagejale elatist aprillist 2010 summas 2175 krooni kuus.

Kohtuotsuse põhjendused

4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuni 01.juulini 2010 kehtinud Perekonnaseaduse(PkS )§ 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Ka alates 01.juulist 2010 kehtiva PkS § 97 sätestab ,et alaealine laps on õigustatud ülalpidamist saama . Ülalpidamist andma kohustatud isikute loetelu on sätestatud PkS § -s 96 . Need on täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on kostja kohustatud lapse isana kui esimese astme üleneja sugulasena oma lapsele ülalpidamist andma. Seda on kohustatud tegema ka lapse ema .

Kuni 01.juulini 2010 kehtivas PkS-s elatis lapsele määrati kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning vanema varalise

seisundi või lapse vajaduse muutumisel võis kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 2 ja 3).

Alates 01.juulist 2010 kehtiv PkS §99 sätestab , et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

PkS § 101 lg.1 sätestab , et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See oli sätestatud ka kuni 01.juulini 2010 kehtivas PkS § 61 lg. 4. Kuupalga alammäär on 2010. aastal 4350 krooni, elatise miinimummäär ühe lapse kohta seega 2 175 krooni kuus.

Vastavalt kehtinud PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatishagi on esitatud varem kehtinud PkS kehtivuse ajal 06.04.2010 a ning kohus mõistab elatise välja alates 06.04.2010. PkS § 70 lg 2 nägi ette võimaluse mõista elatis välja hageja nõudel kuni 1 aasta enne elatisehagi esitamist kohtusse kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

Kostja ei ole nõus tagasiulatuvalt elatist maksma , kuna ta sisuliselt andis lapsele elatist makstes tema mobiiltelefoni arved ning võimaldades ainult lapse huvides hageja poolt auto kasutamist ,mille liisingut tasus kostja. Hageja ei eita neid kostja poolt tehtud kulutusi lapse huvides. Liisingumakse suuruseks kuus oli 3312 krooni (tl 17 SEB Ühisliisingu kapitalirendi tasumise tõend)ja kostja tasus seda regulaarselt kuni aprillini 2010. Lapse igakuised mobiiltelefoni arved on ca 150 krooni. Hageja ei vaidlusta kostja poolt lapse huvides aasta enne hagi esitamist kostja poolt lapse huvides tehtud kulutusi, mille tegemine osaliselt jätkub ka peale hagiavalduse esitamist ja perioodil ,kui kostja maksab hagejale lapse ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus .Kostja tasub tema poolt tütrele ostetud mobiiltelefoni arveid, samuti on kostja tasunud oma lapse D. B. elukindlustusmakseid, mida kohus saab arvestada kui kostja hea tahte väljendust. Kostjal on ka teine laps O. B., sünd. xxx(sünnitunnistus t/l 24 ), kelle ülalpidamiskohustus samuti lasub kostjal. Kohus leiab , et kui kostja tasub igakuiselt hagejale tütre D. ülalpidamiseks 2500 krooni kuus ja jätkab lapse telefoniarvete ning elukindlustusmaksete tasumist, on summa 2500 krooni kuus tasumine hagejale esialgu piisav. Juhul kui D. B. jätkab spordiklubis Fööniks treeninguid (tõend tl 4)ning see toob hagejale kaasa suuremaid püsikulusid , on hagejal võimalik taotleda kohtult vastavat tõendusmaterjali esitades elatise suurendamist. Hageja saab siinkohal tugineda 01.07.2010 kehtima hakanud PkS § 99 lg. 2 : ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ,sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka temas kasvatamise kulutusi. Kui vanemate varaline seisund muutub , on võimalik väljamõistetud elatise suuruse muutmist kohtult taotleda nii hagejal kui kostjal.

Kohtuotsuse viivitamatu täitmise otsustas kohus tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 467-le .

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Marge Tamme kohtunik