2-09-61241/15 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-09-61241

Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 21.juuli 2010.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61241 Tsiviilasi X AS hagi V. T. vastu tasumata maksete väljamõistmise nõudes Menetlusosalised Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Hageja lepinguline esindaja : E. P. (jurist) Kostja : V. T. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463- §466 ja §661, kohus m ä ä r a s :

Kinnitada X AS ja V. T. vahel 19.juulil 2010.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:

1. V. T. tasub hagis toodud nõudeperioodil tekkinud põhivõla ja viiviste katteks kümme tuhat üheksakümmend üheksa (10 099) krooni 25 senti ja menetluskulude katteks riigilõivu summas seitsesada (700) krooni (s.o. 50% hageja poolt tasutud riigilõivust) alljärgnevalt : alates 30.juulist 2010.a. (kaasa arvatud) ja edaspidiselt iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks – üks tuhat (1 000) krooni, kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Summad kannab V. T. X AS arvelduskontole nr.xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr.2-09-61241, seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

Tagastada X AS-ile (a/k xxxxxxxxxxxx) hagiavalduse esitamisel tasutud (17.11.2009.a.; nr.19121) riigilõivust pool summat, see on seitsesada (700) krooni, märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-09- 61241, riigilõivu osaline tagastamine“.

Poolte poolt asja menetlemisel kantud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda.

Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD Menetluse käik 20.11.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud X AS hagi V. T. vastu, milles hageja nõuab kostjalt perioodil 01.04.2008.a. kuni 31.10.2009.a. tekkinud kommunaalmaksete võlgnevuse, halduskulu, hooldustasu ja remondireservi maksete summas 6 679.05 krooni ja viivise, s.o seisuga 18.11.2009.a. summas

3 420.20 krooni, väljamõistmist /tl.1-2/. Poolte taotlus 20.07.2010.a. on kohtule laekunud poolte vahel 19.07.2010.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning menetluskulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes. Kompromissilepingus on hageja esitanud menetluskulude taotluse, milles palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 700 krooni. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele.

Kompromissi vastuvõtmine ja kinnitamine Kohus on 08.06.2010.a. korraldatud eelistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on eelistungil avaldanud valmisolekut pidada sellekohaseid läbirääkimisi ja –teostama toiminguid lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. 20.07.2010.a. on kohtule laekunud poolte vahel 19.07.2010.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises (s.o. kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ja tasumise tingimustes) ning menetluskulude jaotuses. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi.

Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 26/05-197) §428 lg.1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.

Menetluskulude jaotus TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ lg.1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 400 krooni /tl.6/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 700 krooni. Kuna pooled on kompromissilepingus kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude mahu ning pooled ei ole taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, tuleb poolte poolt asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda.

A.Kaldma kohtunik 21.07.2010.a.