2-10-10020/17 · 2-10-10020/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Legislator headnote

AI generated

2-10-10020/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu

Kohtukoosseis

koosseis

kohtunik

ohtunik

ohtunik Sirja Tooming

Sirja Tooming

Kohtuotsuse

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

20.juuli

juuli

juuli 20

2010.a

0.a

0.a.,

.,

., Rakvere Kohtumaja

Rakvere Kohtumaja

Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

, Rakvere Rohuaia 8

Tsivii

Tsiviilasja number

lasja number

2-10

10-10020

10020

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi OÜ Leelepi ja J

Swedbank Liising AS hagi OÜ Leelepi ja J P

P

P ’u

’u

’u vastu

vastu

vastu võla

võla

tasumise

tasumise nõudes

nõudes

nõudes. . . .

Hagi hind

91 681 krooni ja 34 senti

681 krooni ja 34 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Hageja: Swedbank

Swedbank

Swedbank Liising

Liising

Liising AS

AS

AS, reg.kood 10434248

, reg.kood 10434248

, reg.kood 10434248, asukoht

, asukoht

Lii

Liivalaia 8, Tallinn 15040, Harju

valaia 8, Tallinn 15040, Harju

valaia 8, Tallinn 15040, Harjumaa,

maa,

esindaja

esindaja E

E

E V

V

V , , , , asukoht

asukoht

asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040,

Liivalaia 8, Tallinn 15040,

Harjum

Harjumaa.

aa.

Kostjad

Kostjad:

1. OÜ Leelepi, reg.kood 11188294, asukoht

1. OÜ Leelepi, reg.kood 11188294, asukoht xxxx

xxxx

2.

2. 2. J P

J P

J P, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxxx

xxxxx

Eelmenetluses

20.

0.

0.07

07.2010.a.

.2010.a.

RESOLUTSIOON

Rahuldada

Rahuldada Swedbank Liising AS hagi OÜ Leelepi ja

Swedbank Liising AS hagi OÜ Leelepi ja

Swedbank Liising AS hagi OÜ Leelepi ja J P

J P

J P’u

’u

’u vastu

vastu

vastu võla tasumise nõudes

võla tasumise nõudes

nõudes

nõudes tervikuna.

tervikuna.

Välja mõista

Välja mõista Osaühingul

Osaühingul

Osaühingult Leelepi

t Leelepi

t Leelepi ja

ja

ja J P

J P

J P’ult solidaarselt

’ult solidaarselt

’ult solidaarselt Swedbank

Swedbank

Swedbank Liising

Liising

Liising AS

AS

AS kasuks ja

kasuks ja

võlgnevuse katteks

võlgnevuse katteks kokku

kokku

kokku 91 681

91 681

91 681 (

( (

(üheksakümmend üks

üheksakümmend üks

üheksakümmend üks tuhat

tuhat

tuhat kuus

kuus

kuussada

sada

sada kaheksa

kaheksa

kaheksakümmend

kümmend

üks)

üks) krooni ja

krooni ja

krooni ja 34

34 senti

senti

senti.

Jätta menetluskulud kostjate kanda

Jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt.

.

M

Määrata hageja

äärata hageja

äärata hageja menetlus

menetlus

menetluskulude

kulude

kuludeks kokku

ks kokku

ks kokku 10 000

10 000

10 000 (k

(k

(kümme

ümme

ümme tuhat)

tuhat)

tuhat) krooni

krooni

krooni ning mõista see

ning mõista see

summa

summa solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt välja

välja

välja Osaühingult Leelepi

Osaühingult Leelepi

Osaühingult Leelepi ja

ja

ja J P

J P

J P’ult

’ult

’ult Swedbank

Swedbank

Swedbank Liising

Liising

Liising AS

AS

AS kasuks

kasuks

kasuks ja

ja

menetluskulude katteks

menetluskulude katteks.

.

Välja mõista

Välja mõista solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt Osaühingu

Osaühingu

Osaühingult Leelepi

lt Leelepi

lt Leelepi ja

ja

ja J P

J P

J P’ult

’ult

’ult Swedbank

Swedbank

Swedbank Liising

Liising

Liising AS

AS

AS kasuks

kasuks

viivis

viivis protsendina põhinõudelt 91

protsendina põhinõudelt 91

protsendina põhinõudelt 91 681 krooni ja 34 senti alates 09

681 krooni ja 34 senti alates 09

681 krooni ja 34 senti alates 09.0

.0

.06.2010.a. kuni põhinõude

.2010.a. kuni põhinõude

täitmiseni ja

täitmiseni ja menetluskuludelt 10 000 krooni

menetluskuludelt 10 000 krooni

menetluskuludelt 10 000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse

täitmiseni

täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

ÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

K

Kohtu

ohtu

ohtuotsus toimetatakse kätte

otsus toimetatakse kätte

otsus toimetatakse kätte pooltele

pooltele

pooltele.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tart

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

u Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14

14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isikl

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

ikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja la

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

hendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg.6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Tsiviilasi nr. 2-10-10020 Swedbank Liising AS hagis OÜ Leelepi ja J P’u vastu 94 431

krooni ja 78 senti nõudes on kohtule saabunud TsMS § 486 alusel maksekäsu kiirmenetluse

hagimenetluseks muutumise tõttu, kuna võlgnikud on maksekäsu kiirmenetluses esitanud

vastuväite.

Pärnu Maakohtu 26.05.2010.a. määrusega on maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev

nõue üle antud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

TsMS § 487 lg. 1 kohaselt kohus kohustas avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu

kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Hagiavaldus saabus 08.06.2010.a.

Hagiavalduse kohaselt 11.01.2007.a. sõlmisid AS Hansa Liising Eesti, uus ärinimi

Swedbank Liising AS ja kostja OÜ Leelepi liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto xxxx,

2,4, ehitusaasta 2002. Hageja andis vara 11.01.2007.a. üle kostjale, kes kohustus hiljemalt

järgmisel päeval sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning kohustus

maksma kindlustusmakseid koos intressiga ja vastavalt maksegraafikule. 11.01.2007.a.

sõlmisid hageja ja kostja J P käenduslepingu, mille kohaselt J.P kohustus tagama solidaarselt

Osaühinguga Leelepi viimase poolt hagejaga sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste

kohase ja täieliku täitmise. Kostjad kohustust ei täitnud ja lepingust tulenev debitoorne

võlgnevus hageja ees on 16 240 krooni ja 61 senti. Lisaks tasus hageja kostja eest

kaskokindlustuse maksed. Lepingu üldtingimustest tulenevalt oli hagejal õigus leping üles

öelda. Kuna kumbki kostjatest lepingujärgset võlgnevust ei tasunud, ütles hageja

erakorraliselt lepingu üles. Kuna kostja OÜ Leelepi vabatahtlikult vara ei tagastanud, kasutas

hageja valduse taastamiseks OÜ Reeborn tasulist abi hinnaga 2 950 krooni. Vara tagastamisel

märgiti sõiduki visuaalsed puudused ja seejärel 28.05.2008.a. vara müüdi hinnaga 123 500

krooni. Hageja tasus vara realiseerimisel AS-le Saksa Auto müügieelse tehnilise ülevaatuse

eest 833 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 7 410 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei

katnud hageja lepingust tulenevat nõuet, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 91 681

krooni ja 34 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu

määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kostjatelt solidaarselt

välja mõista võlgnevus 91 681 krooni ja 34 senti. Lisaks palub hageja kostjatelt alates hagi

esitamisest välja mõista viivis protsendina põhinõudelt 91 681 krooni ja 34 senti kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras, jätta menetluskulud kostjate kanda,

mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas 10 000 krooni ning viivis

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1

sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1

p. 1, 4 ja 6, 102, 142 lg. 1, 145 lg. 1, 455 lg. 1-2 alusel.

Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – liisinguleping,

maksegraafik,

üldtingimused,

kindlustuslepe,

kaskokindlustuse

poliis,

käendusleping,

kinnitus, arved, kinnituskiri, teatis lepingu ülesütlemise kohta koos saatmist tõendava

kviitungiga, saadetud teatised, vara üle-andmise-vastuvõtmise akt koos lisadega, vara

müügiakt, arved, maksekorraldused, õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta, nõude

kalkulatsioon, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui

see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses.

Kohus 09.06.2010.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud

aadressil ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates

hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele

kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest.

Kostjad kohtule vastanud ei ole, kuigi 15.06.2010.a. on hagimaterjali kostjatele üleandmiseks

vastu võtnud kostja J.P ’u abikaasa, mida tõendavad kättetoimetamise teatised toimikus.

TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei

saada

tema

eluruumis

kätte,

loetakse

dokument

saajale

kättetoimetatuks

ka

kättetoimetamisega

tema

eluruumis

elavale

või

perekonda

teenivale

vähemalt

neljateistaastasele isikule. J.P on ühtlasi ka OÜ Leelepi seaduslik esindaja ja osaühingu kui

juriidilise isiku asukohaks on esindaja elukoht. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjatele

teadaolevaks.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14

päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Kostjatele on antud aega 30 päeva, mis täitus 16.07.2010.a.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS

§ 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga

kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja,

kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama

liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja

ksutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS 367 lg.

1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale

kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme

ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba

tasutud liisingumaksetega. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab

kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud

suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS §

94, võib nõuda ka sama suurt intressi.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjatelt

alates hagi esitamise päevast, milleks on 08.06.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni

välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461

lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise

summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui

kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

VÕS § 142 lg. 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja

ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg. 1 sätestab, et kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei

saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg. 2 järgi vastutab käendaja käendatava

kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede,

eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust

taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna mõlema kostja vastu solidaarselt.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 10 000 krooni, mis

tuleb kostjatelt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada

väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416

sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 367 sätteid ning

juhindus TsMS § 147, § 162, § 177, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468

lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 24.augustil 2010.a.

Nooremreferent

Merle Kaegas

2-10-10020/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text