2-09-7530/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2010, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19.07.2010.a. kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-7530

Hagi ese

OÜ Elios.gsa hagi AS AA-LAN vastu 72 659,07 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

67 470.32 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

Hageja OÜ Elios.gsa, registrikood 11319503,

postiaadress Savi 31-7, Tartu 50405; esindaja Raul

Täkker, E-post raul.gsa@hot.ee

-

Kostja

AS

AA-LAN,

registrikood

10273940,

postiaadress Rehe Hotell, Tõrvandi alevik, Ülenurme

vald , Tartumaa 61701

-

Kostja esindaja: vandeadvokaadi abi Peeter Viirsalu

(Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, Kaluri 2,

Tartu 51004; menetlus@varul.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes

TsMS § 4 lg 4, § 5 lg 1, § 230 lg 1,§ 435, § 436, § 438, § 439, § 442,

VÕS § 76 lg 1, § 108, § 635 lg 1, § 637

kohus

o t s u s t a s:

1. Rahuldada OÜ Elios.gsa hagi AS AA-LAN vastu.

2. Välja mõista AS-lt AA-LAN:

2.1. arve nr 8029 alusel tekkinud võlgnevus summas 67 470.32 krooni;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis summas 7106 krooni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud AS AA-LAN kanda.

4. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD (tl 15-20)

1. 2007. aasta detsembris sõlmisid OÜ Elios.gsa ja AS AA-LAN lepingu (tl 22-23), mille

punktis 1 loetleti hageja poolt teostatavad tööd, millest põhimahu moodustasid

küttesüsteemi projekteerimis- ja ehitustööd. OÜ Elios.gsa teostas ajavahemikus detsember

2007.a. kuni detsember 2008.a. AS-le AA-LAN kuuluvas Tartu linnas Vaksali 17a

ärihoones tehnosüsteemide projekteerimis- ja ehitustöid. Kuna tööde alustamisel puudusid

eriosade projektid ja eelarved, oli poolte vahel sõlmitud raamleping, milles oli välja

toodud tööde loetelu. Lepingule oli lisatud poolte poolt allkirjastatud ühe radiaatorkütte

püstaku maksumus (tl 24), milles oli välja toodud keskmine töö tunnihind ja üldkulude-

ning kasumimarginaal ja arvutamise skeem. Samuti lepiti suusõnaliselt kokku, et

esialgselt tehtud kalkulatsioonide alusel on küttesüsteemi kogumaksumuse ülempiir 2,3-

2,5 miljonit krooni.

2. Teostatud tööde eest tasumine toimus selliselt, et peale jooksva kuu lõppu esitas Elios.gsa

OÜ tellijale arve koos kalkulatsiooniga, milles olid välja toodud kuu jooksul teostatud

tööd, tegelikud töötunnid, mis olid läbi korrutatud tunnihinde ja kasumi- ning üldkulude

marginaaliga. A.Unt viibis igapäevaselt ehitusobjektil ning teostas jooksvat kontrolli

tehtavate tööde üle ja kooskõlastas jooksvalt kõik planeeritavad tööd. Viivitused arvete

tasumisel algasid 2008. aasta juunis. Nimetatud aasta juuni ja juuli arved tasus AS AA-

LAN alles 09.09.2008.a. Augustikuu arve oli 167 470.32 krooni, millest AS AA-LAN

tasus vaid 100 000 krooni 13.10.2008.a. Maksetega viivitamise põhjuseks tõi A.Unt

asjaolu, et ehitustöid finantseeritakse SEB Panga poolt etapiviisiliselt. Viimase etapi eest

tasumine toimub peale ehitustööde lõpetamist ning siis tasutakse kogu viimase perioodi

jooksul tehtud tööde eest.

3. Kuna hageja esitas iga kuu lisaks teostatud tööde arvele ja kalkulatsioonile ka

prognoositavate kulude vahearuande, oli kostjal täielik ülevaadeteostatud ning

planeeritavatest töödest. Oktoobris 2008 palus A.Unt hagejal teostada täiendavalt ka

osalisi vee- ja kanalisatsioonitorustiku montaažitöid, sissekolivate asutuste seadmete

ühendustöid ning paigaldada hoone tualettruumidesse sanitaartehnika. Ka siis esitati

kostjale kuu jooksul teostatud tööde loetelu, töötunnid ja selle alusel koostatud arve. 2008.

aasta detsembri alguses lõpetas hageja kõik tööd ja esitas A.Unt´ile lõppakti, võttes

aluseks esitatud arved. A.Unt väitis, et pangaga on probleemid ja ülekandega läheb aega.

Hiljem väitis A.Unt, et ei ole sellisel kujul esitatud aktiga nõus ning ta soovib kõikide

teostatud tööde eraldi väljatoomist. Nõutud akti esitas hageja detsembri lõpuks. Seejärel

leidis A.Unt, et teostatud tööde maksumused on liiga kõrged. Seepeale esitas hageja viie

ettevõtte käest küsitud kalkulatsioonid, millest nähtus, et hageja poolt küsitud hind oli kas

keskmine või alla keskmise. A.Unt ei olnud nõus ning väitis, et tema küsitud hinnad on

madalamad. Kirjalikku materjali A.Unt selle kohta ei esitanud. Kokkusaamisi lükkas

A.Unt pidevalt edasi, samuti ei esitanud ta omapoolseid pakkumisi võlgnevuse

likvideerimiseks või tekkinud olukorra lahendamiseks. Hageja pöördus 2009. aasta

detsembris advokaadibüroo IMG poole, kust saadeti kostjale võlanõue koos saldoteatise ja

tööde üleandmisaktiga. Vastuseks leidis A.Unt, et hoopis OÜ Elios.gsa on AS-le AA-

LAN võlgu. Seepeale esitas OÜ Elios.gsa maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse

sissenõudmiseks, millele AS AA-LAN esitas vastuväite.

KOSTJA VASTUS (tl 72-73)

4. 29.06.2009.a. esitas kostja oma vastuse. Kostja hagi ei tunnistanud ning selgitas, et ühe

püstaku maksumuse kalkulatsioon on tehtud koos materjalidega. Kalkulatsioonist on näha,

et püstak koosneb üheteistkümnest radiaatorist ja sealt saab välja arvutada ühe punkti

maksumuse. Pooled on kokku leppinud, et materjali tarnib sanitaartehnika kauplus FEB.

Kaupluse poolt esitatud arved tasus kõik AS AA-LAN. Kõikide lisatööde eest on vastavalt

OÜ Elios.gsa esitatud arvetele tasutud. Kuna kõik arved ei vastanud tegelikkusele, tasuti

mõned neist esialgu vaid osaliselt. 27.01.2009 esitatud selgitus küttesüsteemi tööde

vahekokkuvõttelt ja tööde prognoosilt on näha, et maksumuse sisse on arvestatud ka

materjali maksumus.

KOHTUISTUNG (07.10.2009.a., tl 86-87)

5. Hageja esindaja R.Täkker selgitas, et kalkulatsioon sai tehtud koos A.Unt´iga, kuna tema

soovis määrata tööde mahu ja eelarve. Oli konstruktiivne plaan, mida ehituse käigus

oluliselt muudeti – esialgu pidi hoonest saama hotell, hiljem tuli see aga ärihooneks ümber

projekteerida. Poolte vahel oli vaid üks kirjalik leping – raamleping. Suulised

kokkulepped olid tähtaegade osas. 2008. aasta detsembris lõpetati tööd ning hageja

töötajad lahkusid objektilt 08.12.2008.a. Käesolevaks ajaks on paigaldamata 10-15

radiaatorit, mis asuvad keldrikorrusel ruumides, mida ei kasutata. Kalkulatsioonil näidatud

hind (2,5 miljonit krooni) oli orienteeruvaks hinnaks. Hageja on kätte saanud

1 355 951,50 krooni. Augustist detsembrini 2008.a. tegi hageja kostjale tasuta tööd. Hagi

on esitaud esimese tasumata arve tõttu. Arve oli 167 000 krooni, millest tasuti 100 000

krooni. Hageja esindaja selgitas, et ühtegi summat ei ole arvetel ületatud, püstakute arv oli

tegelikkuses suurem, seda on projektilt näha. Samuti kinnitas hageja esindaja, et ühelgi

esitatud arvel ei sisaldu materjali maksumus.

6. Kostja esindaja A.Unt selgitas, et kalkulatsiooni oli vaja pangast laenu saamiseks.

Kalkulatsioonis on arvestatud nii tööde kui ka materjali hinda. Summa puudutas lisaks

keskküttele ka sanitaartehnilisi töid. Objektil on senini paigaldamata 18 radiaatorit.

Hageja esitatud arved sisaldavad ka materjali maksumust, kuid poolte vahel oli kokkulepe,

et materjali hangib kostja. Radiaatori maksumuseks tuleb 2500 krooni, kui see korrutada

radiaatorite arvuga, siis saab summa, mis on tööde maksumus ja mille kostja on hagejale

ära maksnud.

HAGEJA TÄIENDUSED (tl 90-105; 113-131)

7. Hageja esitas hagiavalduse täiendused 17.11.2009.a. Hageja selgitas, et lepingu

koostamisel selgus, et puudusid tehnovõrkude projektid. R.Täkker tegi ettepaneku

alustada projekteerimisega, et selle alusel koostada ehitustööde kalkulatsioon, mis oleks

aluseks lepingu koostamisel. Projekteerimine, kalkulatsiooni koostamine ja lepingu

vormistamine oleks aega võtnud ligikaudu 1,5-2 kuud, sellega ei olnud A.Unt nõus,

põhjendades mittenõustumist sellega, et ta oli sõlminud lepingu, mille kohaselt oli plaanis

2008. aasta jaanuaris avada hoone esimesel korrusel riidekauplus. Seetõttu lepiti kokku, et

alustatakse koheselt ehitustööde ja projekteerimisega paralleelselt. Leping allkirjastati

26.12.2007.a., töödega alustati 28.12.2007.a.

8. Kuna A.Unt soovis, et esmalt ehitatakse välja küttesüsteem jaanuaris kavandatud

kauplusesse, koostati kaupluse ruumides paiknevate küttepüstakute kalkulatsioon. Selle

alusel lepiti kokku püstaku maksumuses – 57 561,95 krooni, püstakute koguarvuks

määrati 36. Ühe püstaku maksumuse ja püstakute koguarvu korrutamisel saadav summa

on 2 072 230 krooni, mis jääb kokkulepitud eelarve piiridesse. Lepingu eesmärgiks oli

muuhulgas fikseerida Elios.gsa OÜ poolt teostatavad tööd ning asjaolu, et materjalid

hangib tellija (välja arvatud üldmaterjalid ja seadmed). Lepingus kokku lepitud tööd on

hageja teostanud, välja arvatud lepingu punktis 1.7 ja 1.8 nimetatud tööd osaliselt. AS-st

FEB hangitud materjalide eest tasus kostja, hagejale tekkisid sellest transpordikulud.

Materjalide üle pidas A.Unt´i nõudel ja saatelehtede alusel arvestust hageja. Lepingu

punktis 4 kokkulepitud ettemaksuarve alusel tasumist kasutati tegelikult vaid esimese

makse puhul. Edaspidi toimus arvete maksmine selliselt, et iga kuu lõppemisel esitas

hageja kostjale arve koos kalkulatsiooniga. Makseviisi muutus tulenes objekti

töökorraldusest. Objektil teostati erinevaid ehitustöid samaaegselt ja erinevatel korrustel.

Objekti valmidusastmed erinesid korruste ja hoone osade lõikes. A.Unt isiklikult jagas

alltöövõtjatele korraldusi, samuti viibis ta ise ehitusel. Pooled leppisid kokku, et teostatud

tööde eest tasutakse jooksvalt kuu lõppedes. Sellise metoodika alusel koostatud arvete eest

tasus kostja kuni juulini 2008.a. Käesolevaks ajaks on kostjal arvete alusel tasumata

466 079,02 krooni.

9. A.Unt on pangale koostatud kalkulatsiooni nimetanud arveks ja märkinud, et hageja oleks

justkui lisanud kostja poolt tasutud materjalid oma arvetele. Selline väide ei vasta aga

tõele, samuti ei ole võimalik sellist järeldust kalkulatsiooni põhjal teha.

10. Kuna küttesüsteemi püstakuid oli väga erinevaid, ei olnud võimalik lepingu

allkirjastamisel määrata kõikide erinevate püstakute arvu ega maksumust. Seetõttu

koostati ja allkirjastati jaanuaris avatava kauplusega seotud püstakute materjalide

kalkulatsiooni struktuur selliselt, et toodi eraldi välja materjalid, töö, üldkulud ja kasum.

Erinevate püstakute korral materjalide kogused muutusid. Kalkulatsiooni kohaselt oli

kostja kulutusteks ühele püstakule 28 922 krooni (materjalikulu) ning hageja kulutusteks

28 639.95 krooni. Kompromissile A.Unt´iga vähendati püstakute arvu 29-le. Lepingu

punkti 1.1 kohaselt oli eraldi tööna välja toodud küttesüsteemi projekteerimistööd

maksumusega 18 000 krooni. Tööde käigus tuli teha ümberarvutused ja uueks

maksumuseks lepiti kokku 25 000 krooni. Arve esitas hageja kostjale 28.11.2008, arve on

tänaseni tasumata. Küttesüsteemi magistraaltorustike montaažitööde kogumaksumuseks

kujunes tööde käigus 585 782,50 krooni. Summat ei olnud võimalik eelnevalt määrata,

kuivõrd magistraalide asukohad tuli määrata töö käigus, arvestades püstakute võimalikke

asukohti,

teiste

torustike

paiknemist

ja

ehitise

konstruktiivseid

piiranguid.

Kokkuleppeliselt

vähendati

ka

torustike

kogumahtu.

Projektijärgselt

on

magistraaltorustiku pikkus 1239 meetrit, tegelikult (tööde üleandmis-vastuvõtu aktis) aga

1150 meetrit. Küttesüsteemi töölehakkamiseks vajalike tööde teostamiseks kulus lisaks

95 584,17 krooni (lisandub käibemaks). A.Unt on nimetatud lisatöödega oma vastuses

osaliselt nõustunud (tl 74-75). Kostja ei ole kunagi varem pretensioone tööde osas

esitanud. Kõik tööd on teostatud A.Unt´i korralduste kohaselt ja tema järelevalve all.

Sanitaartehnika

montaažitööde

eest

on

tasumata

60 751,06

krooni.

Vee-

ja

kanalisatsioonitorustike ja –ühenduste montaažitööde eest on tasumata 73 112,75 krooni

(lisandub käibemaks).

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad

on kokku leppinud, ja praktikat, mil on nendevahelistes suhetes tekkinud. Praktikaks

kujuneb käitumine, mida mõlemad pooled teavad ja tunnustavad ja millest nad ühtemoodi

aru saavad. Kuna töövõtja esitas tellijale teostatud tööde arveid koos tööde kalkulatsiooni

ja kirjeldustega, mis tellija poolt üle kuue kuu jooksul tasuti, siis on mõistetavalt tegemist

poolte selge tahteavaldusega kujundada välja praktika, mille kohaselt tööde eest tasumine

toimub iga kuu lõpus faktiliselt teostatud tööde põhjal esitatud arvete ja kalkulatsioonide

alusel. Tööd on teostatud vastavalt lepingutingimustele ning tellija poolt faktiliselt ka

vastu võetud. Hagejale teadaolevalt on hoonele antud ka kasutusluba. Vaidlusi ei ole selle

üle, et töö on vastu võetud. Senisest pooltevahelisest usalduslikust suhtest ning hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt oli hageja õigustatud lootma, et kostja jätkab

lepinguliste suhete põhjal väljakujunenud praktikat ja tasub ka ülejäänud perioodi jooksul

teostatud tööde eest. Kostja ei ole seniajani tõendanud, et hageja tasunõue oleks

ebatavaline või ebamõistlik. Samas on hageja esitanud arvandmeid teiste analoogseid töid

teostavate äriühingute kohta. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja mõista kostjalt välja

saamata jäänud tasu 67 470,32 krooni ning viivitusintress 7106 krooni. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTUISTUNG (11.01.2010.a., tl 155)

12. Kostja kinnitas, et ei tunnista hagi. Hageja ei ole piisavalt tõendanud, et kostjal on

maksmata arveid. Materjali on kostja ise ostnud, seda ei saa arvetel kajastada.

Raamlepingu alusel ei ole töid teostatud. Hageja selgitas, et arvetel ei ole arvestatud

materjali maksumust. Ka kostjale edastatud hagi täienduses on hageja kõik korrektselt

lahti seletanud.

13. 18.01.2010.a. esitas hageja aktid 2008. aasta augustis töid teostanud isikutelt tööde

üleandmise-vastuvõtmise kohta hagejale; materjalidele ja transpordivahenditele tehtud

kuluarved 2008. aasta augustist summas 18 387 krooni. Samuti palus hageja tunnistajana

üle kuulata hageja töötaja M.K. ning määrata asjas ehitusekspertiis, et selgitada välja

hageja poolt teostatud tööde iseloom ja maht ning maksumuse orienteeruvad piirid (tl 159-

179).

KOSTJA SEISUKOHT (tl 189-194)

14. Hageja on esitanud 3 tööde üleandmisakti hageja ning erinevate eraisikute vahel. Hageja

leiab, et nimetatud aktidega on hagejal võimalik tõendada tööde teostamist Vaksali 17a

objektil. Kostjale jääb segaseks, kes on hageja poolt esitatud dokumendid allkirjastanud

isikud. Samuti ei ole viidatud dokumentidega hagejal võimalik tõendada oma nõude

aluseks olevate tööde teostamist Vaksali 17a objektil. Nähtuvalt hageja ning kostja vahel

sõlmitud töövõtu raamlepingu punktist 7 allkirjastavad pooled pärast töö etapi lõpetamist

üleandmise-vastuvõtmise akti. Lepingu punkti 5 kohaselt on allkirjastatud üleandmise-

vastuvõtmise akt ka tehtud tööde eest arvete esitamise aluseks. Käesolevas asjas on hageja

esitanud oma nõude kostja vastu väidetavalt kostja poolt osaliselt tasumata arve alusel

(arve nr 8029). Seega saab hageja oma nõuet kostja vastu tõendada mõlema poole poolt

allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise aktidega. Hageja seda tänaseni teinud ei ole.

15. Hageja on esitanud OÜ Randem hinnapakkumise Vaksali 17a tööde teostamiseks. Hageja

leiab, et viidatud tõend kinnitab tööde mahtu ning maksumust. Kostja leiab, et viidatud

äriühingu hinnapakkumine ei ole asjakohane tõend tõendamaks väidetavat tööde mahtu

ning maksumust Vaksali 17a objektil 2008.a. Nähtuvalt viidatud hinnapakkumisest on

Randem OÜ-le hinnapakkumise tegemiseks esitatud hageja tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt. Kostja toonitab, et käesoleval juhul puudub igasugune info selle kohta,

mis dokumendid hageja Randem OÜ-le hinnapakkumise koostamiseks esitas. Kostja ei

ole kunagi aktsepteerinud ühtegi hageja poolt koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti.

Samuti nähtub Randem OÜ hinnapakkumisest, et hageja esindaja R.Täkker on andnud

selgitusi Vaksali 17a tööde iseloomu ja mahu kohta. Eeltoodu viitab ilmekalt asjaolule, et

esitatud hinnapakkumine ei ole tõendina arvestatav, kuna selle koostamist on selgelt ja

üheselt suunanud hageja esindaja. Lisaks eeltoodule juhib kostja tähelepanu, et Randem

OÜ hinnapakkumine on kontrollimatuseni umbmäärane.

16. Hageja on esitanud erinevaid arveid, millega hageja soovib tõendada otseseid kulutusi

Vaksali 17a objektile kokku summas 18 387 krooni. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas

on viidatud tõendid käesolevas asjas olulised. Hageja ei ole täpsustanud, kas ta soovib

ülalviidatud väidetavate kulutuste hüvitamist summas 18 387 krooni kostjalt lisaks juba

hagis nõutule, või on esitatud arved olukorra iseloomustamiseks. Kui tegemist on

arvetega, millega hageja soovib kinnitada oma väidet, et ta teostas Vaksali 17a objektil

mingid konkreetsed tööd, mille eest tasumist hageja nüüd nõuab, ei ole viidatud arved

käesolevas tsiviilasjas kostja meelest tõenditena arvestatavad. Viidatud arved ei ole

kuidagi seostatavad hageja väidetavate töödega Vaksali 17a objektil. Hageja on ise

käsikirjaliselt viidatud arvetele kirjutanud “objekt: Vaksali 17a”.

17. Hageja taotletud tunnistaja ülekuulamist kostja ei poolda, kuna tegemist on hageja enda

töötajaga, mistõttu tema erapooletus on kaheldav. Kuna hagi aluseks on väidetavalt

tasumata arve, jääb arusaamatuks, kuidas saaks väidetav tunnistaja anda ütlusi selle kohta,

kas hagejal on õigus nõuda viidatud arve tasumist. Hageja taotletud ekspertiisi määramist

ei pea kostja samuti põhjendatuks. Hageja taotlusest nähtuvalt soovib hageja muuhulgas

eksperdi hinnangut selle kohta, mis on tema enda poolt Vaksali 17a objektil teostatud

tööde maht ja iseloom. Jääb arusaamatuks, miks on siinkohal vaja eriteadmistega isiku

arvamust. Pooltevahelisest lepingus on hageja poolt teostamisele kuulunud tööd

fikseeritud. Samuti nähtub lepingu punktidest 5 ja 7, et teostatud tööd tuli fikseerida

kahepoolses üleandmise-vastuvõtmise aktis. Seega ei ole siinkohal vajalik eriteadmistega

isiku arvamus, vaid hageja poolt konkreetsete ning lepingule vastavate tõendite

(üleandmise-vastuvõtmise aktid) esitamine.

KOHTUISTUNG (08.04.2010.a., (tl 200); 21.04.2010.a. (tl 202))

18. 08.04.2010.a. toimunud kohtuistungil tegi kostja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks,

kohus lükkas asja arutamise edasi ning andis pooltele aega kompromissläbirääkimisteks ja

määras uueks istungiajaks 21.04.2010.a. 21.04.2010.a. toimud istungil selgitas hageja

esindaja R.Täkker, et poolte vahel oli vaid üks kirjalik leping. Tööde kogumaksumus pidi

jääma 2,3 kuni 2,5 miljoni krooni piiresse. Hagi põhineb ühel, osaliselt tasumata arvel,

millele on lisatud ka kalkulatsioon. Kostja esindaja selgitas, et ei näe endiselt vajadust

ekspertiisi määramiseks. Muus osas jäid pooled varem avaldatud seisukohtade juurde.

Esitatud ekspertiisitaotluse jättis kohus rahuldamata, kuna ekspertiisiga ei ole võimalik

kindlaks teha arvete tasumist. Poolte nõusolekul kohaldas kohus 28.04.2010.a. määrusega

asjas kirjalikku menetlust ning kohustas pooli esitama täiendavad taotlused ja seisukohad

hiljemalt 15.05.2010.a. (tl 203).

19. 07.05.2010.a. esitas hageja täpsustused (tl 210-121). Püstakute koguarv on projektile

vastav – 34. Selle alusel on hagejal õigus raha saada. Seda enam, et istungitel on pooled

kinnitanud, et tööd on vastavalt projektile teostatud. Ühe püstaku maksumuseks

kalkulatsiooni kohaselt oli 57 561,95 krooni, püstakuid kujunes tegelikult 34, mitte nagu

36, nagu esialgu prognoositi. Hageja kulutused ühele püstakule olid 28 639,95 krooni,

kokku 973 758,30 krooni. Lisaks tegi hageja järgmisi töid: magistraaltorustike

montaažitööd (585 782,50 krooni + käibemaks), küttesüsteemi muud tööd (95 584,17

krooni + käibemaks), sanitaartehnilised montaažitööd (60 751,06 krooni + käibemaks),

muud vee- ja kanalisatsioonitööd (73 112,75 krooni + käibemaks), projekteerimistööd

(25 000 + käibemaks). Hageja töö on kokku (koos püstakute montaažitöödega)

maksumusega 1 965 230,27 krooni, millest kostja on tasunud 1 355 951,50 krooni.

Tasumata on 609 278,77 krooni. Küttesüsteemi ühe püstaku põhitöödeks kulus 28 639,95

krooni, lisatöödeks 24 949,18 krooni, kokku 1 822 030,52 krooni. Sama summa ulatuses

esitati arveid ka kostjale. See näitab veelkord, et hageja poolt teostati töid alla esialgselt

kokkulepitud piirsumma.

20. 11.05.2010.a. esitas kostja omapoolsed täiendused. Kostja selgitab, et hageja on esitanud

oma hagi tuginedes asjaolule, et kostja on jätnud tasumata osa hageja poolt esitatud arvest

(arve nr 8029). Jääb selgusetuks, miks omavad asjas tähtsust hageja poolt varasemalt

koostatud arved. Asjaolu, et hageja on kostjale varasemalt arveid koostanud ning kostja on

neid ka tasunud, ei õigusta kuidagi hageja poolt hilisemalt kostjale põhjendamatute arvete

esitamist ning nende tasumise nõudmist. Kuna hageja on kostja vastu esitanud hagi

tuginedes arvele nr 8029, peab hageja tõendama, et tal oli õigus just kõnealust arvet

esitada ning selle täielikku tasumist nõuda. Hageja seda tänaseni teinud ei ole.

21. Lisaks lepingule sõlmisid pooled ka lepingu lisa (tl 24), kus sätestasid ühe püstaku

maksumuse kalkulatsiooni, millest lähtudes kohustus kostja hagejale tööde eest tasuma.

Kõnealune püstak oli arvestusühikuks, mille alusel oli võimalik arvutada radiaatori

paigaldushind (küttepunkti maksumus). Radiaatori paigaldushind oli poolte kokkuleppe

kohaselt äärmiselt tähtis, kuna hageja ülesandeks töövõtu raames oligi sisuliselt

radiaatorite paigaldus hoones, millest tulenevalt oli kostja jaoks äärmiselt oluline teada,

palju maksab ühe radiaatori paigaldus. Vastavalt Vaksali 17a äri- ja büroohoone

küttesüsteemi põhiprojekti seletuskirjale (tl 106 jj), on radiaatorite koguarvuks hoones

märgitud 226. Kostja on 07.10.2009.a asjas toimunud istungil kinnitanud, et see

radiaatorite koguarv on õige (vt tl 86 pöördel). Täiendavalt on siinkohal oluline selgitada,

et mitte kõikides püstakutes (mida on põhiprojekti seletuskirja kohaselt kokku 34) ei

olnud radiaatoreid võrdne arv. Kostja selgitab, et mõnes püstakus võis olla näiteks 11

radiaatorit (nagu on toodud arvutuse aluseks olevas kalkulatsioonis), samas, kui teises oli

neid vaid 1. Sellest tulenevalt on hoone radiaatorite arv 226, mitte aga 374 nagu see oleks

11 radiaatori puhul püstakus. Kõnealust fakti tõendavad hoone kütteplaani joonised,

millest nähtub, et paljudes püstakutes on märkimisväärselt vähem radiaatorideid kui

kalkulatsioonis esitatud püstakus. Samuti on viidatud hoone kütteplaani joonistel näha, et

hoones on radiaatoreid kokku 226.

22. Lähtudes kalkulatsioonist, arvutasid pooled välja ühe radiaatori paigaldushinna

(küttepunkti maksumuse). Kalkulatsioonist nähtuvalt on ühe püstaku maksumuseks

määratud 57 561,95 krooni. Siinkohal on äärmiselt oluline märkida, et kalkulatsiooni on

sisse arvutatud ka materjali hind 30 922 krooni. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus

materjali hankima kostja. Samuti on hageja ka ise mitmel korral kinnitanud, et kogu

materjali ostis tõepoolest kostja. Seega ei ole võimalik materjali maksumust püstaku

kalkulatsioonis ning sellest tulenevalt ka ühe radiaatori paigaldushinna määramisel

arvestada, kuna hagejal puudub igasugune õigus nõuda kostjalt materjali hinda. Lähtudes

eeltoodust kujuneb püstaku hinnaks ilma materjalide hinnata 26 639,95 krooni (koos

käibemaksuga: 57 561,95 – 30 922). Kuna kalkulatsioonis toodud püstak koosneb 11

radiaatorist, siis kujuneb ühe radiaatori paigaldushinnaks koos toru paigaldusega 2 421, 81

krooni (koos käibemaksuga). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hoones on kokku 226

radiaatorit. Seega oli hagejal vastavalt lepingule õigus keskküttesüsteemi montaaži eest

saada 547 329,06 krooni (2 421,81 x 226, koos käibemaksuga), mis vastavalt

kalkulatsioonile sisaldas torude paigaldus, hageja tööraha, üldkulu ja kasumit. Kostja peab

siinkohal vajalikuks selgitada, et eeltoodust tulenevalt ei ole õige hageja väide, mille

kohaselt oleks hagejal justkui õigus nõuda kostjalt tasu vastavalt püstakute arvule, mitte

reaalselt paigaldatud radiaatorite arvule. Nimelt, kui lähtuda ainult püstakute arvust, siis

peaks kostja tasuma hagejale ka 148 (11 x 34 - 226) radiaatori eest, mida hageja ei ole

kunagi hoonesse paigaldanud. Selline tõlgendus on ilmselgelt ebaõige, kuna selle kohaselt

peaks kostja hagejale maksma töö eest, mida pole tehtud.

23. Kostja esitas näitena radiaatori paigalduse OÜ-s TET-KO 2007-2008.aastal. Radiaatori

paigaldus nimetatud ettevõttes nimetatud ajal maksis 600 krooni (1,5 x 400). Püstaku

torude paigaldus, arvestades, et püstak algas keldrist ning ulatus 5 korruseni (maksimaalne

kõrgus 20m) ja sisaldas kahte toru, maksis OÜ-s TET-KO 2007-2008.a 7200 krooni.

Võttes aluseks kalkulatsioonis toodud püstaku, saame, et OÜ-s TET-KO oleks 2007-

2008.a kõnealune püstak maksnud 13 800 krooni, millele lisandunuks käibemaks (11 x

600 + 7200). Seega oleks OÜ-s TET-KO ühe radiaatori paigaldushinnaks koos toru

paigaldamisega olnud 1 480,3572 krooni (koos käibemaksuga). Märkimisväärne on, et

vastavalt lepingule tasus kostja hagejale ühe radiaatori paigalduse eest koos toru

paigaldusega 2 421,81 krooni (koos käibemaksuga). OÜ TET-KO oleks Vaksali 17a

hoone

keskküttesüsteemi

montaaži

teostanud

416,72

krooni

eest

(koos

käibemaksuga). Samas, kui kostja tasus hagejale sama töö eest 547 329,06 krooni.

Lähtudes eeltoodust nõudis hageja oma töö eest märkimisväärselt kõrgemat hinda, kui oli

keskküttesüsteemi montaaži tööde hind lepingu sõlmimise ajal turul.

24. Lisaks eeltoodule on kostja hagejale tasunud ka trassi ehitustööde eest. Ka trassi

ehitamiseks vajalikud materjalid ostis kostja. Trassi ehitamise hinnas poolte vahel

kokkulepet ei sõlmitud. Kostja aktsepteeris trassi ehitamise hinna 300 krooni jooksev

meeter ning tasus vastavalt sellele arvestusele hagejale 1150 meetri trasside ehituse eest

kokku 407 100 krooni (koos käibemaksuga). Vastavalt OÜ TET-KO eelarve koostamise

normtundidele maksaks terastorust trassi paigaldamine 200 krooni (0,5 x 400) meeter.

Seega OÜ TET-KO oleks aastatel 2007-2008 paigaldanud 1150 meetrit trassi hinnaga 271

400 krooni koos käibemaksuga, seega on kostja tasunud hagejale trasside paigalduse eest

135 700 krooni rohkem, kui kostja oleks pidanud sama töö eest tasuma teisele turul

tegutsevale ettevõttele.

25. Eelarve võimalik piirsumma oli vajalik selleks, et saada pangast laenu (s.o. piiritleda

laenusumma, millega oleks võimalik vajalikud tööd teostada). Kõnealune piirsumma oli

üldine ning hõlmas kõiki hoones sees tehtavaid sanitaartehnilisi töid. Äärmiselt oluline on

tähele panna, et hageja ei teostanud kõiki sanitaartehnilisi töid, vaid üksnes keskküttetöid.

Seega ei saa viidatud eelarve võimalikku piirsummat käsitleda kui hageja poolt teostatud

tööde võimalikku eelarvelist mahtu. Hageja poolt teostatud tööde maht tulenes otseselt

poolte kokkuleppest ning kostja on hagejale tehtud tööde eest ka tasunud. Samuti on

oluline märkida, et pooltevaheline leping ei sätesta, et hageja poolt teostatavate tööde

mahu piirsummaks oleks olnud 2,5 miljonit krooni. Seega puudub poolte vahel mistahes

kokkulepe, mille kohaselt oleks hageja poolt teostatavate tööde piirsummaks määratud 2,5

miljonit krooni.

KOHTU SEISUKOHT

26. TsMS § 4 lg 4 esimese lause kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast

sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte

kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 08.04.2010.a. toimunud kohtuistungil

andis kohus pooltele aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks, tehes selleks istungis

vaheaja. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kohus lükkas nimetatud istungi ka edasi, et

pooled saaksid võimalikku kompromisslepingut arutada. 21.04.2010.a. teatasid pooled, et

ei saavuta mõlemat poolt rahuldavat kompromissi, seetõttu jätkas kohus asja sisulist

arutamist.

27. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid

2007.a. detsembris töövõtu raamlepingu. Lepingu punkti 1 kohaselt oli lepingu objektiks

Tartu linnas aadressil Vaksali 17a asuv ärihoone. Lepingu punktidega 1.1-1.9 määrati

kindlaks töövõtja kohustused nimetatud objektil. Vaidlusi ei ole ka selle üle, et töövõtja on

enamasti kõik lepingu punktides 1.1-1.9 loetletud tööd teostanud. Tööde osas, mis on

senini teostamata, ei ole kostja hagejale nõuetekohast tasaarveldusavaldust esitanud.

Kohus märgib, et VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse

tegemisega teisele poolele.

28. Hageja esitatud tunnistajate ärakuulamise ja asjas ekspertiisi määramise taotluse osas

märgib kohus, et jääb endiselt 08.04.2010.a. kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde.

Ekspertiisiga ei ole võimalik kindlaks teha arvete tasumist. Samuti selgitab kohus, et kuna

pooled on kinnitanud, et sõlmisid mitmeid suulisi kokkuleppeid tööde osas, ei saa

tunnistajad ega ka ekspert anda pädevaid ütlusi nendevaheliste (suuliste) kokkulepete

kohta. Samuti ei pea kohus hageja esitatud taotluste rahuldamist vajalikuks seetõttu, et

asjas ei ole sisulist vaidlust tööde mahu ja kvaliteedi osas. Seega ei ole vaja eksperdi või

tunnistajate arvamus nimetatu kohta.

29. Vaidlusi on tekitanud arve nr 8029 (29.08.2008.a.) summas 167 470,32 krooni (sh

käibemaks). Nimetatud arve maksetähtaeg oli 14.09.2008.a., kostja tasus arvest 100 000

krooni. Hageja on esitanud hagi ülejäänud, s.o 67 470,32 krooni ja viivise 7106 krooni

väljamõistmiseks.

30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla

tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend,

vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagi tõendamiseks on hageja esitanud pooltevahelise

raamlepingu koos selle lisaga nr 1, kostjale esitatud arved ning esitatud arvete alusel

laekunud raha kostjalt (saldo seisuga 09.12.2008.a.). Eelnimetatud tõenditega on hageja

tõendanud, et pooled on teatud tööde teostamise osas kokkuleppe sõlminud, hageja on töid

teostanud ning sellest tulenevalt kostjale arveid esitanud. Kostja on kõik arved kuni

vaidlusaluse arveni (arve nr 8029) tasunud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist, seetõttu

on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ka vaidlusi töö teostamise üle.

31. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire. Hageja

on märkinud, et kostjal on veelgi tasumata arveid, kuid kuna kohus on eeltoodud sätetega

seotud, jätab kohus hageja sellekohased väited tähelepanuta. Samuti ei pea kohus

asjakohasteks poolte poolt esitatud teiste äriühingute poolt samalaadsetele töödele tehtud

hinnapakkumisi. Äriühingu majandustegevuse eesmärgiks on saada kasumit, seetõttu võib

äriühing oma pakutava toote/teenuse hinna ise määrata. Käesoleval juhul on OÜ Elios.gsa

nimetanud omapoolse hinna, millele AS AA-LAN on lepingu allkirjastamisel nõusoleku

andnud. Pooled on sõlminud lepingu, mille lisaks on näidiskalkulatsioon. Kostja on kogu

tööde teostamise perioodil olnud teadlik hageja tööde orienteeruvast maksumusest ega ole

seejuures pretensioone esitanud. Seetõttu ei ole käesolevas asjas asjakohased näited teiste

ettevõtete hinnapakkumistest, selgitamaks asjaolu, kas hageja teostatud tööde maksumus

oli madalam või kõrgem turul tegutsevate teiste samalaadsete ettevõtetega võrreldes.

32. Arvele lisatud kalkulatsioonist nähtuvalt on arve esitatud 01.08-31.08.2008.a. objektil

teostatud tööde eest, mis on loetletud ka pooltevahelises raamlepingus. Arve nr 8029

kajastab perioodil 11.08.-29.08.2008.a. objektil kolme töötaja poolt tehtud tööaega, hageja

üldkulusid ja kasumit, s.o kokku 141 924 krooni (lisandub käibemaks). Arvel ei kajastu

materjalikulu. Kostja ei ole menetluse käigus ümber lükanud hageja väiteid, mille kohaselt

kostja ostis trassi materjalid, kuid nende transpordi objektile korraldas hageja ja sellest

tekkisid transpordikulud. Nimetatud perioodil (19 päeva) on objektil olnud 3 töömeest iga

päev 9 tundi, s.o kokku 513 tundi. Töötasuna on hageja arvel märkinud 116 424 krooni, so

keskmine tunnihind 226,95 krooni (513 tundi/3 töölist).

33. Pooled on kokku leppinud, et teostatud tööde eest tasumine toimub vastavalt esitatud

arvetele. Hageja on töid teostanud ja arve koos kalkulatsiooniga kostjale ka esitanud.

Kostja on sellest tasunud vaid osa. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja tööliste

ajakulu ja töö maksumuse arvestamisel lähtunud alati ühesugusest skeemist. Kostja on

kuni vaidlusaluse arveni kõik arved pretensioonideta tasunud, seega pidanud hageja

küsitud hinda vastuvõetavaks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole ka vaidlusaluse arve

(arve nr 8029) puhul ülemäärast hinda küsinud. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on

lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda

ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel. Pooltevahelise raamlepingu punktis 7 on märgitud, et peale tööetapi

lõppemist allkirjastatakse kahepoolselt etapi tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja

on kinnitanud, et hageja on kokkulepitud tööd enamjaolt teostanud, seetõttu tuleb lugeda

ka töö kostja poolt faktiliselt vastuvõetuks, vaatamata sellele, et lepingu punktis 7

nimetatud akt on senini kostja poolt allkirjastamata. Kohus märgib, et töö vastuvõtmine

antud juhul kujutab endast sisuliselt töö tehtuks kuulutamist tellija poolt, mitte heakskiitu.

34. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et OÜ Elios.gsa hagi AS AA-LAN vastu

67 470,32 krooni ning viivitusintressi 7106 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada.

35. TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud

jätta kostja kanda.

Kohtunik