Legislator Case Law & Legislation
2-10-22305/3 AI generated

2-10-22305/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-10-22305/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-10-22305/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juuli 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-10-22305

Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Urmas Taumann’ vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind 110 126.96 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark volikirja alusel

Kostja: Urmas Taumann, isikukood XXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX

Asja läbivaatamise aeg 13.juulil 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Urmas Taumann’ilt AS-i Swedbank kasuks 129 546.56 (ükssada kakskümmend üheksa tuhat viissada nelikümmend kuus krooni ja 56 senti) krooni, millest 110 126.96 krooni on põhivõlg, 15 129.90 krooni intress ja 4289.70 krooni põhiosa viivis.

3. Välja mõista Urmas Taumann’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (110 126.96 EEK) alates 11.05.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 g 1 sätestatud määras.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-22305 kannab Urmas Taumann täies ulatuses.

2. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 12 500.00 krooni riigilõivu.

3. Urmas Taumann peab maksma AS-ile Swedbank 12 500.00 (kaksteist tuhat viissada) krooni menetluskulu hüvitamiseks.

4. Välja mõista Urmas Taumann’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (12 500 krooni) alates menetluskulude kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Urmas Taumann ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Urmas Taumann võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale

14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandus-ministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Urmas Taumann’i vastu 129 546.56 krooni 31.03.2009.a sõlmitud laenulepingust nr 09-026653-VV tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani.

2 (2) Tsiviilasi nr 2-10-22305

Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 31.03.2009.a sõlmitud laenulepingust nr 09- 026653-VV tuleneva võlgnevus kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi võlgnevuse liikide osas hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 12 500kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus ja ulatus tulenevad seadusest, on hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik