3-10-1044/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuli 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1044

Haldusasi

J.L.i, K.K., M.K.u, R.T. ja R.N. kaebused Ridala

Vallavolikogu 18. veebruari 2010 otsuse nr 34

tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: J.L.

Kaebuse esitaja: K.K.

Kaebuse esitaja: M.K.

Kaebuse esitaja: R.T.

Kaebuse esitaja: R.N.

Kaebuse esitajate esindaja: Rauno Aaslaid

Vastustaja: Ridala Vallavolikogu

Esindaja: adv. Peep Rajavere

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.L.i, K.K., M.K.u, R.T. ja R.N. kaebused rahuldamata.

2. Jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS §

28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. Ridala Vallavolikogu 18. veebruari 2010 otsusega nr 34 otsustati lõpetada Asuküla Algkooli

tegevus. Otsuse õigusliku alusena on märgitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 491

lg 1 ja lg 2 punt 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2,

Ridala valla põhimääruse § 27 lg 1 p 34 ja § 40 lg 2 ning otsuse kohaselt on selle tegemisel

lähtutud hariduse ja vaba aja komisjoni ettepanekust Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamiseks.

Vaidlustatud otsus mistahes faktilisi põhjendusi ei sisalda.

2. J.L., K.K., R.T., M.K. ja R.N. esitasid eelviidatud otsuse peale vaide, mille Ridala

Vallavolikogu 18. märtsi 2010 vaideotsusega nr 39 rahuldamata jättis.

KAEBUSE ESITAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. J.L., K.K., M.K., R.T. ja R.N. esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, milles taotlesid

Ridala Vallavolikogu 18. veebruari 2010 otsuse nr 34 tühistamist. 21. mai 2010 määrusega

liitis halduskohus kaebused ühte menetlusse. Kaebuste kohaselt õpivad kaebuse esitajate

lapsed Asuküla Algkoolis. Kaebuse esitajad leiavad esmalt, et vaidlusalune otsus ei vasta

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõudele, kuna

selles puuduvad otsuse vastuvõtmise faktilised alused, ei selgu, milliste motiivide poolt

volikogu liikmed hääletasid, millised olid valikud ja kuidas neid hinnati. Kaebuse esitajad

leiavad, et kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, siis toob motiivide

puudumine kaasa otsuse ilmselge õigusvastasuse ning põhjendamispuudusi hilisemas

vaidemenetluses enam kõrvaldada ei saa.

4. Teiseks leiavad kaebuse esitajad, et neile ei ole tagatud HMS §-s 40 sätestatud

ärakuulamisõigust, mis peaks seisnema selles, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada,

mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada

haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks

tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Kaebuse esitajad märgivad samuti, et hea halduse

põhimõtte kohaselt tuleb isikule anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja

menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud

asjakohast teavet. Kaebuse esitajad leiavad, et Ridala Vallavolikogu ei kaasanud neid Asuküla

algkooli tegevuse lõpetamise otsustamise menetlusse.

5. Kolmandaks leiavad kaebuse esitajad, et vaidlusalune haldusakt ei ole nende suhtes sootuks

kehtiv, kuna seda ei ole neile HMS § 25 kohasel viisil kätte toimetatud ning seetõttu ei saa

vaidlustatud otsus kaebajate suhtes jõustuda seaduses sätestatud ajal, s.o vähemalt kuus kuud

enne uue õppeaasta algust 1. septembril 2010 (PGS § 491 lg 1).

6. Täiendavas kirjalikus seisukohas selgitab kaebuse esitaja J.L. vastuseks vastustaja kirjalikule

seletusele (vt. allpool), et kaebuse esitajad ei olnud eelnevalt teadlikud sellest, et kooli

sulgemise küsimust kavatsetakse arutada üritusel „Külast-külla-10“ ning sellekohast

päevakorrapunkti ei sisaldanud ka vastustaja viidatud ajalehekuulutus. Samuti toob J.L. välja,

et vastustaja viidatud küsimustiku koostamisest said kaebuse esitajad teadlikuks alles

käesolevas kohtumenetluses ning selle küsimuse koostajaks märgitud isik on kaebuse

esitajatele tundmatu. J.L.i hinnangul viitab see dokument pigem sellele, et vallavolikogu on

selle tagantjärele koostanud.

VASTUSTAJA VASTUS

7. Ridala Vallavolikogu vaidleb esitatud kaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.

Esiteks märgib vastustaja, et kaebustest ei nähtu, milliseid kaebuse esitajate subjektiivseid

õigusi vaidlustatud otsus rikub ning sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebuse esitajatel

puudub kaebeõigus halduskohtumenetluse seaduse (HkMS) § 7 lg 1 mõistes.

8. Teiseks ei nõustu vastustaja kaebuse esitajate etteheitega, mis puudutab haldusakti

kättetoimetamist. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitajad ei ole vaidlustatud haldusakti

adressaatideks HMS § 11 lg 1 p 2 mõistes. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud otsuse

adressaadiks PGS § 491 lg 1 kohaselt Ridala Vallavalitsus ning otsuse kehtivus ei sõltu selle

kättetoimetamisest kaebuse esitajatele.

9. Vastustaja rõhutab, et vaidlustatud otsusega ei kitsendatud kaebuse esitajate õigusi ega

pandud neile kohustusi. Seejuures leiab vastustaja, et iga igapäevase elukorralduse muutus ei

ole tõlgendatav haldusaktiga isikute õiguste piiramisena. Vastustaja möönab, et kaebuse

esitajate alaealised lapsed peavad küll hakkama käima teises koolis, kuid Ridala vald tagab

hoolimata sellest laste põhiseadusliku õiguse alg- ja põhiharidusele sama kohaliku

omavalitsuse territooriumil ning samuti tagab vald vallaelanike lastele valla koolibussiga tasuta

transpordi kooli ja koju. Vastustaja toob välja, et Ridala Põhikool asub vaid 7 km kaugusel

Asuküla Algkoolist ja seal käib valla finantseeritav õpilasbuss ning 7 kilomeetrit ei ole

maapiirkonnas hajaasustusega alal märkimisväärne vahemaa. Vastustaja selgitab ka, et Ridala

Vallavalitsus saatis siiski 25. veebruaril 2010 kõigile Asuküla Algkooli lasterühma laste ja

õpilaste vanematele Ridala Vallavolikogu 18. veebruari 2010 otsuse nr 34 ärakirja ning liiatigi

oli kaebuse esitajatel oli võimalus vaidlustatud otsusega tutvuda internetis, kus oli kättesaadav

ka hariduse ja vaba aja komisjoni ettepanek.

10. Vastustaja ei nõustu ka etteheidetega, et otsuse tegemisel on rikutud ärakuulamisõigust,

kuina kaebuse esitajad ei ole menetlusosalisteks, kellele tulnuks ärakuulamisõigus tagada.

Samas leiab vastustaja, et reaalselt oli kaebuse esitajatel võimalus oma seisukohti ja

vastuväiteid esitada, kuna esmalt teavitati Asuküla Algkooli õpilaste vanemaid kooli tegevuse

lõpetamise otsustamise plaanimisest telefoni teel, seejärel algatati kooli lõpetamise

otsustamine Ridala Vallavolikogu istungil 13. jaanuaril 2010, mille protokoll on internetis

kõigile kättesaadav, seejärel võttis Ridala Vallavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik telefoni teel

individuaalselt ühendust kõigi Asuküla Algkooli lapsevanematega ja teavitas, et arutelu kooli

lõpetamise üle toimub Külast-Külla üritusel Asuküla Algkoolis. Kõnealune üritus toimuski

vastustaja väitel 05. veebruaril 2010 ning sellele kutsuti inimesi ka ajalehekuulutuse kaudu.

Vastustaja selgitab, et külaaktiiv oli kokkusaamiseks valmistanud ette põhjaliku küsimustiku

kooli lõpetamise põhjuste, kooli tegevuse jätkamise võimaluste ning asjaolude kohta, kuidas

vald tagab koolieelsete laste päevahoiu ja Asuküla Algkooli teeninduspiirkonna laste õiguse

haridusele realiseerumise peale kooli tegevuse lõpetamist ning vallavanem ja volikogu esimees

vastasid kõigile küsimustele. Vastustaja märgib, et eelnimetatud üritusel osalesid ka J.L., R.T.,

M.K. ning R.N., kuid nad ei esitanud ühtegi omapoolset arvamust ega ettepanekut seoses

Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamise või tegevuse jätkamisega. Samuti märgib vastustaja, et

J.L. viibis kuulajana Ridala Vallavolikogu 18. veebruari 2010 avalikul istungil, kus enne otsuse

arutamist kanti ette ka motiveeritud seletuskiri, kus olid välja toodud vaidlusaluse otsuse

vastuvõtmist tingivad asjaolud.

11. Vastustaja ei nõustu ka etteheitega, mis puudutab vaidlusaluse otsuse faktiliste

põhjenduste puudumist, leides et kõik selle otsuse põhjendused ja kaalutlused sisalduvad

Ridala Vallavolikogu hariduse ja vabaaja komisjoni seletuskirjas Asuküla Algkooli tegevuse

lõpetamise eelnõule, millele on haldusaktis viidatud ning mis oli avalikult kättesaadav koos

vallavolikogu istungi protokolliga nii valla kodulehel, vallavalitsuses kui raamatukogudes.

Vastustaja leiab samuti, et haldusakti faktilise aluse esitamine polnud käesoleval juhul nõutav

ka seetõttu, et sellega rahuldati Ridala Vallavalitsuse kui haldusakti adressaadi taotlus ning

vastu võetud otsusega ei piiratud kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi.

Alternatiivselt leiab vastustaja, et isegi kui vaidlusaluse otsuse vormistamisel ja menetlemisel

on menetlusnorme rikutud, ei anna see HMS § 58 kohaselt alust otsuse tühistamiseks, kuna

need rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja selgitab, et vaidlusalune otsus on

tehtud majanduslikel kaalutlustel, kuna Ridala vallal ei ole võimalik majandussurutisest

tingitud valla tulude vähenemise olukorras finantseerida endises ulatuses Asuküla Algkooli

tegevust. Vastustaja toob ka välja, et Asuküla Algkoolis õpib käesoleval ajal 13 õpilast, kellest

vaid kuus on Ridala vallast ja Asuküla Algkooli teeninduspiirkonnast ning Asuküla Algkooli

ühe õpilaskoha kulupõhine kohamaks on Ridala valla koolidest kõrgeim: 3257 krooni, samas

kui Haapsalu linn tasub Ridala valla koolides õppivate õpilaste eest kohamaksu vastavalt

Ridala valla koolide kaalutud keskmisele kohamaksule 2252 krooni õpilase kohta, mis

tähendab, et seitsme Haapsalu linna lapse Asuküla Algkoolis õpetamine toob Ridala vallale

kaasa kahju 84400 krooni aastas. Ka selgitab vastustaja, et Asuküla Algkooli tegevuse

lõpetamine 2009/2010. õppeaasta lõpus tooks kaasa vallaeelarve kulude kokkuhoiu kokku

326 000 EEK ulatuses, samas kui Ridala vallaeelarve tulude maht on 2010. aastal vähenenud

võrreldes eelmise aastaga tervelt 11,5% võrra. Vastustaja selgitab samuti, et ka Ridala

Põhikool on Ridala valla munitsipaalkool ning valla jätkusuutlikkuse säilitamiseks tuleb üks

paralleelsetest struktuuridest lõpetada, samas Asuküla Algkool ei ole suuteline vastu võtma

Ridala Põhikooli lapsi, kuna puudub õpikeskkond nii suurele arvule lastele, samal ajal kui

Panga külas on värskelt renoveeritud Ridala Põhikool ja komplekteeritud õpetajaskond kõigile

klassidele. Ka toob vastustaja välja, et Asuküla Algkooli teeninduspiirkonnas elab 17 Asuküla

Algkoolis õppimise eas olevat last, kellest 11 lapse vanemad on ühel või teisel põhjusel teinud

valiku teise kooli kasuks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab et J.L.i, K.K., M.K.u, R.T. ja R.N. kaebused ei ole põhjendatud

ning tulevad rahuldamata jätta. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitajate

subjektiivseid õigusi ning liiatigi on otsus ka sisuliselt õiguspärane.

13. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta eelkõige põhjusel, et Ridala Vallavolikogu

vaidlustatud otsus Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamise kohta ei riku kaebuse esitajate

subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitajatel kui Asuküla Algkoolis õppivate õpilase vanematel ei

ole seadusest tulenevalt subjektiivset õigust nõuda, et nende lapsed saaks haridust omandada

mingisuguses konkreetses koolis. Põhiseaduse (PS) § 37 lg 3 kohaselt on lapse hariduse

valikul otsustav sõna vanematel. Sellest sättest tuleneb eelkõige vanema õigus otsustada,

millistele tõekspidamiste järgi ning millist metoodikat järgivat haridust lapsele anda, mis

tähendab valikut otsustada, millisesse olemasolevasse kooli oma laps õppima panna. PS § 37

lg 2 kohaselt on riigil ja kohalikul omavalitsusel kohustus pidada ülal vajalikul arvul

õppeasutusi. Kohus leiab, et eeltoodud sätetest ei tulene lapse vanemale õigust nõuda, et

kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist ega anna õigust keelata

kohalikul omavalitsusel munitsipaalkooli tegevuse lõpetamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust

selles, et Ridala vald tagab ka pärast Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamist kaebuse esitajate

lastele võimaluse omandada I ja II kooliastmes üldharidust Ridala valla haldusterritooriumil

paiknevas munitsipaalkoolis. Vastustaja selgituse kohaselt korraldab vald ka õpilaste

transpordi Ridala Põhikooli tasuta koolibussiga. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et

koolibussiga läbitavat 7 kilomeetri pikkust vahemaad ei saa maapiirkonnas ning Eesti

keskmist rahvastiku tihedust arvestades, pidada koolitee märkimisväärseks pikenemiseks.

Kohus möönab, et otsus kooli tegevuse lõpetamise kohta võiks kooli õpilaste või nende

vanemate subjektiivseid õigusi rikkuda juhul kui see rikuks nende õigus sellele, et riik ja

kohalik omavalitsus peaksid üleval piisaval hulga koole. Käesoleval juhul ei ole kaebuse

esitajad väitnud, et pärast Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamist ei oleks nende lastel võimalik

saada Ridala vallas nõuetekohast haridust. Vastustaja seletuse kohaselt saavad Asuküla

Algkooli õpilased, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Ridala vallas, asuda õppima teistes

Ridala valla munitsipaalkoolides. Siinkohal märgib kohus, et Ridala vallal ei ole kohustust

tagada õppekohta munitsipaalkoolis neile õpilastele, kelle elukoht on mujal. Kaebuse esitajad

ei ole välja toonud ka ühtegi põhjust, mis annaks alust arvata, et teistes Ridala valla

munitsipaalkoolides ei ole võimalik saada samaväärset haridust kui Asuküla Algkoolis või et

näiteks Ridala Põhikool ei ole Asuküla Algkooli õpilaste huvidele ja võimetele vastav kool

võrreldes Asuküla Algkooliga. Inimlikult on loomulikult mõistetav vanemate soov, et lapsel

oleks võimalik käia algkoolis võimalikult kodu lähedal ning kahtlemata on omad eelised ka

väikesel koolil. Samas tuleb optimaalse koolivõrgu kujundamisel silmas pidada ka koolivõrgu

ülalpidamiseks vajalikke kulutusi ning seetõttu ei ole võimalik ülal pidada pisikesi koole, mille

õpilased saaksid ilma suuremate pingutusteta omandada haridust mõnes sama omavalitsuse

teises koolis, mis aga hoiaks kokku munitsipaalkoolide ülalpidamisele kuluvaid vahendeid.

Eeltoodu tõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ei riku

ning juba sel põhjusel tuleb kaebused rahuldamata jätta.

14. Kohus leiab siiski, et kaebuses välja toodud argumendid ei annaks alust asuda seisukohale,

et vaidlustatud otsus oleks sisuliselt õigusvastane või et Ridala Vallavolikogu oleks eksinud

kaalutlusotsuse tegemise nõuete vastu. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta

on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PGS § 491 lg 1 sätestab, et

munitsipaalkooli tegevuse lõpetab valla- või linnavolikogu otsusel valla- või linnavalitsus. PGS

§ 491 lg 2 p 2 kohaselt võib kooli tegevuse lõpetada kui kooli ei ole võimalik finantseerida.

Seega on kooli tegevuse lõpetamise otsus kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Kohus leiab, et

valla- või linnavolikogul on kooli tegevuse lõpetamise otsustamisel avar kaalutlusruum ning

tehtud kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-03

selgitanud, et kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel ei hinda kohus ümber

kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse

tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas

diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb

seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud

sisulist diskretsiooniviga. HMS § 4 lg 1 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Käesoleval juhul ei saa väita, et Ridala

Vallavolikogu poleks kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud kaalutlusõiguse eesmärgist või et

oleks ületatud volituse piire. Kõnealuse otsuse eesmärk on optimaalse koolivõrgu

kujundamine ning PGS § 491 lg 1 kohaselt on selle eesmärgi saavutamiseks ühe võimalusena

antud vallavolikogule volitus otsustada kooli tegevuse lõpetamine.

15. Kohtu hinnangul ei saa ka väita, et otsuse langetamisel ei oleks vallavolikogu lähtunud

asjakohastest kaalutlustest või oleks erinevate huvide kaalu põhimõtteliselt valesti hinnanud.

HMS § 56 kohaselt tuleb haldusakti põhjendused esitada haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleval juhul ei sisalda

vallavolikogu otsus põhjendusi ja kaalutlusi, mis on otsuse tegemisel aluseks olnud. Samas

viidatakse selles hariduse ja vaba aja komisjoni ettepanekule, mis on kõigile avalikult

kättesaadav Ridala valla kodulehel ning milles põhjendatakse Asuküla Algkooli sulgemise

vajadust ühelt poolt sellega, et Ridala valla eelarve on varasema aastaga võrreldes 11%

vähenenud ning teiselt poolt sellega, et kõnealuses algkoolis õpib ainult 13 last, kellest kuue

elukoht on Ridala vallas. Kohalikul omavalitsusel on kooli tegevuse lõpetamise otsustamisel

avar kaalutlusruum, seda iseäranis juhul kui konkreetse kooli tegevuse lõpetamine ei muuda

oluliselt hariduse kättesaadavust kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. PGS § 491 lg 2 p

2 kohaselt on kooli tegevuse lõpetamise aluseks asjaolu, et kooli ei ole võimalik finantseerida.

Kooli finantseerimise võimaluste olemasolu tuleb hinnata kohaliku omavalitsuse volikogul

ning selles osas võetud seisukoha kohtuliku kontrolli võimalus on minimaalne. Samas

möönab kohus, et valla eelarve 11%-line vähenemine on tõsine ja arvestatav argument, mis

õigustab valla kulude kärpimist mistahes valdkonnas. Vaidlusaluses otsuses viidatud hariduse

ja vaba aja komisjoni ettepanekust nähtuvalt moodustab haridusvaldkond eelarvest kõige

suurema osa. Tõsi, ettepanekus (seletuskirjas) ei ole välja toodud täpseid arvnäitajaid, ent

kaebuse esitajad ei ole seda väidet iseenesest vaidlustanud. Kohtule esitatud kirjalikus

seletuses on vastustaja samuti selgitanud Ridala valla eelarve vähenemisega seotud asjaolusid

ning esitatud selgituste kohaselt tuleb mõistlikuks pidada seisukohta, et sedavõrd väikese kooli

ülalpidamine olukorras, kus vaid 7 kilomeetri kaugusel asub teine munitsipaalkool, on

ebaotstarbekas ning eelarve vähenemise tingimustes kohalikule omavalitsusele ülemäära

koormav. Siinkohal tasub tähele panna, et PGS § 11 lg 2 kohaselt peab 3-klassilie algkooli

moodustamiseks elama kooli teeninduspiirkonnas vähemalt 30 last ja 6-klassilise algkooli

moodustamiseks vähemalt 60 last. Viidatud säte reguleerib küll kooli moodustamist ning

sellest ei tulene, et juba olemasolevate, ent väiksemate kui vastavalt 30 või 60 õpilasega

munitsipaalalgkoolide pidamine oleks välistatud, ent seaduses sätestatud piirmäärasid saab

käsitada orientiirina hindamaks konkreetse kooli ülalpidamise otstarbekust. Kohus leiab, et

üksnes 13 õpilasega algkooli ülalpidamist tuleb seetõttu eelduslikult pidada ebamõistlikuks

ning sellise kooli pidamiseks peaksid pigem esinema mingisugused erilised, kas kooli

asukohast, ajaloolistest traditsioonidest või muudest sarnastest asjaoludest tingitud põhjused,

ent olukorras, kus kooli pidaja peab läheduses teist, märksa suuremat kooli, on juba iseenesest

alust kaaluda sellise pisikese kooli tegevuse lõpetamist, seda enam siis olukorras, kus

eelarvevahendite piiratuse tõttu peab vald niikuinii kulusid kärpima ja kokku hoidma.

16. Lisaks märgib kohus, et kuigi kohtupraktikas on üldiselt asutud seisukohale, et iseäranis

kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste tagantjärele põhjendamine kohtumenetluses ei ole

võimalik, kuna sel juhul ei ole tegelikult selge, kas või millistest kaalutlustest haldusorgan

otsuse tegemisel tegelikult juhindus, ei saaks kaalutlusotsuse alusel antud haldusakti tühistada

üksnes põhjenduste nõuetekohase esitamata jätmise tõttu, kui kohtumenetluses leiab piisavalt

kinnitust, et hiljem välja toodud põhjendused ja kaalutlused on tõepoolest needsamad, millest

lähtuti ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Sellises olukorras tuleb põhjenduste haldusaktis

esitamata jätmist käsitada vormiveana, mis HMS § 58 kohaselt ei anna alust haldusakti

kehtetuks tunnistamiseks, kuna need vead ei mõjutanud asja otsustamist.

17. Käesoleval juhul on vastustaja kohtumenetluses täiendavalt viidanud Ridala vallavanema

poolt koostatud vastusele (tl. 36-37), mida arutati vastustaja väitel 05. veebruaril 2010

toimunud üritusel „Külast-külla-10“. Kõnealusel üritusel antud vallavanema selgitustele viitab

oma ettepanekus (seletuskirjas) ka vallavolikogu hariduse ja vaba aja komisjon. Kuigi

kõnealused selgitused on andnud vallavanem, mitte vallavolikogu, kes vaidlusaluse otsuse

langetas, on usutav, et vallavanema vastustes kajastatud arvandmed ja Asuküla Algkooli

ülalpidamise majandusliku otstarbekusega seotud asjaolud olid aluseks ka volikogu otsuse

vastuvõtmisel. Eelviidatud üritusel esitatud vallavanema vastused ning kohtule esitatud

seisukohas välja toodud põhjendused veenavad veelgi enam selles, et Asuküla Algkooli

ülalpidamine on Ridala vallale ülemäära koormav ning kooli tegevuse lõpetamine seetõttu

põhjendatud.

18. Kohus ei nõustu kaebuse esitajate etteheidetega, mis puudutavad ärakuulamisõiguse

rikkumist. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohaga, et

kaebuse esitajat ei saa käsitada vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel menetlusosalisena, kellele

oleks tulnud eraldi tagada võimalus esitada oma seisukoht. Asjaolu, et PGS § 491 lõikes 1

nähakse ette vanemate teavitamine kooli tegevuse lõpetamise otsusest, ei tähenda, et enne

vastava otsuse tegemist oleks vajalik küsida vanematelt nende seisukohti otsuse suhtes.

Menetlusväliste isikute ärakuulamine võib olla asjakohane kaalutlusotsuse tegemisel,

selgitamaks välja teatud asjassepuutuvate huvigruppide arvamust, ent selline ärakuulamine on

seda olulisem, mida suuremal määral tehtav otsus senist olukorda muudab. Käesoleval juhul

ei saa sisulist muudatust õpilaste ja vanemate jaoks pidada suureks, kuna kohalik omavalitsus

tagab jätkuvalt kõigile õpilastele valla haldusterritooriumil asuvas munitsipaalkoolis võimaluse

samal tasemel haridust saada. Samas nähtub vastustaja seletusest ja sellele lisatud tõenditest, et

Ridala vald on Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi arutanud avalikul

koosolekul, samuti on teiste seas ka kaebuse esitajad saanud avaldada oma arvamust kooli

sulgemise osas pöördumises Ridala Vallavalitsuse ja -volikogu poole (tl. 39 pöördel). Mis

puutub kaebuse esitaja J.L.i väitesse, et ta ei olnud asjaolust, et „Külast-külla-10“ üritusel

hakatakse kooli tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi arutama, eelnevalt teadlik, siis kuigi

vastustaja väidab, et sellest teatas valla kultuuri- ja haridusnõunik eelnevalt kõiki Asuküla

Algkooli õpilaste vanemaid, tuleb seda vastustaja väidet kaebuse esitaja vastuväite kontekstis

paljasõnaliseks pidada. Õige on J.L.i tähelepanek, et ajalehekuulutuses, millega inimesi

üritusele kutsuti, konkreetselt kooli sulgemisega seotud küsimuste arutamist ei nimetatud.

Samas ei ole vaidlust selles, et J.L. ise võttis kõnealusest üritusest osa ning ta ei ole

vaidlustanud vastustaja väidet, et Asuküla kooli sulgemisega eotud küsimusi seal arutati. Seega

oleks tal olnud võimalik ka omalt poolt täiendavaid küsimusi või ettepanekuid esitada, ent ka

kaebuse esitaja ise ei väida, et ta seda oleks teinud. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei saa

väita, et Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamise otsus oleks tehtud salatsedes ning usutav on

vastustaja seletus, et kavandatavast otsusest olid kaebuse esitajad teadlikud enne otsuse

vastuvõtmist.

19. Põhjendatuks ei saa pidada kaebuse esitajate seisukohta, et vaidlusalune otsus ei ole kehtiv,

kuna seda ei ole kaebuse esitajatele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. HMS § 61 lg 1 kohaselt

on haldusakti kehtivus sõltuvuses selle teatavaks tegemisest või kätte toimetamisest

adressaadile. Haldusakti adressaat on HMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt isik, kellele on haldusakt

suunatud, see tähendab isik, kelle õigusi või kohustusi haldusaktiga tekitatakse, muudetakse

või lõpetatakse. Kaebuse esitajad ei ole vaidlustatud otsuse adressaatideks ning seega ei sõltu

otsuse kehtivus otsuse kättetoimetamisest neile.

20. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsust tehtud kaebuse esitajate kahjuks. Kuna vastustaja ei ole

kaebuse esitajatelt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad iga menetlusosalise kulud

menetlusosalise enda kanda.

Kristjan Siigur

Kohtunik