2-10-31538/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juulil 2010. a, Narva Tsiviilasja number 2-10-31538 Tsiviilasi J O hagi K P vastu elatise nõudes Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J O (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: K P (isikukood XXX, elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Keelduda J O hagi K P vastu elatise nõudes menetlusse võtmast.

2. Tagastada esitatud hagi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

3. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

J O esitas 01.07.2010 Viru Maakohtule hagi K P vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et pooltel on ühine laps T P, kellele hageja elatist nõuab.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilasi nr 2-10-31538 Viru Maakohtu 07.07.2010 määrus

2(2) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Uue PKS järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, mitte aga tema vanem. Seega on hagi esitamise õigus lapsel (menetluses hageja), mitte lapse vanemal ning hooldusõiguslik vanem on lapse (menetluses hageja) seaduslik esindaja (PKS § 120). Kohus mõistab elatise välja õigustatud isiku (lapse) kasuks, mitte vanema kasuks. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Lapse vanemal puudub seadusega kaitstud õigus, mida kohtus kaitsta. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik