2-10-5963/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-10-5963

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuli 2010.a.. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Tsiviilasja number 2-10-5963 Tsiviilasi Rxxxx Kxxxxxxx hagi Axxxx Exxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rxxxx Kxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Kostja: Axxxx Exxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxost: x Kohtuistungi toimumise aeg 21.juuni 2010 RESOLUTSIOON

RxxxxxKxxxxxxx hagi Axxxx Exxx vastu lapsele elatise nõudes rahuldada osaliselt.

Mõista välja Axxxx Exxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) Rxxxx Kxxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Exxxx Exxx ( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus. Kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär suureneb, suurendada väljamõistetud elatisesummat vastavalt suurenenud kuupalga alammäärani. Elatis välja mõista alates avalduse esitamisest 08.02.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 02.01.2018.a.

Axxxx Exxxxxxtuleb temalt välja mõistetud elatis kanda igakuiselt Rxxxx Kxxxxxxxx arvele nr . 10010573345010 SEB Eesti Ühispangas, selgitusega „elatisraha“. Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Axxxx Exxx kanda. Mõista välja Axxxx Exxxxx 89 krooni riigi tuludesse, menetlusdokumentide kättetoimetamise kuluna, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(3)

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Rxxxx Kxxxxxxx esitas 08.02.2010.a. Tartu Maakohtule hagi Axxxx Exxx vastu lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Exxxx Exxx( isikukood xxxxxxxxxxx), kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamiseks 3610 krooni kuus. Lapse ülalpidamiskuludesse kuuluvad eluasemekulud umbes 1800 krooni, toidukulud umbes 1000 krooni, kulud transpordile, sidele, tervishoiukulud, hügieenitarvete kulud, kulud lapse koolikohustuse täitmiseks, kulud riietele ja jalanõudele. Lapsel oeks soov osa võtta trennidest ja huviringidest, kuid materiaalselt ei ole see võimalik. Nii on lapse kulud kuus kokku 3610 krooni, elatiseks soovib hageja 3600 krooni, millele lisada tulumaksuosa, kokku 4300 krooni kuus. Hageja märgib, et lapse isa osaleb aastas kuni 5 päeva lapse kasvatamisel ja kulutab lapsele aastas umbes 500 krooni. Hageja igakuine sissetulek on umbes 4500 krooni, kinnisvara ja sõidukit ei oma. Hageja elab lapsega üürikorteris, mille üür on 1500 krooni, küte 1500krooni plusskulud veele ja elektrile. Kostja kohta märgib hageja, et temale teadaolevalt elab ja töötab kostja Soomes. Eestis ka oma elamine ja omab sõidukit.

Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega korduvalt sellel aadressil, mille nimetas kostja oma elukohaks ka kohtuistungil ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt

25. märtsiks 2010.a. ja hilisemateks kuupäevadeks. Hagi kostjale üle anda ei õnnestunud. Hageja teatas kohtule kostja uue telefoninumbri (tl.24). Kohus sai kostjaga ühendust telefoni teel ja kostja käis hagil kohtukantseleis järel. Kostja vastas hagile (tl.25), et Rxxxx Kxxxxxxxxon talle tundmatu. Elatisraha keeldub kostja maksmast, kuna lapse ema Rxxxx Rxxxxx lubas last kasvatada ilma kostja abita. Kostja on maksnud koolis arveid ja last rahaliselt ja materiaalselt toetanud. Lapse ema kasutas kõik rahad alkoholile, tänu millele on kaotanud oma töökohad. Raha kasutatakse laenude maksmiseks. Kostja ei ole nõus maksma kellegi Rxxxx Kxxxxxxxx võlgasid ja kulusid. Kostja on ise nõus oma last kasvatama, kuid ei ole nõus kellelegi maksma lapse kasvatamise eest. Kui vaja, esitab vastuhagi. Kohus selgitas kostjale (tl.26) vajadust oma vastuväiteid põhjendada ja tõendada. Kohus määras selleks tähtaja. Kostja kohtule määratud tähtajaks midagi ei esitanud. Kohus nõudis kostja varalise seisundi kohta andmeid Maksuja Tolliametilt, kindlustusseltsidelt.

Kohtuistungil 21.juunil jäi hageja oma nõude juurde. Kooselu lapse isaga lõppes 5 aastat tagasi. Peale seda sai lapse isalt raha 1-2 korda. Lahku minnes jäi kokkulepe, et lapse isa ostab lapsele kõik vajaliku, kuid see kestis vaid ühe aasta. Hiljem lapse isa raha ei andnud, ütles, et raiskan selle ära. Kostjale antud tšekid on ta kinni maksnud. Hageja ütleb, et ta ei jõua last üksi ülal pidada. Hagi esitas nüüd, kui laps sai 10-aastaseks ja isa ei tundnud selle vastu üldse huvi. Elatisenõue on suurem minimaalsest, kuna siiani ei ole isa osalenud lapse ülalpidamises. Hageja eitab, et ta on alkoholitarvitaja. Ta ei saaks siis töölgi käia. Kostja jääb selle juurde, et ta ei ole nõus elatist maksma. Sularahas kindlasti mitte. Ta võib nõutava raha eest ise last kasvatada ja ülal pidada. Raha ei kasutata lapse jaoks. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu, et ta ostab lapsele asju, ta ostis küll, kuid omaalgatuslikult. Neid riideid, mis ta lapsele ostis, lapsel hiljem ei olnud. Kostja maksis lasteaiamaksu, mis oli võlgu jäänud ja lasteaiamaksu kuni koolini. Ta on ostnud lapsele riideid ja andnud taskuraha. Kevadel oli teatriraha. Veebruarikuust ei ole lapsega suhelda saanud, raha on andnud 100-500 krooni, mitte viimasel poolaastal. Lapse ema ei ole võimeline last kasvatama, laps ei ole kostja juures elanud. Kostja jaoks ei ole asi rahas. Lapsele tuleb kulutada niipalju kui vaja. Kostja peab lapsele kuluvat raha 3600 krooni kuus normaalseks, kuid ta ei ole nõus raha andma. On nõus kõik kulutused kandma, mis lapsele tehakse. Lapse telefonikaardile pandud raha on kuhugi ära kadunud, hageja on selle ära rääkinud. Lapse trennideks ei ole keegi raha küsinud, kostja annaks selle. Kõik lapsega seotud võlad on kostja ära maksnud. Kostja sõnul

3(3) maksab ta veel kahele lapsele ülalpidamisraha, need lapsed elavad ka koos emaga. Kokkulepet ega kohtuotsust ei ole, ta maksab nii kuidas küsitakse. Üks laps, Jxxxxx 16a, elab koos emaga Tartus ja teine laps Kxxx 6a elab koos emaga Soomes. Kostja elab ise selle lapsega ja tema emaga koos, kostja maksab seal korteriüüri ja ostab süüa. See on kostja korter. Kostja töötas Soomes ehitusel töödejuhatajana, nüüd on töölt ära tulnud ja läheb Eesti firmasse, selle nime ei tea.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Rxxxx Kxxxxxxxx hagi Axxxx Exxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal onxxxxxxxxxxx.a. sündinud poeg Exxxx Exx sünnitunnistus tl. 7). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Need Perekonnaseaduse sätted kehtisid kuni 01.07.2010. Alates 01.07.2010 sätestab Perekonnaseaduse § 101 lg.1: igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. § 101 lg.2: kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. § 100 lg.1: ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. § 100 lg.2: alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. § 100 lg.3: vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei piira ega välista seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. § 100lg.4: elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 99 sätestab, et alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse ka tema kasvatamise kulutusi.

Neist seadusesätetest tuleneb, et elatise määr ühele alaealisele lapsele on ühesuurune nii enne kui ka pärast 01.juulit 2010. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 3600 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, kokku 4300 krooni. Hageja on soovinud seega kostjalt elatist suuruses, mis kataks kõik lapsele vajalikud kulud. Hageja poolt nõutav elatisesumma on kahekordne summa seaduses ettenähtud elatise alammäärast. Kostja ei vaidlusta ülalpidamise andmise kohustust ja lapse vajaduste suurust (3600 krooni kuus), kuid ei ole nõus maksma elatist hagejale ja on valmis kandma otse lapse kulutusi. Kostja on esitanud vastuväiteid ka lapse vajaduste arvutamise viisileet kõiki korteri eluasemekulusid ei saa lugeda lapse kuludeks. Kostja ei ole esitanud mitte ühtki tõendit oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta ja sellel teemal saab järeldusi teha poolte seletuste põhjal.

4(3) Kohus, määrates kindlaks lapse vajaduste suurust, on seisukohal, et kulud 10-aastasele lapsele 3600 krooni kuus on vajalikud, kuid kohus suhtub kriitiliselt kulutuste jaotusesse sellisel viisil nagu hageja neid esitab. On õige, et kõiki eluasemekulusid ei ole põhjendatud lugeda lapse kulutusteks ja lapse osa on eluasemekuludest pool kui hageja elab lapsega korteris kahekesi. Samas on tegelikud kulud lapse hügieenitarvetele või koolikohustuse täitmiseks ilmselgelt suuremad kui märgib hageja. Poolte seletustest nähtub, et on vajalik teha kulutusi ka lapse arendamisele (teatriskäik), huviringidele (maadlusring ja kunstiring), kuid neid kulutusi ei ole saanud seni rahapuudusel lapse heaks lubada ja neid ei ole hageja arvutanud ka kulutuste hulka. Kostja ei vaidlusta lapsele vajalikke kulutusi. Seetõttu leiab kohus, et lõppkokkuvõttes on õige lähtuda lapse vajadustest summas 3600 krooni kuus. Kostja põhiargument on, et ta ei ole nõus maksma elatist rahas hagejale, vaid on nõus kandma tegelikke kulutusi. Kostja ettepanek on, et ta võiks maksta kogu lapse söögiraha, huviringid ja muud asjad. Hageja arvates võiks kostja maksta mingi osa üürist, lapse riided ja trennid.

Otsustades selle üle, millises ulatuses peaks kostja osalema oma lapse ülalpidamises, lähtub kohus Perekonnaseaduse § 49 (kuni 01.07.2010, alates 01.07.2010 § 116 lg.1)sättest, mille järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See tähendab, et kumbki vanem peab kandma lapse kasvatamise ja ülalpidamise koormust ja kohustusi. Kostja, kes ei ela lapsega koos, osaleb lapse ülalpidamises elatise maksmise teel (§ 100 lg.2). Seetõttu tuleb kostjal oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks maksta lapse ülalpidamiseks elatist, mille hulgas on ka lapse kasvatamise kulutused. Kostja väited sellel teemal, et lapse ema on lubanud last kasvatada ilma kostja abita, ei loo alust elatise välja mõistmata jätmiseks. Käesoleva ajani (vähemalt viie aasta kestel) on hageja kasvatanud last üksi, selle suhtes ei ole esitatud etteheiteid ega vastuväiteid ja ka kohtumenetluse kestel ei esitatud põhjendatud nõudeid ja väiteid selle kohta, et lapse elukoht peaks olema kusagil mujal. Seetõttu tuleb elatis määrata selle vanema kasuks, kes elab lapsega koos, s.t. hageja kasuks. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb osaleda lapse ülalpidamiskulude kandmises vähemalt pooles ulatuses, kuid mitte vähem kui on seaduses sätestatud elatise miinimummmäär. Hageja põhjendust, et kostjal tuleb katta kõik lapse kulud, kuna ta ei ole seda pikka aega teinud ja on saanud seni liiga kergelt läbi, ei võta kohus arvesse ülalpidamise ulatuse määramisel, kuna elatisenõue on esitatud veebruaris 2010 ehk umbes pool aastat tagasi ja kohus mõistabki elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Pooled on oma ütlustega tõendanud, et varem on kostja kandnud mõningaid lapse kulutusi, millest võib järeldada, et elatisenõude esitamisel varem olnuks kostja osalemine lapse ülalpidamises ka varem suurem. Poolte vahel on vaidlus ülalpidamise andmise viisi üle: kas ülalpidamist antakse raha perioodilise maksmisega või muul viisil.

Selles osas on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, et võimaldada tal anda ülalpidamist mingil muul viisil kui raha perioodilise maksmisega. Kostja väited, et makstav raha ei lähe lapse heaks või et hageja kulutab selle alkoholile, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja eitab sellist olukorda. Tõenditest nähtub, et hagejal on püsiv töökoht AS-s Oskar LT, mis tähendab, et tegemist ei saa olla probleemse alkoholitarvitamisega. Kohus ei nõustu, et ülalpidamise andmist lapsele võiks lubada viisil, nagu soovib kostja: talle teatatakse, mis kulutusi soovitakse teha ja siis ta vaatab, kas annab nende kulutuste jaoks raha. Lapse (ja ka hageja) igapäevane elu peab olema ette planeeritav ja last ei saa panna olukorda, kus tema igapäevaelu, võimete ja arendamise valikud sõltuvad kostja hetkeotsustusest. Võrdluseks näide lubamatust olukorrast, mille hageja esitas kohtuistungil lapse teatripileti raha maksmise kohta. Last kasvatav ja selle eest vastutust kandev vanem peab omama ülevaate võimalustest, s.h. rahalistest võimalustest, mis tema käsutuses on. Ja selleks tuleb ette kindlaks määrata, millise summaga peab osalema lapse ülalpidamiskuludes vanem, kelle

5(3) juures laps igapäevaselt ei ela. On loomulik ja Perekonnaseaduse (§ 118) mõttega kooskõlas, et vanemad täidavad lapse kasvatamise kohustust üksmeeles ehk et ka kostjal on õigus teada ja osaleda otsustamises, kuidas last kasvatatakse ja arendatakse, kuid see peab olema ette planeeritud. Seda nõuab ka PkS § 100 lg.4- elatis makstakse ette. Kui pooled lepivad kokku, et kostja maksab ülalpidamisraha arvel mingeid kindlaid makseid (näiteks üüri, huviringide tasu jms), on tegemist ülalpidamiskohustuse täitmise täpsustamisega. Selline maksete tegemine tuleks tõendada ja selle üle arvet pidada. Seni, kuni täpsustavaid kokkuleppeid sõlmitud ei ole või ulatuses, mille kohta kokkuleppeid sõlmitud ei ole, tuleb elatist maksta raha maksmisega hageja pangakontole.

Hinnates poolte varalist seisundit, tuleb järeldada, et hageja on minimaalsete võimalustega varalises olukorras ja tema ja lapse toimetuleku peab tagama igakuine sissetulek. Hageja igakuine sissetulek on töötasu näol (tl.6), mis hagi esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul on olnud keskmiselt 4750 krooni kuus ehk lähedane miinimumpalgale. Kostja sissetuleku kohta andmed puuduvad, Maksuja Tolliameti andmetel ei ole A.Exxxxx 2010. aasta jooksul väljamakseid tehtud, viimased maksed aastal 2008 (tl.27). Kõik kindlustusseltsid on kohtule teatanud, et kindlustuslepingud A.Exxxxx puuduvad. A.Exxx sõnul on tal temale kuuluva sõiduauto BMW 316 kindlustus olemas, kohtuistungi ajaks on ta töösuhte lõpetanud, kuid kavatseb jätkata Soomes ehitustööl. Varasemalt on ta töötanud Soome firmas ehitustööl töödejuhatajana. Korterit üürib Soomes, kus elab koos elukaaslase ja lapsega. Nende olemasolevate andmete põhjal loeb kohus kostja varalise olukorra heaks ja kostja võimalusi teha vajadusel pingutusi oma sissetuleku suurendamiseks ei piira miski. Kostjalt elatist välja mõistes hageja nõude alusel tuleb arvestada, et kostjal on kohustused ka teiste laste ülalpidamiseks. Kohus elatisesumma määramisel võtabki arvesse seda, et kostja sissetulek on võimaldanud seni oma kahe laste ülalpidamise ja hagejaga ühise lapse Exxxx ülalpidamiseks on raha antud juhuslikult ja väikestes summades, viimasel poolaastal ei ole kostja selleks raha andnud. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks miinimummääras ehk summas 2175 krooni. Kui Vabariigi Valitsus suurendab kuupalga alammäära, tuleb vastavalt suurendada ka makstavat elatisesummat (PkS§101lg2).

Elatis mõistetakse välja PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamises, s.o.01.12.2009a. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg.3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumatult jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Kostja ei ole kohtule andnud teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludeks on menetlusdokumentide kättetoimetamisega seotud kulud.

Kohtunik

6(3) Ü.Raag