2-10-12058/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht 09. 07. 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-12058 Tsiviilasi LKBavaldus lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: LKB(isikukood XXX elukoht: XXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ ) Puudutatud isik: RK(isikukood XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik: GK(isikukood XXX, elukoht: XXX),määratud esindaja adv Piret Simm Eestkosteasutus: Tallinna linn läbi Mustamäe LOV SHO Menetlustoiming

Asja lahendamine

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Riigilõiv määruskaebuselt on 400 krooni.

Määruse resolutsioon: 1. Avaldus lapse elukoha määramiseks rahuldada. Lapsega suhtlemise korra määramise nõue jätta läbi vaatamata. 2. Määrata GK elukohaks avaldaja elukoht. 3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kohtu poolt määratud esindaja tasu riigi kanda.

Määrus hakkab kehtima ja kuulub menetlusosalise suhtes täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks vastavale menetlusosalisele.

Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad 12.03.2010. a esitas avaldaja avalduse GK(avaldaja ning puudutatud isiku RK ühine poeg) elukoha määramiseks. Ühtlasi palus avaldaja RK suhtlemise korra lapsega kindlaks määrata. Avalduse kohaselt elab G avaldaja (lapse ema) juures.

Lapsele määratud esindaja adv Piret Simm ning Tallinna linn läbi Mustamäe LOV SHO toetasid lapse elukoha määramise nõuet.

28.06.2010. a toimunud ärakuulamisele puudutatud isik RK ei ilmunud. Puudutatud isik on telefoni teel ära kuulatud, samuti on talle võimaldatud oma seisukohta kirjalikult esitada. RK vaidles suhtlemise korrale, mida avaldaja välja pakkus, vastu. Lapse elukoha suhtes ei ole RK otseselt vastuväiteid esitanud. Kohtu seisukohad TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei

ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu on kohaldatav ka hagita menetluses. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Teise isiku eest kohtusse avalduste esitamine ning kohtumenetluse esilekutsumine ei ole TsMS § 3 nõuetega kooskõlas. Avalduse eesmärk ei ole selliselt esitatud avaldusega saavutatav ning kohus jätab nõude, kus avaldaja palus RK lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata, läbi vaatamata.

Järgnevaga võtab kohus seisukoha lapse elukoha määramise suhtes.

Kehtiva perekonnaseaduse rakendussätete § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlus lapse elukoha üle ning menetlus seoses esitatud nõudega toimus enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Elukoha määramise nõuet kui õiguskaitse vahendit alates 01.07.2010. a kehtiv perekonnaseadus otseselt ette ei näe. Juba viidatud rakendussätete § 214 lg 3 järgi, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009. a kehtinud perekonnaseadust ning alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid.

PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid.

PKS § 58 juba viidatud redaktsiooni kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 552.1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestanud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Lapse vanust arvestades ei olnud tema isiklik ärakuulamine antud juhul eeldatav.

Laps on harjunud avaldaja juures elama. Lapse iga arvestades on ema lähedus ning pedagoogiline suunamine lapse jaoks esmavajalik. G käib Tallinna lasteaias ning osaleb treeningutel (toim 17 ja 18), kus tal on tekkinud oma

sõpruskond. Lapse elukoha määramisel arvestab kohus avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku Tallinna linna ning lapse määratud esindaja adv Piret Simmi seisukohaga, kes toetasid avaldust. Kohtu andmetel elab RKE eestis, kuid töötab Soome Vabariigis, kus harjumuspärane keelekeskkond ei oleks lapsele tagatud. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht.

TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi.

Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides. Kohus ei pea temalt menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar