2-10-6182/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2010.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-6182 Tsiviilasi M K hagi O K vastu elatise võlgnevusest vabastamiseks ja elatise tasumisest ajutiselt vabastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M K IsikukoodXXX XXX Hageja esindaja Jevgeni B Kostja: O K Isikukood XXX XXX Kostja esindaja advokaat Natalia L Kohtuistungi toimumise aeg 11.06.2010.a. Kohtuistungil osalejad Hageja M K Hageja esindajad Jevgeni B ja Leivi Š Kostja esindaja advokaat Natalia L

Resolutsioon

Jätta hagi rahuldamata Menetluskulud jätta hageja kanda Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 05.02.2010.a.Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 21.05.2009.a. kompromissi, mille kohaselt pidi hageja tasuma elatist 3000 krooni ulatuses igakuiselt alaealise poja A K ülalpidamiseks. Hageja koondati 14.10.2009.a. Uut töökohata hageja senini leidnud ei ole. Käesoleval ajal elab hageja oma vanemate juures. Isa- J K on pensionär, kelle pension on 3200 krooni kuus, ema G K töötab õmblejana ja tema töötasu on 4500,- krooni kuus. Hageja palub Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätete alusel vabastada teda ajutiselt üheks aastaks elatise tasumisest poja ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest. Juhul, kui hageja leiab enne selle tähtaja möödumist töökoha, kohustub ta vabatahtlikult tasuma elatist. Vastavalt Perekonnaseaduse § 71 palub hageja vabastada end elatise võlgnevuse tasumisest, mis on tekkinud pärast 01.11.2009.a.

Kostja vastuväited Kostja hagiga nõus ei ole. Hageja on täisealine töövõimeline mees ja pole mingit seadusest tulenevat alust tema vabastamiseks elatise võlgnevusest pärast 01.11.2009.a. või siis aasta jooksul käesoleva hagi esitamisest. Kostjal ei esine tervisekahjustust või muud tõsist põhjust, mis takistaks tal majandusliku madalseisu lõppedes leidmaks tööd ja elatise kohustust kohtulikus kokkuleppes märgitud ulatuses täita. Töötus ei vabasta elatise võlgnevuse tasumisest. Kostja teab, et hageja on momendil töötu ja talle on arusaadav, kui hageja momendil tasub elatist vähem, kuid ta ei ole nõus hageja vabastamisega üldse elatise maksmisest mingiks ajaks. Kostja leiab, et hageja vanemate sissetulekud ei puutu üldse asjasse, kuna nad ei moodusta täisealise pojaga ühte perekonda ning arvestades neile makstavat pensioni ei ole nad ka tema ülalpeetavad. Hageja tegelikult ei elagi koos vanematega, vaid on leidnud uue elukaaslase, kellega koos kavatseb elama asuda Soome. Hagejal ei ole võimalust jätta poeg igapäevasest hooldusest ilma ning ta on kohustatud seda tegema ka siis, kui sissetulekud on kahanenud..

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last . 21.05.2009.a. Harju Maakohtu kompromissi kohaselt on hageja kohustatud oma alaealise poja A K ülalpidamiseks tasuma elatist 3000,- krooni kuus. PkS § 61 lg 3 sätete kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ei taotle elatise suuruse muutmist, vaid ajutiselt üheks aastaks elatise tasumisest vabastamist alates hagiavalduse esitamisest. Hageja nõudel puudub õiguslik alus ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei vabasta hagejat üheks aastaks elatise tasumise kohustusest.

PrK § 71 sätete kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja pole toonud mitte ühtegi PkS § 71 loetletud alust elatise võlgnevusest vabastamiseks. Töötus ei kuulu selliste põhjuste hulka, mille tõttu võiks isikut elatise võlgnevuse tasumisest vabastada. Asjaolu, kellega hageja elab ja kui suur on temaga kooselavate isikute töötasu, ei oma samuti tähendust .Hageja ema ja isa ei kuulu hageja perekonnaliikmete hulka ega ole ka hageja ülalpeetavad. Hagejal on üks ülalpeetav, tema poeg A K . Hageja on töövõimelises eas ja on kohustatud otsima endale töö, mis võimaldaks ühe lapse ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS § 61 lg 3 ja § 71 tuleb jätta hagi täielikult rahuldamata.

TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine kostja kanda ei ole õiglane, kuna käesoleval ajal kannab lapse ülalpidamiskohustust kostja üksinda ja menetluskulude jätmine kostja kanda kahjustaks ülemääraselt kostja olulisi vajadusi. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Maie Seppo kohtunik