2-10-5217/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-5217 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05. juulil 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi O J hagi S J vastu abielu lahutuse, lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 69 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O J (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: S J (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 16.06.2010, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Nikolajeva Istungil osalenud isikud Pooled

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O J hagi täies ulatuses. 2. Lahutada S J ja O J (abielueelne perekonnanimi S) abielu, mis on registreeritud Narva Perekonnaseisuameti poolt 09.01.1993, kanne nr 17. 3. O J säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”J”. 4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. 5. Mõista S J O J kasuks välja igakuiselt elatis tütre K J, sünd XXX, ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 09.11.2009 kuni tema täisealiseks saamiseni ehk kuni 09.11.2027. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutmisel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 6. Elatis tuleb kanda hageja O J arveldusarvele nr 10010388815010 SEB Pangas iga kuu 20. kuupäevaks. 7. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. 8. Tütre K J, sünd 09.11.2009, hooldusõigus kuulub hagejale O J.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 2. Riigilõiv summas 5 200 krooni jätta riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-10-5217

2(6) Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 03.02.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu oli registreeritud 09.01.1993.a. Abielust on sündinud tütar K J (ik XXX). Alates 2008.a juunist kostja läks perest ära ning elab teises kohas uue naisega. Hiljem kostja pöördus perre, kuid mõne aja pärast läks ära lõplikult ning alates 3. septembrist 2009.a ei ela ta enam perega koos. Kostja ei ole nõus lahutada perekonnaseisuameti kaudu. Hetkel poolte vahelised suhted on pingelised. Abielusuhted on lõppenud. Abielu jätkamine ei ole enam võimalik.

Kostja ei toeta oma last materiaalselt ega soovi muul viisil oma lapse eest hoolitseda. Hageja üksi tegeleb alaealise lapse K J (ik XXX) hooldamisega ning viibib lapsehoolduspuhkusel. Vabatahtlikult elatist maksma lapse peale kostja ei soovi.

Ülaltoodu alusel palub hageja lahutada poolte abielu; määrata K J (ik XXX) elukohaks ema O J elukoht; välja nõuda S J igakuiselt 2 175 krooni poolte alaealise lapse K J (i.k.XXX) ülalpidamiseks hageja kasuks alates lapse sünnist - novembrist 2009a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära; kohustada kostjat p. 3 nimetatud summad kanda üle hageja arveldusarvele 10010388815010 SEB pangas iga kuu 20. kuupäeval; välja nõuda kohtukulud kostjalt.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 03.02.2010.

TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palus hagiavalduses lahutada poolte abielu; määrata lapse elukoht ja mõista elatis välja summas 2 175 krooni, mistõttu antud asja hagihind moodustab 69 575 krooni (25 000 krooni + 25 000 krooni + 19575 krooni /2 175 krooni * 9 kuud/).

Tsiviilasi nr 2-10-5217

3(6) Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.03.2010 määrusega hagejat vabastati täielikult riigilõivu tasumisest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei esitanud kohtule hagi vastuse.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja seletas, et pooltel on kolm last: A J, sünd XXX, N J, sünd XXX ja K J. Vanemate tütarde ülalpidamisel elatis on juba väljamõistetud kohtuotsuse alusel. Hageja toetas oma hagi ja põhjendusi.

Kostja seletas, et poolte abielusuhted lõppesid umbes 2 aastat tagasi, kostja on nõus lahutada abielu. Kostja on nõus, et laste elukohaks on ema elukoht. Kostja on nõus tasuma elatist ka noorema tütre ülalpidamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Narva Perekonnaseisuameti poolt 09.01.1993, kanne nr 17. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0001486 (tl 5). Pooltel on ühised lapsed: tütar A J, sünd XXX; tütar N J, sünd XXX ja tütar K J, sünd XXX. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud sünnitunnistustega CL 0193556 (tl 8); CL 0193984 (tl 8) ja CL 0390308 (tl 2).

Poolte seletuste kohaselt on nende abielusuhted lõppenud, kostja väidab, et suhted on lõppenud 2 aastat tagasi, pooled elavad erinevates kohtades, kostjal on teine naine. Pooled leiavad, et abielu säilitada on võimatu.

Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt alates 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt PKS § 63 abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Pooltel kooselu enam ei ole, pooled elavad 2 aastat erinevates kohtades, seega leiab kohus, et on alust arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, nad kooselu ei taasta, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada.

Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale perekonnanimi „J“.

Tsiviilasi nr 2-10-5217

4(6) Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse talle perekonnanimi „J“.

Vastavalt PKS § 66 p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Vastavalt PKS § 100 lg 1 esimesele lausele ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt PKS § 102 lg 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tulenevalt PKS §-st 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Poolte ühine tütar, kelle ülalpidamiseks hageja soovib elatis välja mõista, on peaaegu 8-kuuline.

2004.aastal avaldatud Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: • 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1 875 krooni kuus

Tsiviilasi nr 2-10-5217

5(6) Metoodika põhjenduste kohaselt esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003. aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel.

Statistikaameti kalkulaatori kohaselt (vt. http://www.stat.ee/thi-kalkulaator) ajavahemikul alates 2004.a jaanuarist kuni 2010.a juunini tõusis tarbijahinna indeks (THI) 34,3% võrra. Seega tänasel päeval tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustavad 2 518 krooni (1 875 krooni * 0,343 ehk 34,3%, mis teeb keskmiselt 643 krooni, + 1 875 krooni).

Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg 1.

Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Hageja palub mõista elatis välja summas 2 175 krooni, kostja ei esitanud selle summa vastu vastuväidet.

Kuna hageja nõuab elatise summat, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust.

Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja elatis tütre K ülalpidamiseks summas 2 175 krooni igakuiselt.

Kohus ei arvesta kostja kohustusi pankade ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Kui laenud olid võetud perekonna huvides, võivad pooled jagada oma ühisvara, s.h kohustused.

Hageja palus mõista elatis kostjalt välja alates lapse K sünnist ehk alates 2009.a novembrist, see nõue on seadusega kooskõlas (PKS § 108) ja kuulub rahuldamisele.

Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ka elatise väljamõistmise osas ning kuulub seega rahuldamisele.

Hageja palus veel määrata noorema tütre elukohaks hageja elukoht.

Vastavalt PKS § 116 lg 1 vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Tsiviilasi nr 2-10-5217

6(6) Tulenevalt PKS § 137 lg-st 1 kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses.

Hageja palus määrata noorema tütre elukohaks tema elukoht, kostja ei vaielnud sellele vastu. Kohus loeb põhjendatuks lähtudes PKS sätete muutmisest anda üle poolte tütre K hooldusõigus tema emale.

Ülaltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

Hageja oli vabastatud hagi esitamisel riigilõivu summas 5 200 krooni tasumisest.

Vastavalt TsMS § 190 lg 3 esimesele lausele menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

TsMS § 164 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Lähtudes eeltoodust kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus leiab samuti, et riigilõivu summas 5 000 krooni väljamõistmine kostjalt ei oleks tema suhtes õiglane, kuna kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi, seega riigilõivu tuleb jätta riigi kanda.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik