2-09-62827/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-62827 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg

09. juuni 2010. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind M.G. hagi R.L. vastu elatise nõudes.

49 500 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja: M.G. (IK xxx; elukoht:xxx)

R.L. (IK xxx; elukoht: xxx)

T. J. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R.L.`lt M.G. kasuks elatis alates 26.novembrist 2009. a alaealise poja A.L. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3000 (kolm tuhat) krooni kuni poja A.L. täisealisuseni, s. o. kuni 05.augustini 2014. a, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2. Kohtuotsuse täitmisel arvestada R.L. poolt elatisena makstud summat 17 500 (seitseteist tuhat viissada) krooni.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

M.G. ja R.L. abielust on sündinud 05.08.1996.a poeg A.L., kes on käesoleval ajal 13. aastane. Poolte abielu lahutati 27.10.2009.a.

II Hagiavaldus

M.G. esitas kohtule hagiavalduse R.L. vastu elatise väljamõistmiseks poja A.L. ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt poega ei toeta. Seoses sellega, et hageja ja laps elavad kohas, kus ühiskondlik transport ei käi, on vajalikud kulutused transpordivahendi kasutamiseks (kooli, arstile, kauplusse sõitudeks). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 5500 krooni.

III Kostja vastus

Kostja esitas kohtule hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja täidab oma vanemlikke kohustusi korralikult, saates hagejale regulaarselt lapse ülalpidamiseks kuus 2500 krooni. Samuti maksab kostja pojale kindlustust summas 218,70 krooni, mis koguneb tema tulevasteks õpinguteks ning annab raha sünnipäevaks, pidupäevadeks ja sõitudeks. Kostja leiab, et hageja nõuded on põhjendamatud ja lapsel ei ole selliseid vajadusi, nagu hageja on kirjeldanud. Hageja nii suurt summat lapsele ei kuluta, kuna tal on väike sissetulek. Kostjal ei ole võimalust hageja nõuet rahuldada, kuna ta maksab laenu maja eest, milles hageja ja poeg elavad.

IV Kohtuistung

Hageja jäi nõude juurde, selgitades, et lapse nägemine on – 6,5 ja arsti juures käivad nad umbes 4 korda aastas. Nad elavad linna servas ja sinna ei käi mingit transporti. Ta peab last iga päeva autoga kooli viima ja tooma. Lapsele kulub peaaegu 9000 krooni kuus, hagejat aitab lapse vanaema. Kostja temale midagi üle kandnud ei ole. Ta ei tea, kas kostja kandis lapsele raha või mitte, tema lapse pangakaardi ei kasuta. Ta pole kostjaga kokku leppinud, et kostja kannab raha lapse pangaarvele. Lapsele elukindlustuse tegi tema, kostja tegi sinna ainult sissemakseid.

Kostja esindaja selgitas, et kostja võtab hagi õigeks osaliselt ning on nõus elatise 25000 krooni ulatuses väljamõistmisega alates kohtulahendi kuulutamisest. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustusi. Kostja palk on 8000 krooni. Kostjal on küllaltki suured väljaminekud, ta maksab maja laenu, samuti ostis ta endale korteri 10 000 krooni eest. Kostja maksab igakuiselt lapsele 2500 krooni, 3112 krooni laenu tagastamiseks, kindlustust 285 krooni, 1200 krooni kommunaalkulusid, ostetud korteri eest 1000 krooni, kokku üle 8000 krooni. Sellist summat, mida hageja nõuab, ei ole kostja võimeline maksma. Hageja nõuded on ülepaisutatud ja põhjendamatud.

Kostja selgitas, et kui neil oli skandaal, ütles hageja, et temale ei ole kostja raha vaja ning, et viimane kandku raha lapse arvele. Kui hageja oleks tahtnud, et ta kannaks raha tema arvele, oleks ta seda teinud. Laen oli võetud maja ehitamiseks.

V Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielust on 05. augustil 1996.a sündinud poeg A.L.. Laps on hageja ülalpidamisel.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 5500 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud. Kohtuistungil nõustus kostja maksma elatist igakuise elatusrahana 2500 krooni alates kohtuotsuse kuupäevast.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja palub lapsele elatist 5 500 krooni, kuna elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada.

Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 7) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 11 005,97 krooni, sh kulutused toidule 2000 krooni; prillide valmistamiseks 416,67 krooni, ravimitele 100 krooni; rõivad, jalatsid 1662,51 krooni; hügieenivahendid 314 krooni; koolitarbed 83,33 krooni; kommunaalmaksed, küttepuud 3300,47 krooni; lapse autoga kooli viimine 620 krooni; autohooldus 500 krooni; väljasõidud, kooliraha 125 krooni; repetiitor 1000 krooni; suvevaheaja sisustamine 325 krooni; sidevahendid 559 krooni. Seega jääks ühele vanemale lapsele tehtavate kulutuste suuruseks 5502,98 krooni kuus. Kostja lapsele tehtavate kulutuste suurusega nõustunud ei ole, leides, et hageja nii suurt summat lapsele ei kuluta, kuna tema sissetulek on väike.

Hageja on lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud tõendid (tl 54-56), mille kohaselt on Eesti Energia AS-ile elektri tarbimise eest tasutud ajavahemikus novembrist kuni maini (kaasa arvatud) kuus keskmiselt 687,44 krooni, millest lapse osa moodustab 343,72 krooni (687,44: 2) ning Tele2 Eesti AS-ile mais 2010 173,15 krooni.

Hageja ei ole tõendanud lapse vajadusi seoses prillide valmistamisega, suvevaheaja sisustamisega, autohooldusega ja bensiinikuludega (sõitudeks kooli), küttepuude muretsemisega ning riietele-jalanõudele ja repetiitorile.

Kostja on õigeks võtnud, et laps kannab prille ning, et hageja elukohaga on bussiliiklus harv. Seega leiab kohus, et kulutused seoses prillide valmistamise ning sõitudega kooli on põhjendatud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvestades üldist elatustaset, leiab, et lapse vajadused moodustavad kuus keskmiselt 5500 krooni.

Hageja väitel moodustab tema keskmine sissetulek 5 000 krooni (tl 53). Hageja oma väite kinnitamiseks tõendeid kohtule ei esitanud. Kostja keskmine kuusissetulek (bruto) moodustab

10 465,70 krooni (tl 44).

Hageja ülalpidamisvõime on: 2500 krooni (hageja ise ja laps; 5000 : 2). Kostja ülalpidamisvõime on 5232,85 krooni (kostja ise ja laps; 10 465,70 : 2). Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

PKS § 70 kohaselt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et „ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu

30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“

Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 36-41) nähtub, et kostja on peale alates 26.11. 2009 kuni 26.05.2010 tasunud poja A.L. arveldusarvele elatisena igakuiselt 2500 krooni, s.o. kokku

17 500 krooni. Hageja on leidnud, et elatisraha pidi laekuma tema arveldusarvele. Kostja väitel kandis raha poja arveldusarvele vastavalt hageja soovile. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal puudub võimalus kasutada poolte alaealise lapse arvele elatusrahana laekunud summasid. Asjakohatu on hageja väide, et ta vajab arve kasutamiseks lapse luba, kuna hageja lapse vanemana on lapse seaduslik esindaja, kelle nõusolekul laps saab tehinguid teha, mitte vastupidi. Seega leiab kohus, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on ajavahemikus 26.11.2009 kuni 26.05.2010 hagejale elatisena maksnud 17 500 krooni.

Kohus, arvestades lapse vajadusi ning poolte varalist seisundit, leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 26.novembrist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 3000 krooni.

Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid (tl 17–21, 36-43) kindlustusmaksete igakuiselt summas 218,70 krooni tasumise kohta, kuna nimetatud kulutuse näol ei ole tegemist lapse igapäevaste ülalpidamiskulude kandmisega, vaid tulevikku suunatud investeeringuga.

PKS § 72 lg 1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarveldamisele võlgniku vastuhagi katteks. Seega puudub kohtul alus arvestada kostja poolt viidatud asjaolu ja tõendeid (tl 36-40, 45-52), et kostja on tasunud elamu, milles hageja ja poeg elavad, eest laenu. Juhul, kui kostjal on varalisi või rahalisi nõudeid hageja vastu, on tal õigus esitada kohtusse vastavasisuline hagiavaldus.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 3, TsMS § 459) Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik