3-09-2977/82 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2977

Haldusasi

OÜ Lid kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 14.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/106-9 ja

Maksu- ja Tolliameti 16.11.2009 vaideotsuse nr 6-

1/488-4 osaliseks tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Lid;

Esindaja: juh liige Vladimir Karunas;

Vastustajad: Maksu- ja Tolliamet;

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus;

Esindaja: Merle Maks.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) kontrollis

09.12.2008 korralduse nr 12.2-3/106-1 alusel OÜ Lid maksude arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust seoses järgmiste objektidega:

Farmeri (Viimsi vald, Lubja küla):

- 24.01.2008. a arve nr BE 01/08-005/10 kokku summas 45 194 krooni, sh käibemaks,

kokku summas 6 894 krooni;

Peterburi tee 71:

- 11.03.2008. a arve nr BE 03/08-005/11 kokku summas 73 410,16 krooni, sh

käibemaks kokku summas 11 198,16 krooni;

- 31.03.2008. a arve nr BE 03/08-009 kokku summas 69 738 krooni, sh käibemaks

kokku summas 10 638 krooni;

Väike-Karja 7/Müürivahe 24:

- 28.02.2008. a arve nr BE 02/08-001/4 kokku summas 86 730 krooni, sh käibemaks

kokku summas 13 230 krooni;

- 28.02.2008. a (maksuhaldur - kuupäev on käsitsi parandatud 07.03.2008. a-ks) arve nr

BE 02/08-001/5 kokku summas 81 920,32 krooni, sh käibemaks kokku summas 12

496,32 krooni;

- 30.10.2008. a arve nr BE 10/08-034 kokku summas 112 000,88 krooni, sh käibemaks

kokku summas 17 084,88 krooni.

2. 14.09.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/106-9 määras maksuhaldur täiendavalt tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas 71 541 krooni ja tulumaksu summas 124 669 krooni.

Maksuotsuses leiti, et OÜ Lid ei ole saanud nende objektidega seoses reaalselt teenuseid ja

kaupa OÜ Belenga nimel esitatud arvete alusel ning seega on OÜ Lid käibedeklaratsioonides

esitanud sisendkäibemaksu osas valeandmeid, mille tõttu on riigieelarvesse tasumiseks

arvestatud ja tasutud vähem käibemaksu ning jäetud arvestamata ja deklareerimata tulumaks

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

3. 16.11.2009 vaideotsusega nr 6-1/488-4 rahuldas MTA osaliselt OÜ Lid vaide, tühistades

maksuotsuse osas, millega määrati OÜ-le Lid täiendavalt tasumisele kuuluvat tulumaksu

summas 124 669 krooni. Seega on maksuotsus hetkel kehtiv käibemaksu määramist

puudutavas osas.

4. Maksuhaldur leiab maksuotsuses, et OÜ Belenga ei saanud arvetel märgitud teenuseid

osutada ning et OÜ Lid pidi olema sellest teadlik. Vaidlusaluste OÜ Belenga esitatud arvete

osas tugineb maksuotsus järgmistele asjaoludele ja nende pinnalt tehtud järeldustele:

Kõiki tehinguid puudutavad järeldused:

- OÜ Belenga puhul on tegemist reaalset majandustegevust mitte omava äriühinguga, kellel

puudub ettevõtlustegevuse korraldamiseks vajalik tegevuskoht, töötajaskond, vahendid ja

ühtlasi ka teadmised OÜ-le Lid osutatud ehitustööde organiseerimiseks ja teostamiseks.

- OÜ Belenga aktidele ei ole lisatud saatelehti, ostuarveid ega muid kuludokumente, mis

tõendaksid teenuse osutamist OÜ Belenga poolt ja illustreeriks aktidel näidatud summade

kujunemist, tuginedes reaalselt kulunud tööajale ja materjali kasutamisele.

- kogu OÜ Belenga pangakontole laekuv raha võetakse kohe sularahas välja.

- OÜ Belenga puhul on tegemist nn "arvevabrikuga", mille kasutamise eesmärgiks on

ettevõtete maksukohustuste vähendamine

- J. M. ja V. K. olid viimase kinnitusel pikaajalised tuttavad, mistõttu V. K. pidi muuhulgas

teadma ka seda, et OÜ Belenga ise tegelikult mingeid töid ei teosta.

- V. K. ei tea, kes ja mitu töötajat OÜ-st Belenga osales tööde teostamisel. Ühel korral on V. K.

näinud objektil J.i nimelist isikut. V. K. suhtles ainult J. M.’iga. OÜ Belenga ei ole käesoleva ajani

esitanud maksuhaldurile J.i kontakti ega muud asjassepuutuvat informatsiooni. Maksuhaldur

leiab, et J.i puhul on tegu väljamõeldud isikuga, kelle reaalne olemasolu ei ole küsitletud

kolmandate isikute poolt kinnitatud, v.a OÜ Lid paljasõnaline väide.

Farmeri objektiga seotud tehingu osas tehtud järeldused:

- objekti tellija AS Emerex kinnitas oma 29.04.2009 vastuses maksuhaldurile, et lepingulised

tööd OÜ-ga Lid toimusid perioodil 2004 detsember kuni 2005 märts vastavalt 26.11.2004a

lepingule nr 11/04-2. Perioodil 2005 aprill kuni 2008 jaanuar tegi OÜ Lid AS Emerex

tellimusel järgnevaid abitöid: mis on seotud vandalismi kõrvaldamise ja tänavavalgustuspostide

vigastamiste kõrvaldamine, pumbajaama elektrikaabli vahetamine jne. Antud tööde näol ei olnud

tegemist garantiitöödega.

- 29.01.2009 saatis maksuhaldur OÜ-le Belenga korralduse nr 12.2-3/106-2, kus palus

selgitust arve nr BE 01/08-005/10 alusel tehtud tööde kohta. OÜ Belenga jättis korralduse

täitmata.

- OÜ Lid juhatuse liikme selgitused ei ole täpsed, neid muudetakse vastavalt vajadusele ja

sobitades neid maksuhalduri järeldustega.

- kalkulatsioonid nr 108.4, 108.5 ja 108.6 on koostatud 21.01.2008 ning nende alusel väljastatud

arved on koostatud 24.01.2008. OÜ Belenga arve ja tehtud tööde akt on väljastatud hiljem kui

OÜ Lid oli sama tööde kohta väljastanud kalkulatsioonid tööde tellijale AS-le Emerex.

- tööd tervikuna on tööde tellijale müüdud küll kallimalt (51 964 krooni, sh käibemaks) kui on

soetatud OÜ-lt Belenga (45 194 krooni, sh käibemaks), ent nende edasimüügil AS-le Emerex ei

ole rakendatud loogilist lähenemist, st juurdehindluse kasutust iga edasimüüdava teenuse/kauba

kohta, kasutades selleks ühtset juurdehindluse määra.

- Tehingupoolte raamatupidamises on kajastatud üks ja sama arve, mis on väljastatud

erinevatel kuupäevadel:

- OÜ Lid raamatupidamises OÜ-lt Belenga saadud 24.01.2008 arve nr BE 01/08-

005/10;

- OÜ Belenga raamatupidamises OÜ-le Lid 30.01.2008 väljastatud arve nr BE 01/08-

005/10.

- OÜ Belenga poolt väljastatud tehtud tööde aktid ei kajasta reaalselt objektile kulunud

materjalide kogust ja tööaega. 24.01.2008 OÜ Belenga tehtud tööde aktides väljatoodud

töömahud on puudulikud, kuna ei kajasta reaalselt kulunud tööaega ja materjalide kogust. Antud

aktist ei selgu, kui kaua ja mitu töötajat tegid montaažitöid ja kaevasid kaablikraavi (akti

töömaht on 1 tk). Samuti ei selgu aktist kui kaua ja mis transporti ja seadmeid täpselt kasutati (akti

töömaht on 1 tk). Lisaks ei selgu aktist, mis abimaterjale ja kui suures koguses kasutati antud

objektil (akti kogus on komplekt). Aktile ei ole lisatud saatelehti, ostuarveid ega muid

kuludokumente.

- OÜ Belenga kontrolli käigus selgus, et äriühingu raamatupidamises ei ole kajastatud materjalide

soetamine ega teenuste osutamiseks vajaminevate masinate ja seadmete rent. OÜ Belenga ei ole

ostnud kaupu, tehnikat ja materjali, et nende abil saaks osutada OÜ-le Lid ehitus-, transpordi-ja

muid teenuseid. Samuti ei ole OÜ-l Belenga vastavat tööjõudu.

- OÜ Lid müüb OÜ-lt Belenga ostetud transpordi- ja ehitusteenuseid tööde tellijale odavamalt,

mis ei ole loogiline ettevõtlustulu saamisele suunatud äritegevuse puhul.

- Maksuhalduri küsimusele (05.12.2008. a suuliste selgituste protokoll OÜ Belenga

üksikjuhtumi kontrolli käigus) kas OÜ Belenga raamatupidamises kajastatud teenused on üldse

toimunud või on OÜ Belenga poolt esitaud arved, mille taga reaalne majandustehing puudub, vastas J. M., et

2007. a töötasid inimesed Ukrainast ja Poolast. Lepingud nende inimestega tegi J. M. kui eraisik, mitte kui OÜ

Belenga esindaja. (...) mina leppisin hinnas kokku J.iga palju mingile objektile raha maksin, aga arved tegi OÜ

Belenga hiljem, (...). Raha, mida ma maksin J.ile, oli minu isiklik raha. Seega OÜ Belenga ei osutanud

ehitus-, transpordi ja muid teenuseid OÜ-le Lid. J. M. kinnitas, et tegi koostööd J.iga, kes

omakorda osutaski reaalselt nimetatud teenuseid OÜ-le Lid eraisikuna. Ühtlasi OÜ Belenga ei

kandnud mingeid kulutusi, mis oleksid seotud J.i ja muude isikute palkamisega ja materjalide ja

seadmete rendi ja ostmisega.

- OÜ Belenga ei osutanud OÜ-le Lid eelpool nimetatud arve-saatelehel kajastatud ehitus-

remonditöid. Seega puudus OÜ-l Lid õigus kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu OÜ

Belenga arve alusel maha arvata. OÜ Belenga arve OÜ Lid sisendkäibemaksu arvestuses

kajastamise tegelik eesmärk on teadlikult suurendada soetamisel tasutud käibemaksu, mis on

seadusega lubatud maha arvata, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuigi tegelikkuses

ei ole OÜ Lid OÜ-lt Belenga teenuseid ega kaupu saadud.

- asjaolu, et OÜ Lid ei ole OÜ-lt Belenga teenuseid ega kaupu saanud, kuid on tasunud antud

arve alusel, viitab raha väljaviimisele ettevõttest, millega soovitakse vähendada ettevõtte

tulumaksukohustust

Väike-Karja 7/Müürivahe 24 objektiga seotud tehingu osas tehtud järeldused:

- 29.01.2009 saatis maksuhaldur OÜ-le Belenga korralduse nr 12.2-3/106-2, kus palus

selgitust

arvete

nr

BE

02/08-001/4,

BE

02/08-001/5

ja

BE

10/08-034

alusel tehtud tööde kohta. OÜ Belenga jättis korralduse täitmata

- 11.05.2009 seisuga oli OÜ Lid väljastanud KÜ-le Väike-Karja 7 kokku 3 arvet kokku summas

381 903 krooni, sh käibemaks kokku summas 58 256 krooni. Antud summast 147 500 krooni ehk

39% (147 500 : 381 903 x 100% = 39%) oli saadud ettemaksuna enne tööde algust. Tulenevalt

käesoleva maksuotsuses lk 22-23 toodud OÜ Belenga tehtud tööde aktidest nähtub, et OÜ

Belenga on väidetavalt 07.03.2008 seisuga osutanud OÜ-le Lid teenuseid kokku summas 168

650 krooni, sh käibemaks kokku summas 25 726 krooni. Summa ületab KÜ-lt Väike-Karja 7

saadud ettemaksu.

- ei ole leidnud kinnitust OÜ Belenga poolt suuremahuline elektrikaablite remondi- ja

demontaažitööde, freesimis-, puurimis- ja lammutustööde ning transpordi ja mehhanismide

"teenuse osutamine OÜ-le Lid.

- väidetavalt OÜ-lt Belenga 2008 veebruari- ja märtsikuus ostetud teenus moodustab kokku

144 314 krooni. OÜ Lid poolt tööde tellijale esitatud kalkulatsioonist nähtub, et reaalselt osutati

teenust väiksemas summas, kui oli algselt planeeritud, ja see moodustab 136 762 krooni. Antud

summa on väiksem kui väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenuse summa, kusjuures OÜ

Belenga on väidetavalt osutanud teenust OÜ-le Lid ka 2008 oktoobris kokku summas 94 813

krooni, sh käibemaks kokku summas 14 463 krooni. Antud summast on maha lahutatud

transpordi ja abimaterjalide kulu. Väidetavalt OÜ Belenga poolt osutatud teenuste maksumus on

kokku 239 127 krooni ja vastavalt tööde tellijale esitatud kalkulatsioonile tehtud tööde kohta

moodustab teenuse kogumaksumus 136 762 krooni.

- OÜ Lid 25.03.2009 lepingu nr 208.1 lisa nr 1 punkti 6 kohaselt on 25.03.2009 kokku lepitud

(OÜ Lid ja KÜ Väike-Karja 7), et täiendavaks tööks Väike-karja 7 objektil on gaasitrassi

demontaaž ja utiliseerimine majas 1 ja 2 ja mille maksumuseks on 3 400 krooni. millele lisandub

käibemaks summas 612 krooni. Antud teenus on aga kajastatud OÜ Belenga 30.10.2008 aktis nr

10/08-020/3, mille järgi antud teenuse maksumus on 17 000 krooni, millele lisandub käibemaks

3060 krooni. OÜ Belenga ei saanud osutada gaasitrassi demontaaži ja utiliseerimise teenust

nagu seda on näidatud 30.10.2008 aktil, kuna antud töödes olid OÜ Lid ja KÜ Väike-Karja 7

kokku leppinud alles 25.03.2009 so praktiliselt 5 kuud hiljem. Samuti ei ole omavahelises

kooskõlas ka OÜ Lid väidetav teenuse soetamise OÜ-lt Belenga ja edasimüügi maksumus

(vastavalt 3 400 ja 17 000 krooni).

- OÜ Belenga 28.02.2008, 07.03.2008 ja 30.10.2008 tehtud tööde aktides (vt käesoleva

maksuotsuse lk 22-23) väljatoodud töömahud on puudulikud, kuna ei kajasta reaalselt kulunud

tööaega ja materjalide kogust. Antud aktidest ei selgu, kui kaua ja mitu töötajat tegid remondi-,

demontaaži-, freesimis- ja lammutustöid (akti töömaht on 1 tk). Samuti ei selgu aktist, kui kaua ja

mis transporti ja seadmeid täpselt kasutati (akti töömaht on 1 tk ja 1 kompl). Lisaks ei selgu aktist,

mis abimaterjale ja kui suures koguses antud objektil kasutati (akti kogus on 1 komplekt). Aktile ei

ole lisatud saatelehti, ostuarveid ega muid kuludokumente.

- Arved on vastuolulised esiteks kuna:

- OÜ Lid kajastab raamatupidamises OÜ-lt Belenga saadud 28.02.2008 arvet nr BE

02/08-001/4 kokku summas 86 730 krooni, allkirjastatud J. M.i ja V. K.'e poolt;

- OÜ Belenga kajastab enda raamatupidamises OÜ-le Lid 28.02.2008 väljastatud arvet nr

BE 02/08-001/4 kokku summas 81 920,32 krooni, allkirjastatud OÜ Belenga töötaja O.

K.'i poolt, OÜ Lid esindaja allkiri puudub.

Tulenevalt eeltoodust kajastavad tehingupooled oma raamatupidamistes ühte ja sama arvet, kuid

arvetel olevad summad on erinevad. Samuti on arveid allkirjastanud erinevad isikud, st OÜ

Belenga poolt O. K. ja J. M.;

ja teiseks kuna:

- OÜ Lid kajastab raamatupidamises OÜ-lt Belenga saadud 28.02.2008 (käsitsi

parandatud 07.03.2008-ks) arvet nr BE 02/08-001/5 kokku summas 81 920,32 krooni,

allkirjastatud J. M.'i ja V. K.'e poolt;

- OÜ Belenga kajastab enda raamatupidamises OÜ-le Lid 28.02.2008 väljastatud arvet nr

BE 02/08-001/5 kokku summas 86 730 krooni, allkirjastatud OÜ Belenga töötaja O.

K.'i poolt, OÜ Lid esindaja allkiri puudub.

Tegu on ühe ja sama arvega, kuid arvetel olevad summad on erinevad. Samuti arveid on

allkirjastanud erinevad isikud, st OÜ Belenga poolt O. K. ja J. M.. Lisaks OÜ Lid

raamatupidamises kajastatud arve kuupäev on käsitsi parandatud. Antud 28.02.2008 arve, mille

kuupäev on käsitsi parandatud 07.03.2008-ks, on väljastatud 07.03.2008 tehtud tööde akti alusel.

Maksuhaldur ei aktsepteeri V. K.'e arve kuupäeva käsitsi parandust, kuna arve väljastati OÜ

Belenga poolt ning igasuguste sellel olevate andmete parandamine ja muutmine on üksnes OÜ

Belenga pädevuses. Samuti kajastab OÜ Belenga enda raamatupidamises parandamata

kuupäevaga arvet. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Lid poolne omaalgatuslik arve kuupäeva

parandamine toob esile ettevõtte soovi moonutada raamatupidamises kajastatud tehingute

reaalset toimumist, mille tulemusena saab OÜ Lid lõppkokkuvõttes vähendada oma

maksukohustust.

Peterburi tee 71 objektiga seotud tehingu osas tehtud järeldused:

- 29.01.2009 saatis maksuhaldur OÜ-le Belenga korralduse nr 12.2-3/106-2, kus palus

kirjalikku üksikasjalikku selgitust arvete nr BE 03/08-005/11 ja BE 03/08-009 alusel tehtud

tööde kohta. OÜ Belenga jättis korralduse täitmata.

- AS-le Optimera Estonia (tööde tellija OÜ-lt Lid) 20.05.2009 vastusest nr 12.2-3/106-7-1

tulenevalt OÜ Lid lepinguliseks ülesandeks oli elektrisüsteemi vahetus ja uute valgustite

paigaldus ruumides ja välisterritooriumil Peterburi tee 71 objektil. Tööd toimusid perioodil 2006

a - 12.03.2008. Anton Kutser’i selgituse kohaselt tööde teostamiseks lepinguid sõlmitud ei ole.

- Lähtuvalt OÜ Belenga tehtud tööde aktidest toimus tööde üleandmine OÜ-le Lid 14.03.2008

ja 31.03.2008. OÜ Lid aga müüs sama teenuse AS-le Optimera Estonia 12.03.2008. Lähtudes

eelpooltoodust OÜ Lid müüs teenuse tellijale varem kui tööd olid väidetavalt OÜ Belenga

poolt teostatud ("tuginedes tehtud tööde aktidele).

- OÜ Belenga 14.03.2008 ja 31.03.2008 tehtud tööde aktidest ja OÜ Lid 12.03.2008

kalkulatsioonist nr 308.2, mille alusel on väljastatud 12.03.2008. a arve nr 824, selgub, et

väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenused ja tööd ei kajastu tööde tellijale esitatud

kalkulatsioonis (v.a valgustite paigaldus) samaväärses mahus. Nii müüb OÜ Lid AS-le Optimera

Estonia paigaldustöid 1 200 krooniga, kuid väidetavalt on sama teenust ostnud OÜ-lt Belenga

kokku summas 55 700 krooni. Samuti ei ole põhjendatud ka suur transpordikulu, mida OÜ Lid

on väidetavalt ostnud OÜ-lt Belenga summas 18 000 krooni. OÜ LID tööde tellijale esitatud

andmete kohaselt moodustas transpordikulu vaid 800 krooni. OÜ Lid üldse ei kajasta

kalkulatsioonis ehitustellingute paigaldustöid, mis on eraldi väljatoodud OÜ Belenga aktidel.

- vaatamata sellele, et antud tööd tervikuna on tööde tellijale müüdud kallimalt kui on

väidetavalt soetatud OÜ-lt Belenga, ei ole nende edasimüügil AS-le Opimera Estonia

rakendatud loogilist lähenemist, st juurdehindluse kasutust iga edasimüüdava teenuse/kauba

kohta, kasutades selleks ühtset juurdehindluse määra.

- OÜ Belenga poolt väljastatud tehtud tööde aktid ei kajasta reaalselt objektile kulunud

materjalide koguse ja tööaega. Tuginedes antud aktidele ja kalkulatsioonile ilmneb, et OÜ Lid

müüb väidetavalt OÜlt Belenga ostetud transpordi- ja paigaldusteenuseid tööde tellijale

odavamalt, mis ei ole loogiline ettevõtlustulu saamisele suunatud tegevuse puhul.

- OÜ Belenga 14.03.2008 ja 31.03.2008 tehtud tööde aktides väljatoodud töömahud on

puudulikud, kuna ei kajasta reaalselt kulunud tööaega ja materjalide kogust. Antud aktidest ei

selgu, kui kaua ja mitu töötajat paigaldasid ja võtsid maha ehitustellinguid (akti töömaht on 1

kompl). Samuti ei selgu aktist, kui kaua ja mis transporti ja seadmeid täpselt kasutati (akti

töömaht on 1 kompl). Lisaks ei selgu aktist, mis abimaterjale ja kui suures koguses antud

objektil kasutati (akti kogus on 1 komplekt). Aktile ei ole lisatud saatelehti, ostuarveid ega muid

kuludokumente.

- OÜ Belenga teostas vastavalt 31.03.2008 aktile ehitustellingute ja seadmete transporti. Sama

akti järgi toimus ka ehitustellingute paigaldamine. Ehitustellingute paigaldus on kajastatud ka

14.03.2008 tehtud tööde aktis, kuigi ehitustellingute kohalevedu antud aktis kajastatud ei ole.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

5. Kaebaja on esiteks seisukohal, et on esitanud seoses Farmeri, Lubja küla, Viimsi, Väike-

Karja 7 ja Peterburi tee 71 objektidega maksuhaldurile kontrolli raames piisavalt suulisi ja

kirjalikke seletusi. Samuti on kaebaja esitanud maksuhaldurile kõik dokumendid, mis on

vajalikud objektidega seotud tehingute kontrollimiseks. Kaebaja viitab, et jääb oma vaides

esitatud seisukohtade juurde.

6. Farmeri objektiga seoses selgitab kaebaja, et kontrollis pidevalt ehitustööde täitmist. OÜ-le

Belenga ülesandeks antud tööd ei olnud spetsiifilised. Kaebaja ei hankinud OÜ-le Belenga ka

tehnikat ega materjale, samuti puudus OÜ-l Belenga vajadus osta midagi tööde teostamiseks.

Kaebaja lisab, et valis OÜ Belenga objektile krediidiinfo kaudu, mistõttu ei olnud tal alust

ettevõtet mitte usaldada ja kahelda selle kompetentsuses. Kaebaja pöörab seejuures

tähelepanu asjaolule, et kalkulatsioonid 108.4, 108.5 ja 108.6 olid jagatud tööde lõikes ning

kinnitatud tellija juures. Kaebaja on seisukohal, et tema raamatupidamine on selge ja

korrektne. Maksuhaldurile on maksumenetluse käigus esitatud kõik kuludokumendid

märkides eraldi hankija teenuste nimekirja ja arvete numbrid.

7. Peterburi tee 71 objektiga seoses märgib kaebaja, et objektil alustati töid 08.12.2007, kuid

OÜ Belenga ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu lõpetati tööd alles 31.03.2008.

Arve nr BE03/08-005/11 ja 14.03.2008 akt kinnitati kompromissina eelnevate tööde eest

ning arve nr BE03/08-009 ja 31.03.2008 akt siis, kui OÜ Belenga oli oma lepingulised

kohustused täitnud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Belenga 14.03.2008 ja

31.03.2008 aktides on vastuolud. Kaebaja rõhutab, et ei pea vajalikuks suhelda alltöövõtja

töötajaga, ka maksuhaldur ei ole selles osas kommenteerinud OÜ Lid tegevust. Lisaks on OÜ

Belenga 02.08.2009 kirjaga kinnitanud, et teostas kaebajale lepingus nimetatud tööd ning on

esitanud selle eest ka arved.

8. Kaebaja selgitab Väike-Karja 7 objekti osas esiteks, et ettepanek tööde teostamiseks

koostati enne 15.02.2008 lepingu nr 208.1 sõlmimist, kuid tööde alustamist takistas maja

elektrotehnilise dokumentatsiooni puudumine. Sellega seoses alustati ehitustöid alles 2008.

jaanuaris. OÜ Belenga oli nõus teostama vajalikud tööd ja kaebaja sõlmis töövõtulepingu nr

208.2, tööde lõpp-tähtajaga 30.20.2008. Kaebaja poolt KÜ Väike-Karja 7 esitatud arved olid

esitatud vastavalt lepingule ettemaksuarvetena. Kaebaja selgitab, et summa oli vajalik

ettenähtud materjalide ostmiseks. Kõik tööde teostamiseks vajalikud tööriistad olid kaebaja

ning alltöövõtja Eltel ja Asolli Grupp omad. Objektil teostas tehnilist järelevalve J. N., kelle

andmed sai kaebaja KÜ Väike-Karja 7 esinaine.

9. Kaebaja märgib viimaks, et täidab alates asutamisest oma kohustusi lepinguliste partnerite

ees ausalt. Kaebaja ei ole kavatsenud rikkuda seadust ega esitada maksuhaldurile valeandmeid.

Kaebaja palub eeltoodust tulenevalt tühistada vaidlustatud maksuotsus (vaideotsusega

tühistamata jäänud osas) ja vaideotsus (maksuotsusega määratud käibemaksu jõusse jätmise

osas).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Vastustajad

selgitavad esiteks, et maksukohustuslasel on õigus maha arvata sisendkäibemaks juhul, kui on

täidetud kõik käibemaksuseaduses toodud tingimused – kaup on saadud teiselt

käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kaupa või

teenust kasutatakse maksukohustuslase ettevõtluses ning kauba või teenuse kohta on esitatud

nõuetekohane arve. Käibemaksukohustuse kindlakstegemiseks on oluline tuvastada, kes on

teenuse tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane. Juhul, kui neid asjaolusid ei ole

maksumenetluse käigus võimalik välja selgitada, ei saa asuda ka seisukohale, et kaebuse esitajal

oli õigus arvel näidatud müüjale tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Kui selgub, et

käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja, tegelik müüja ei

ole teada ja käibemaksuarvestuses müüjana näidatud käibemaksukohustuslane ei ole oma

käibemaksukohustust täitnud, saab ostja arvel näidatud sisendkäibemaksu maha arvata vaid

siis, kui ostja ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et arvel teenuse müüjana märgitud isik ei ole

tegelikult teenuse osutaja.

9. Kontrollimisel selgus, et OÜ Lid on teostanud mitmesuguseid elektritöid ja kuna OÜ-l Lid

endal tööjõud kokkulepitud tööde tegemiseks puudus, kasutas ta alltöövõttu. V. K. nimetas

22.12.2008 seletuses alltöövõtjatena OÜ-d Pluvo ja OÜ-d Belenga. Vastustaja leiab, et OÜ-le

Lid väljastatud arvetel näidatud tööde teostajaks ei olnud mitte OÜ Belenga, vaid väidetava J.i

poolt värvatud füüsilised isikud, kellele tööd vahendas ja maksis tehtud töö eest omakorda J.

M. füüsilise isikuna. Seega oli OÜ Belenga nimel arvete väljastamise eesmärgiks tekitada OÜ-

le Lid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

10. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-32-09, et juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse

olemasolu osas puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust osutatud, kuid seda ei saadud

arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja

pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust. Samas lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui

tuvastatakse müüjal reaalse majandustegevuse puudumine, on ostjal pahausksust kinnitavaks

asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus

puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüja ei saa olla talle teenuse

osutajaks. Seega kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta

esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski

maksukohustust vähendava asjaoluna oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja

pahausksusega. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur OÜ Belenga kontrollimise käigus

tuvastanud OÜ-l Belenga reaalse majandustegevuse puudumise. Arvestades V. K.e seletust

selle kohta, et ta teab J. M.it umbes 10 aastat ja J. M.i seletust selle kohta, et ta vahendas

kellegi J.i poolt komplekteeritud Ukrainast ja Poolast pärit töölistele ehitusobjekte ning

maksis J.i kaudu tehtud tööde eest oma rahadest, on alust arvata, et V. K. oli teadlik ka

asjaolust, et tegemist ei ole OÜ Belenga töötajatega ja seega ei saa võimaliku teenuse osutajaks

olla OÜ Belenga. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ-l Belenga puuduvad vahendid ja

tööjõud ehitustööde teostamiseks. OÜ Belenga pangakonto analüüsist nähtub, et kogu

pangakontole laekuv raha võetakse kohe välja. Sularaha väljavõtmine peale kontole laekumist

ning kuludokumentide puudumine viitab tegeliku majandustegevuse puudumisele.

11. OÜ Lid ei ole maksuhalduri kahtluste kummutamiseks esitanud menetluse käigus

täiendavaid tõendeid, mistõttu on vastustajate hinnangul OÜ Belenga nimel väljastatud

üksnes fiktiivseid arveid, ilma, et teenuse reaalseks osutajaks oleks olnud arvel näidatud isik.

Antud järeldust kinnitab veelgi asjaolu, et OÜ Belenga arvelduskontole OÜ-lt Lid kantud

summad võeti koheselt sularahas välja. Seega on alust arvata, et samadest summadest maksti

Ukrainast ja Poolast pärit töölistele ja teenusele lisatud käibemaksust kujunes kaebajale

boonus, mille arvel ta sai vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Vastustajad leiavad

eeltoodust tulenevalt, et maksuotsus põhineb tõendatud asjaoludel ning on seaduslik ja

põhjendatud. Kaebuses on OÜ Lid esitanud vaid paljasõnalisi ja põhjendamata väiteid ning

need ei anna alust maksuotsuse ega vaideotsuse tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu

põhjendused on järgmised.

13. Kuna vaideotsusega tühistati maksuotsuse tulumaksu puudutav osa, siis kohus

maksuotsuse neid väiteid, mis puudtavad tulumaksu määramist, ei analüüsi. Käesoleva

haldusasja esemeks on vaid maksotsuse käibemaksu puudutav osa ja vaideotsus osas, milles

jäeti jõusse maksuotsuse käibemaksu puudutav osa.

14. Haldusmenetluse seaduse § 87 lõike 2 puntki 3 kohaselt saab esitada halduskohtusse

kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest

sõltumatult. Vaideotsuse osas ei ole aga kaebuse esitaja toonud välja ühtegi asjaolu, mille

poolest vaideotsus rikkus tema õigusi vaid esemest (maksuotsusest) sõltumata. Seetõttu jääb

taotlus vaideotsuse tühistamiseks käibemaksu puudutavas osas rahuldamata juba sel põhjusel.

15. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 150 lõike 1 kohaselt lasub maksuotsuses

määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma

määrati

valesti.

Kaebaja

ei

ole

kohtumenetluses

esitanud

lisaks

maksumenetluses esitatutele täiendavaid tõendeid, küll on aga leidnud, et maksuotsuses on

tehtud maksumenetluses kogutud tõenditest valesid järeldusi. Kohus leiab, et kaebuse esitaja

väited selle kohta, et maksuhaldur on kogutud tõenditest teinud valesid järeldusi, ja selle

juurde esitatud paljasõnalised selgitused ei too kaasa maksuotsuses tehtud järelduste

õigusvastasust. Kohus leiab, et maksumenetluses on järgitud uurimispõhimõtet. Maksuotsus

on adekvaatselt põhjendatud, seal on toodud välja asjas kogutud tõendid ja nendest tehtud

järeldused. Maksuhaldur on detailselt põhjendanud, miks ta leiab, et teenuseid ei ole soetatud

OÜ-lt Belenga ning miks OÜ Lid tasus teadlikult fiktiivseid arveid.

16. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebuse esitajal oli õigus arvata

tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha sisendkäibemaks OÜ Belenga arvete alusel

või mitte. Poolte vahel ei ole vaidlust seejuures selles, et maksuotsuses käsitletud tehingute

tegemise ajal oli OÜ Belenga registreeritud käibemaksukohustuslastena, tema poolt OÜ-le Lid

esitatud arved vastasid formaalsete tunnuste alusel KMS §-s 37 sätestatule ega selles, et OÜ

Lid tasus arvete alusel pangaülekandega arve esitanud isiku pangakontole.

17. Maksustatava käibe (käibemaksuseaduse, edaspidi KMS § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29

lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks

maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt

arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava

kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on

määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike

esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud

või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

18. Käibemaksukohustuslasel ei ole teiselt käibemaksukohustuslaselt saadud vorminõuetele

vastava arve alusel igal juhul õigus sisendkäibemaks maha arvata. Arve alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole ostjal siiski juhul, kui arvel näidatud isik ei ole

kauba tegelik müüja ning ostja ei ole tehingu tegemisel tegutsenud heas usus. Riigikohus on

korduvalt (nt haldusasjades 3-3-1-29-03, 3-3-1-43-03, 3-3-1-52-03, 3-3-1-50-03) selgitanud, et

käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba

müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris

nõutavat või tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Haldusasjas nr 3-3-1-50-03 selgitas

Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on

põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Haldusasjas nr 3-3-1-39-03 leidis

Riigikohus aga, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole

majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva

äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või

teadmisel. Samas leiti, et osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt

müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele

ning ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja

juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud

müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega või andmed selle

kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.

19. Eeltoodud seisukohti arvestades tuleb esmalt kontrollida, kas maksuhaldur on

põhjendatult leidnud, et OÜ Belenga ei ole OÜ-le Lid esitatud arvetele näidatud kaupade ja

teenuste tegelikuks müüjaks. Kui maksuhalduri selline seisukoht on õige, siis tuleb järgnevalt

kontrollida, kas maksuhalduri kahtlus, et kaebuse esitaja osales maksupettuses, oli

põhjendatud ning kui oli, siis kas kaebuse esitaja on siiski suutnud tõendada, et tegutses

eelnimetatud äriühingutega kaupa tehes heas usus.

20. Kohus leiab, et maksuotsuses on õigesti tuvastatud, et OÜ Belenga vaidlusaluseid töid ei

teostanud. Kohus nõustub maksuotsuses tehtud järeldusega, et tegemist oli reaalset

majandustegevust mitteomava äriühinguga, kes vaidlusaluseid tehinguid teha ei saanud.

Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et OÜ-l Belenga ka

tegelikult majandustegevus oli ja et ta vaidlusalustel arvetel kajastatud töid teostas.

Maksuhaldurile esitatud arveid-saatelehti ja poolte paljasõnalisi selgitusi ei saa ka kohtu hinnangul

lugeda piisavateks tõenditeks. OÜ Lid ei ole maksumenetluse raames esitanud maksuhaldurile

ehitusmaterjalide- ja tarvikute ning transpordi dokumente, mis kinnitaksid OÜ Belenga poolt

OÜ-le Lid ehitus-remonttööde müügi kohta vormistatud arve/saatelehel märgitut.

Maksuhalduri küsimusele seoses OÜ Belenga poolt osutatud ehitusteenustega andis J. M.

seletuse, mille kohaselt ta tegi koostööd J.i nimelise isikuga, kellel oli ca 25 inimesest koosnev

brigaad Ukrainast ja Poolast pärit töölistega. J. M.i kinnitusel tegi ta nende inimestega

lepingud enda nimel, mitte OÜ Belenga nimel ja ka tasus neile isiklikust rahast. Vahendajaks

oli J.i nimeline mees. J. M. selgitab, et tema ülesandeks oli leppida tellijatega hinnas kokku

ning seejärel näitas ta J.ile objekti kätte ja andis talle sularaha materjalide soetamiseks. Lepiti

kokku ka selles, kui palju mingi objekti eest makstakse. J.ile makstud summad käibemaksu ei

sisaldanud. Kogu raha, mis J.ile maksti, oli J. M.i isiklik raha. Kohus nõustub vastustaja

järeldusega selles osas, et OÜ-le Lid väljastatud arvetel näidatud tööde teostajaks ei olnud

mitte OÜ Belenga, vaid füüsilised isikud, kellele tööd vahendas ja maksis tehtud töö eest

omakorda J. M. füüsilise isikuna. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et OÜ Belenga

arvelduskontole OÜ-lt Lid kantud summad võeti kohe peale laekumist sularahas välja. Seda

sularaha sai iseenesest kasutada värvatud füüsilistele isikutele maksmiseks.

21. OÜ Lid juhatuse liige V. K. poolt antud seletuse kohaselt toimus suhtlemine ainult OÜ

Belenga juhatuse liikme J. M.'iga. V. K. on käinud objektil väidetavalt OÜ Belenga poolt

tehtavate tööde kontrollimiseks õhtusel ajal ega oma selget ülevaadet, kui palju ja mis

ettevõtte töötajaid on väidetavalt töid teinud. Tehtud tööde aktidele ei ole lisatud saatelehti,

ostuarveid või muid kuludokumente, mis tõendaks transporti ja/või seadmete kasutust ja

materjalide soetust.

22. OÜ Belenga poolt esitatud arvetest kui ka tehtud tööde aktidest ei selgu, milliseid

ehitusmaterjale, seadmeid ja transporti, millistes kogustes on OÜ Belenga ostnud/rentinud

OÜ-le Lid teenuste osutamiseks. Tehtud tööde aktides ei ole osutatud teenuste maht täpselt

välja kirjutatud (maksuotsuse lk 21, 27-28, 34).

23. Kohus leiab ka, et väited selle kohta, et OÜ Belenga raamatupidamisdokumente hoiti

töötaja autos, kust need ära varastati, on paljasõnalised, kuna kuriteoteade on koostatud vaid

OÜ Belenga esindajate endi ütluste põhjal. Väited sellise varguse kohta annavad kohtu

hinnangul aga iseenesest täiendava aluse kahtlustada, et tegemist ei ole tavapärase

majandustegevusega äriühinguga. Raamatupidamisdokumentide hoidmist autos ei saa mingil

juhul pidada äris tavapäraseks käitumiseks, samuti on arusaamatu, milline väärtus oleks

raamatupidamisdokumentidel varga jaoks. Kokkuvõtlikult ei saanud OÜ Belenga olla

vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuste osutajaks.

24. Järgmisena tõusetub küsimus sellest, et kas OÜ Lid teadis või pidi teadma, et tööde

teostajaks ei ole OÜ Belenga. Riigikohus on leidnud asjas nr 3-3-1-32-09, et juhtudel, kus

vaidlus kauba või teenuse olemasolu osas puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust

osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub

tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata

ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Samas lahendis on Riigikohus asunud

seisukohale, et juhul, kui tuvastatakse müüjal reaalse majandustegevuse puudumine, on ostjal

pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjal

tegelikult majandustegevus puudub. Seega on vaja tuvastada kaks moment: esiteks, kas OÜ

Lid käitus äris nõutava hoolsusega, teiseks ei laiene heausksuse eeldus ostjale juhul, kui on

alust kahtlustada ostja maksupettuses osalemist. Siinkohal on oluline, et maksuhaldur ei pea

maksuotsuses tuvastama, et aset leidis maksupettus, vaid piisab kui on põhjendatud alust

arvata, et OÜ Lid maksupettuses osales. Kohus leiab, et OÜ Lid mitte ainult ei pidanud olema

teadlik sellest, et teenust ei osutanud OÜ Belenga, vaid suure tõenäosusega osales OÜ Lid

teadlikult maksupettuse skeemis.

25. Esiteks kinnitab seda järeldust see, et sageli on teenused edasi müüdud enne, kui need on

arvete järgi OÜ-lt Belenga ostetud.

26. Teiseks on palju ebatäpsusi OÜ-lt Belengalt ostetud ja edasimüüdud tööde

nomenklatuuris (OÜ-lt Belenga ostetud töid pole edasimüügiarvetel kas üldse kajastatud või

on neid siis kajastatud oluliselt väiksemates summades). Nii ei ole Väike-Karja 7 objektil OÜ

Lid osa väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtud töödest kajastanudki tööde tellijale väljastatud

kalkulatsioonis (nt taastustööd ja generaatori remont). Lisaks on tehtud kindlaks, et niivõrd

suuremahulised tööd, mis on väidetavalt ostetud OÜ-lt Belega, ei ole leidnud aset antud

objektil. Väike-Karja 7 objektil on OÜ Belenga väidetavalt teinud töid, mille kohta väljastas aktid

28.02.2008. a (ühe akti kuupäev on käsitsi parandatud 07.03.2008. a-ks). Peterburi tee 71 objekti

tarbeks

väidetavalt

OÜ-lt

Belenga

ostetud

teenused

ja

tööd

ei

kajastu tööde tellijale esitatud kalkulatsioonis (v.a valgustite paigaldus) samaväärses

mahus (nt müüb OÜ Lid AS-le Otimera Estonia paigaldustöid 1 200 krooniga, kuid

väidetavalt on sama teenust ostnud OÜ-lt Belenga kokku summas 55 700 krooni

ning OÜ Belenga transpordikulu summas 18 000 krooni, mis müüakse edasi 800

krooniga). OÜ Lid üldse ei kajasta kalkulatsioonis ehitustellingute paigaldustöid,

mis on eraldi väljatoodud OÜ Belenga aktidel. Väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtud tööde

kohta on väljastatud aktid 14.03.2008. aja 31.03.2008. a. Tööde tellijale on aga OÜ LID

väljastanud kalkulatsioon ja arve 12.03.2008.

27. Kolmandaks on osa töid müüdud OÜ Lid poolt edasi odavamalt, kui on selle eest tasutud

OÜ-le Belenga. Nii on Väike-Karja 7 objektil väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtud tööd

müüdud edasi palju odavamalt (ost 2008. a veebruaris-märtsis - 144 314 krooni, edasimüük

2008. a oktoobris - 136 762 krooni). Väike-Karja 7 objektil ei ole omavahelises kooskõlas ka

OÜ Lid väidetav teenuse soetamise OÜ-lt Belenga (30.10.2008 akt) ja edasimüügi maksumus

(vastavalt 3 400 ja 17 000 krooni).

28. Neljandaks ei ole OÜ Lid juurdehindlust teostanud tavapärase majandusloogikaga: nt

Farmeri objektil väidetavalt OÜ Belenga poolt tehtud tööd on OÜ Lid poolt tööde tellijale

müüdud tervikuna kallimalt, kuid nende edasimüügil ei ole rakendatud juurdehindluse

kasutust iga edasimüüdava teenuse/kauba kohta, kasutades selleks ühtset juurdehindluse

määra. Samuti müüs OÜ Lid edasi transpordi- ja ehitusteenuseid tööde tellijale odavamalt,

mis ei ole loogiline ettevõtlustulu saamisele suunatud tegevuse puhul.

29. Viiendaks on erinevusi samades arvetes, mis kajastuvad OÜ Belenga ja OÜ Lid

raamatupidamises: OÜ Lid ja OÜ Belenga kajastavad raamatupidamises erinevate andmetega

arveid Farmeri ja Väike-Karja 7 objektide kohta. Arvetele on märgitud erinevad väljastamise

kuupäevad Farmeri objekti puhul ja erinevad arvete summad ja kuupäevad Väike-Karja 7 objekti

puhul, kusjuures kuupäev on V. K.'e poolt omavoliliselt käsitsi parandatud (vt käesoleva

maksuotsuse (maksuotsuse lk 20 ja 28). Väike-Karja 7 objekti kohta OÜ-lt Belenga väljastatud

arved on allkirjastatud erinevate isikute poolt, st arve, mis on OÜ Belenga raamatupidamises on

allkirjastatud O. K.i poolt ja OÜ Lid raamatupidamises oleva arve allkirjastajaks on J. M.

(maksuotsuse lk 28).

30. Esineb ka ebatäpsusi kuupäevades: Väike-Karja 7 objektil on OÜ Belenga väidetavalt

teinud töid, mille kohta väljastas aktid 28.02.2008. a (ühe akti kuupäev on käsitsi parandatud

07.03.2008. a-ks). Tööd on aga edasimüüdud alles 20.10.2008. Väike-Karja 7 objektil OÜ

Belenga ei saanud osutada gaasitrassi demontaaži ja utiliseerimise teenust nagu seda on näidatud

30.10.2008 aktil, kuna antud töödes olid OÜ Lid ja KÜ Väike-karja 7 kokkuleppinud alles

25.03.2009, so praktiliselt 5 kuud hiljem. Kaebuses toodud selgitused nende vastuolude kohta ei

ole kohtu hinnangul veenvad.

31. Viimaks ei ole vaidlust selles, et OÜ Belenga ja OÜ Lid juhid olid pikaajalised tuttavad,

seega olid eelduslikult kursis ka teineteise esindatavate äriühingute majandustegevuse või selle

puudumisega.

32. Eeltoodu pinnalt oli maksuhalduril piisav alus kahtlustada, et OÜ Lid osales

maksupettuses ja seega oleks tulnud OÜ-l Lid esitada kohtumenetluses täiendavad tõendid

selle kohta, et tehingud OÜ-ga Belenga siiski toimusid. Seega ei on maksuotsus õiguspärane

ja selle tühistamiseks puudub alus.

33. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad

poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik